Iga ettev\u00f5tte juht v\u00f5ib m\u00f5elda, et soovib “omandada” mingisuguse \u00e4ri, mida teine ettev\u00f5te omab. “Omandamine” v\u00f5ib tunduda suurejoonelise s\u00f5nana, kuid see kehtib ka n\u00e4iteks mobiilirakenduste, veebisaitide, YouTube’i v\u00f5i Instagrami kontode v\u00f5i virtuaalsete YouTuberite tegelaskujude ostmise kohta. Soov “osta veebisait, millel on palju vaatamisi ja mida saaksime oma ettev\u00f5ttes kasutada tulu teenimiseks” on samuti “omandamise” v\u00f5i “M&A” (\u00fchinemiste ja omandamiste) \u00fcks vorme.<\/p>\n\n\n\n
Siiski, “omandamine” ja “M&A” ei ole juriidilises m\u00f5ttes alati \u00fcheselt m\u00f5istetavad terminid. “Omandamise” v\u00f5i “M&A” teostamiseks on erinevaid meetodeid ehk “struktuure”. Ja millist struktuuri valida, s\u00f5ltub erinevatest individuaalsetest asjaoludest, nagu kas teine pool on ettev\u00f5te v\u00f5i isik, kas ettev\u00f5ttel on muid \u00e4risid, milline on v\u00f5imalik makse jne.<\/p>\n\n\n\n
Siin eeldame, et Aktsiaselts A omab mobiilirakenduse B \u00e4ri ja Aktsiaselts C soovib seda osta. Tutvustame A ja C ettev\u00f5tete poolt kasutatavaid struktuure ning nende eeliseid ja puudusi. Kuigi me kasutame n\u00e4itena “mobiilirakendust”, kehtib see p\u00f5him\u00f5tteliselt ka veebisaitide, YouTube’i kontode ja muude asjade kohta.<\/p>\n\n\n\n