Kuigi see on otsus arstide saladuse avalikustamise kuriteo kohta, on selles \u00f6eldud, et<\/p>\n\n\n\n
\n“Inimese saladus” h\u00f5lmab lisaks hindamise subjekti saladusele ka teiste isikute saladusi, mida on teada saadud hindamise k\u00e4igus.<\/p>\nViimane otsus 13. veebruaril 2012 (Kriminaalkolleegiumi 66. k\u00f6ide, 4. number, lk 405)<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\nja viimasel ajal on mulje, et k\u00f5rgeim kohus kaldub mittepiiratud teooria poole.<\/p>\n\n\n\n
Kuid selget arutelu pole toimunud ja tuleb j\u00e4lgida tulevasi arenguid.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Advokaadi tunnistamisest keeldumise \u00f5igus<\/span><\/h2>\n\n\n\nAdvokaat v\u00f5ib tsiviilkohtumenetluses keelduda tunnistamast fakte, mida ta on oma t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus teada saanud ja mille suhtes peaks ta vaikima (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (\u6c11\u4e8b\u8a34\u8a1f\u6cd5) artikkel 197, l\u00f5ige 1, punkt 2). Samuti v\u00f5ib ta keelduda esitamast dokumente, mille suhtes vaikimiskohustus ei ole t\u00fchistatud (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 220, l\u00f5ige 4, punkt Ha).<\/p>\n\n\n\n
Kriminaalkohtumenetluses v\u00f5ib advokaat keelduda konfiskeerimisest, kui ta hoiab v\u00f5i omab asju, mis on seotud kellegi teise saladusega, mille ta on oma t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus usalduseks saanud (Kriminaalmenetluse seadustiku (\u5211\u4e8b\u8a34\u8a1f\u6cd5) artiklid 105 ja 222, l\u00f5ige 1, esimene lause). Samuti v\u00f5ib ta keelduda tunnistamast fakte, mis on seotud kellegi teise saladusega, mille ta on oma t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus usalduseks saanud (Kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 149).<\/p>\n\n\n\n
Kui advokaadi ja tema kliendi vahelise telefonik\u00f5ne pealtkuulamiseks on kohtunik v\u00e4ljastanud pealtkuulamisorderi (Jaapani side pealtkuulamise seaduse (\u901a\u4fe1\u508d\u53d7\u6cd5) artikkel 3, l\u00f5ige 1), ei tohi uurimisasutused seda pealt kuulata, kui see on seotud advokaadi t\u00f6\u00f6ga (Jaapani side pealtkuulamise seaduse artikkel 15).<\/p>\n\n\n\n
Kui advokaadilt n\u00f5utakse, et ta ilmuks tunnistajana parlamendi ette seaduseeln\u00f5u v\u00f5i muu riigiasjade uurimise eesm\u00e4rgil (viide p\u00f5hiseaduse artiklile 62), v\u00f5ib ta keelduda vande andmisest, tunnistamisest v\u00f5i dokumentide esitamisest, mis on seotud kellegi teise saladusega, mille ta on oma t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus usalduseks saanud (Parlamendi tunnistajate seaduse (\u8b70\u9662\u8a3c\u8a00\u6cd5) artikkel 4, l\u00f5ige 2).<\/p>\n\n\n\n
Nagu on s\u00e4testatud Advokaadiseaduse (\u5f01\u8b77\u58eb\u6cd5) artiklis 23, on advokaadil tugev \u00f5igus hoida saladuses fakte, mida ta on oma t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus teada saanud.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Konfidentsiaalsuskohustusest vabastamise ulatus<\/span><\/h2>\n\n\n\n<\/span>Juhul, kui seadus s\u00e4testab teisiti<\/span><\/h3>\n\n\n\nAdvokaadiseaduse (Jaapani advokaadiseadus) paragrahvi 23 kohaselt “Kui seadus s\u00e4testab teisiti, ei kehti see piirang”. See viitab j\u00e4rgmistele juhtudele:<\/p>\n\n\n\n
\nTsiviilasjades, kui konfidentsiaalsuskohustusest on vabastatud (Jaapani tsiviilkohtumenetluse seaduse paragrahv 197 l\u00f5ige 2). N\u00e4iteks, kui klient on n\u00f5usoleku andnud.<\/li>\n\n\n\n Kriminaalasjades, kui isik on n\u00f5usoleku andnud v\u00f5i kui tunnistamisest keeldumist peetakse \u00f5iguste kuritarvitamiseks ainult s\u00fc\u00fcdistatava kasuks (Jaapani kriminaalmenetluse seaduse paragrahv 149).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<\/span>Kui on \u00f5igustatud p\u00f5hjus<\/span><\/h3>\n\n\n\nAdvokaadi ametialaste p\u00f5him\u00f5tete paragrahvi 23 kohaselt “ilma \u00f5igustatud p\u00f5hjuseta”, kuid Jaapani Advokaatide Liidu “Advokaadi ametialaste p\u00f5him\u00f5tete teise versiooni selgitus” (2012. aasta m\u00e4rts) kohaselt on “\u00f5igustatud p\u00f5hjus” j\u00e4rgmine:<\/p>\n\n\n\n
\nKui klient on n\u00f5usoleku andnud.<\/li>\n\n\n\n Kui advokaadil on vaja enda kaitseks. Kui advokaat peab kaitsma oma mainet ja k\u00f5rvaldama suured arusaamatused, v\u00f5i kui advokaati kahtlustatakse sundt\u00e4itmise takistamises, t\u00f5endite varjamises, dokumentide v\u00f5ltsimises jne, peab ta ise need kahtlused k\u00f5rvaldama. Sellisel juhul v\u00f5ib tunnistamise ja arestimise vajadus olla olulisem kui keeldumiskohustus ja seega v\u00f5ib advokaat avaldada kliendi konfidentsiaalset teavet enda kaitseks.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<\/span>Juhul, kui advokaat rikub konfidentsiaalsuskohustust<\/span><\/h2>\n\n\n\nAdvokaadiseaduse (Jaapani advokaadiseadus) paragrahvi 23 rikkumise eest ei ole otseselt karistust ette n\u00e4htud.
