Vastavalt suure teaduskeskuse uuringule ulatusid 2014. aastal Jaapani 11 peamise t\u00f6\u00f6stusharu ettev\u00f5tete poolt v\u00e4lja antud punktide ja miilide kogusumma v\u00e4hemalt 800 miljardi jeenini ning prognoositakse, et 2022. aastaks \u00fcletab see 1 triljoni jeeni (Nomura Research Institute, Ltd. avaldatud artikkel 5. oktoobril 2016).<\/p>\n\n\n\n
Kunagi olid punktid, mida anti v\u00e4lja v\u00e4ikestes kogustes m\u00fc\u00fcgi edendamiseks ja millel oli suur “boonus” element, muutunud n\u00fc\u00fcd oluliseks olemuseks, mis annab t\u00e4ieliku allahindluse tunde kaupade ostmisel v\u00f5i teenuste kasutamisel. M\u00f5nikord ostetakse neid juurde sularaha eest, m\u00f5nikord vahetatakse punktide v\u00e4ljaandjate vahel, suurendades nende likviidsust. IT-ettev\u00f5tted ja idufirmad on juba \u00fcldiselt hakanud looma ja haldama “punktide” s\u00fcsteemi oma rakendustes ja veebiteenustes.<\/p>\n\n\n\n
Punktid, mis on muutumas \u00fchiskondlikult h\u00e4davajalikuks, on n\u00fc\u00fcdseks saavutanud majandusliku v\u00e4\u00e4rtuse, mis on v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne rahaga. Seet\u00f5ttu on hakatud rakendama teatavaid tarbijakaitsepoliitikaid, nagu ettevalmistused etten\u00e4gematuteks olukordadeks, nagu punktide v\u00e4ljaandjate pankrot, ja kasutajatele arusaadavuse tagamine. Selles artiklis selgitame seadusi, mis k\u00e4sitlevad nn “ettev\u00f5tte poolt v\u00e4lja antud punktide” regulatsioone seoses “eelnevalt makstud maksevahenditega” vastavalt Jaapani “Rahaliste vahendite \u00fclekandmise seadusele”.<\/p>\n\n\n\n