Alustuseks, mis on autori\u00f5iguse seadus ja milleks see on? Tegelikult on vastus sellele k\u00fcsimusele kirjas autori\u00f5iguse seaduses endas. Autori\u00f5iguse seaduse esimeses paragrahvis, selle alguses, on selle olemasolu p\u00f5hjendusena v\u00e4lja toodud j\u00e4rgmine sisu. (Joonitud osa on autori lisatud.)<\/p>\n\n\n\n
\nParagrahv 1. See seadus m\u00e4\u00e4rab autori\u00f5iguse<\/u> ja sellega seotud \u00f5igused teoste, esituste, heliplaatide, ringh\u00e4\u00e4lingu ja kaabelringh\u00e4\u00e4lingu suhtes, p\u00fc\u00fcdes kaitsta autori\u00f5iguste omanike \u00f5igusi<\/u>, p\u00f6\u00f6rates t\u00e4helepanu nende kultuuriliste saavutuste \u00f5iglasele kasutamisele, ning aitab kaasa kultuuri arengule<\/u>.<\/p>\n Autori\u00f5iguse seaduse paragrahv 1<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\nSeega v\u00f5ib \u00f6elda, et see on valdkond, mis k\u00e4sitleb k\u00fcsimust, kuidas kaitsta autori\u00f5iguste omanike individuaalseid \u00f5igusi ja kuidas neid \u00fchiskonna tervikliku kasuks p\u00f6\u00f6rata, tuues asjadesse harmooniat.<\/p>\n\n\n\n
Kui r\u00e4\u00e4kida sellest, mida seaduslik autori\u00f5igus h\u00f5lmab, on n\u00e4iteid toodud allpool tsiteeritud paragrahvi 10 l\u00f5ikes 1.<\/p>\n\n\n\n
\nKui loetleda autori\u00f5iguse seadusega kaitstavaid teoseid, on need \u00fcldiselt j\u00e4rgmised:<\/p>\n\n\n\n
1. Romaanid, stsenaariumid, esseed, loengud ja muud keelelised teosed Autori\u00f5iguse seaduse paragrahv 10 l\u00f5ige 1<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\nL\u00f5ikes 9 on selgelt \u00f6eldud, et “programmi teosed”. See t\u00e4hendab, et autori\u00f5iguse seadus kohaldub ka l\u00e4htekoodile. Need on vaid “n\u00e4ited”, seega ei t\u00e4henda see, et ainult siin loetletud asjad kuuluvad selle seaduse alla. Kuid v\u00e4hemalt on selge, et programm on kindlasti selle seaduse reguleerimisalas.<\/p>\n\n\n\n
Asjaolu, et autori\u00f5igus on tunnustatud, t\u00e4hendab praktiliselt, et programmi kontekstis selgitades v\u00f5imalikult l\u00fchidalt, et ainult teatud \u00f5iguste omanikud saavad teost eksklusiivselt kasutada, n\u00e4iteks kopeerimine (sama seaduse paragrahv 21), avalik edastamine interneti kaudu (sama seaduse paragrahv 23 l\u00f5ige 1), \u00fcleandmine (sama seaduse paragrahv 27). Lisaks, kui autori\u00f5igust rikutakse, v\u00f5ib \u00f5iguste omanik n\u00f5uda tsiviil\u00f5iguslikke meetmeid, nagu peatamine (autori\u00f5iguse seaduse paragrahv 112 l\u00f5ige 1) v\u00f5i kahju h\u00fcvitamise n\u00f5ue, mis p\u00f5hineb \u00f5igusvastase tegevuse vastutusel (tsiviilseadustiku paragrahv 709).<\/p>\n\n\n\n
Kuid nagu eespool mainitud, on autori\u00f5iguse seadus \u00f5igusvaldkond, mille eesm\u00e4rk on tasakaalustada kahte v\u00e4\u00e4rtust: \u00f5iguste omaniku individuaalne kaitse ja \u00fchiskonna tervikuna saadav kasu. Seet\u00f5ttu peaksite teadma ka seda, millal “autori\u00f5igus ei kehti”.<\/p>\n\n\n\n
N\u00e4iteks kui keegi, kes ei oma olemasoleva programmi autori\u00f5igust, k\u00e4itub rangelt kasutajana ja k\u00e4ivitab programmi, ei ole see p\u00f5him\u00f5tteliselt autori\u00f5iguse rikkumine (autori\u00f5iguse seaduse paragrahv 47 l\u00f5ige 8). Lisaks, kui see j\u00e4\u00e4b era\u00f5igusliku kasutamise piiridesse, ei ole kopeerimine ega kohandamine ebaseaduslik (autori\u00f5iguse seaduse paragrahv 47 l\u00f5ige 3).<\/p>\n\n\n\n