<\/span>Tsiviil\u00f5iguslikud trahvid<\/span><\/h3>\n\n\n\nAdvokaat on kohustatud “t\u00e4itma oma \u00fclesandeid hea halduri hoolsusega, j\u00e4rgides mandaadi olemust” (Tsiviilseaduse paragrahv 644), millest tuleneb tsiviil\u00f5iguslik konfidentsiaalsuskohustus.<\/p>\n\n\n\n
Seega, kui advokaadi konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine kahjustab kliendi seaduslikult kaitstavaid huve, on advokaat kohustatud maksma kahjutasu.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks, kui advokaat on kliendiga s\u00f5lminud eraldi konfidentsiaalsuslepingu, v\u00f5ib advokaat olla vastutav trahvi eest, mis p\u00f5hineb lepingu tingimustel.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kriminaalkaristused<\/span><\/h3>\n\n\n\nKriminaalseadustiku paragrahv 134 l\u00f5ige 1 s\u00e4testab, et “arst, apteeker, ravimim\u00fc\u00fcja, \u00e4mmaemand, advokaat, kaitsja, notar v\u00f5i isik, kes on olnud \u00fches neist ametitest, kes ilma \u00f5igustatud p\u00f5hjuseta avaldab teavet, mida ta on oma t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus saanud teada, karistatakse kuni kuue kuu pikkuse vangistuse v\u00f5i kuni 100 000 jeeni suuruse trahviga”. Seega on advokaatidele kohaldatav konfidentsiaalsuse rikkumise karistus.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Advokatuuri distsiplinaarkaristused<\/span><\/h3>\n\n\n\nAdvokaadiseaduse paragrahv 56 l\u00f5ige 1 s\u00e4testab, et “advokaat v\u00f5i advokaadib\u00fcroo, kes rikub seda seadust v\u00f5i kuulub advokatuuri v\u00f5i Jaapani Advokatuuri Liidu p\u00f5hikirja, kahjustab advokatuuri korra v\u00f5i mainet v\u00f5i teeb muul viisil oma ametikohustuste t\u00e4itmisel v\u00f5i v\u00e4ljaspool seda midagi, mis on vastuolus tema v\u00e4\u00e4rikusega, peab vastu v\u00f5tma distsiplinaarkaristuse”.<\/p>\n\n\n\n
Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine advokaadi poolt on t\u00f5en\u00e4oliselt selle s\u00e4ttega vastuolus ja advokaat v\u00f5ib saada distsiplinaarkaristuse oma advokatuurilt.<\/p>\n\n\n\n
Advokaadiseaduse paragrahv 57 s\u00e4testab, et distsiplinaarkaristused h\u00f5lmavad “hoiatust”, “\u00e4ritegevuse peatamist kuni kaheks aastaks”, “liikmeskonnast v\u00e4ljaarvamist” ja “v\u00e4ljaviskamist”.<\/p>\n\n\n\n
Kui advokaat saab v\u00e4ljaarvamiskorralduse, ei saa ta enam advokaadina tegutseda. V\u00e4ljaviskamiskaristus on sarnane, kuid lisaks ei ole advokaadil lubatud kolme aasta jooksul uuesti advokaadi kvalifikatsiooni omandada.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kokkuv\u00f5te: Advokaadi konfidentsiaalsuskohustus<\/span><\/h2>\n\n\n\nNagu n\u00e4ha, v\u00f5ib advokaadi konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine kaasa tuua rasked karistused. Konfidentsiaalsuskohustus on \u00e4\u00e4rmiselt oluline, kuna see loob aluse advokaadi ja kliendi vahelisele usaldussuhtele.<\/p>\n\n\n\n
Paljud advokaadid j\u00e4rgivad rangelt m\u00e4\u00e4ratletud konfidentsiaalsuskohustust oma t\u00f6\u00f6s. V\u00f5ite julgelt advokaadiga n\u00f5u pidada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Advokaatidele on pandud “konfidentsiaalsuskohustus”. Klientidel v\u00f5ib olla vajadus advokaadiga konsulteerides jagada oma saladusi v\u00f5i privaatset informatsiooni, kuid t\u00e4nu sellele konfidents […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":68302,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[24,28],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61127"}],"collection":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=61127"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61127\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":68310,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61127\/revisions\/68310"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/68302"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=61127"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=61127"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=61127"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}