Kuigi \u00f5iguste omaniku positsiooni kaitsmine on muidugi oluline, on ka “kultuur” see, mis p\u00f5hineb uute loomist\u00f6\u00f6de loomisel, saades inspiratsiooni teiste loomist\u00f6\u00f6dest. V\u00f5ib-olla v\u00f5ib \u00f6elda, et see on \u00f5igusvaldkond, mis on arenenud, hoides endas k\u00fcsimust, mis on erinevus “varastamise” ja “viitamise” vahel.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Miks on s\u00fcsteemiarenduse \u00f5iguspraktikas autori\u00f5igus oluline?<\/span><\/h3>\n\n\n\nIT-s\u00fcsteemide arendamise ja programmeerimise t\u00f6\u00f6s on ka varem juhtunud juhtumeid, kus on vaidlustatud autori\u00f5iguse rikkumise k\u00fcsimus. See on vaidlus kahe “v\u00e4ga sarnase” programmi \u00fcle, kas see on “lihtsalt viidatud” v\u00f5i “varastatud algsest programmist”. N\u00e4iteks v\u00f5ib s\u00fcsteemiarendusettev\u00f5ttes t\u00f6\u00f6tanud t\u00f6\u00f6taja p\u00e4rast iseseisvumist rakendada “v\u00e4ga sarnast” erinevat programmi ja turustada seda. Sellisel juhul v\u00f5ib eelnev t\u00f6\u00f6andja, m\u00fc\u00fcgiettev\u00f5te, v\u00e4ita oma \u00f5igusi, mis v\u00f5ib p\u00f5hjustada probleeme.<\/p>\n\n\n\n
Muuseas, selliste vaidluste tekkimise v\u00f5imalus ei t\u00e4henda ainult “varastatud” poolt, vaid ka “s\u00fc\u00fcdistatakse varguses” poolt, et see sisaldab t\u00f5sist riski. Selle juhtumi suurim risk on l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel peatamis\u00f5iguse v\u00e4lkumine.<\/p>\n\n\n\n
Peamine p\u00f5hjus, miks “autori\u00f5igus” on “tugev \u00f5igus”, on see, et tunnustatakse nn “peatamis\u00f5igust”.<\/p>\n\n\n\n
\nAutor, autori\u00f5iguse omanik, avaldamis\u00f5iguse omanik, esitaja v\u00f5i autori\u00f5igusega seotud \u00f5iguste omanik v\u00f5ib n\u00f5uda, et isik, kes rikub autori isiklikke \u00f5igusi, autori\u00f5igusi, avaldamis\u00f5igusi, esitaja isiklikke \u00f5igusi v\u00f5i autori\u00f5igusega seotud \u00f5igusi, v\u00f5i isik, kellel on oht rikkuda, peataks v\u00f5i ennetaks rikkumist.<\/p>\n Autori\u00f5iguse seaduse (Jaapani autori\u00f5iguse seadus) paragrahv 112<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\nAutori\u00f5iguse rikkumise ohvrid v\u00f5ivad n\u00f5uda rikkujalt “peatamist”. See t\u00e4hendab, et n\u00e4iteks kui praegu t\u00f6\u00f6tav serveripoolne programm rikub autori\u00f5igusi, v\u00f5ib n\u00f5uda serveri peatamist, st teenuse peatamist.<\/p>\n\n\n\n
Vaatame n\u00e4iteks olukorda, kus teenuse, mis praegu kasumit teenib, puhul tehakse ettepanek “ma ei peata kasutamist, kuid soovin, et te vastaksite kasutustasu maksmisele”. Sel juhul on oht, et autori\u00f5iguse rikkumise t\u00f5ttu “n\u00f5rkuse” t\u00f5ttu v\u00f5ib teile esitada hinnal\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, mis ei ole seotud turuhinnaga. Isegi kui inseneril pole pahatahtlikku kavatsust luua piraatversiooni, on autori\u00f5iguse k\u00fcsimustes hooletu olemine selles m\u00f5ttes omamoodi “ohtlik”.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kui sarnane peab programm olema, et rikkuda autori\u00f5igusi?<\/span><\/h2>\n\n\n\nKuidas siis tegelikult otsustatakse seaduslikult, kas autori\u00f5igusi on rikutud v\u00f5i mitte? Vaatame seda l\u00e4htudes varasematest kohtuotsustest ja -juhtumitest.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kohtuotsused ja -juhtumid, kus on vaidlustatud programmi autori\u00f5iguste rikkumine<\/span><\/h3>\n\n\n\nAllpool tsiteeritud kohtuotsuses vaidlustati endise t\u00f6\u00f6taja poolt uues t\u00f6\u00f6kohas arendatud tarkvara autori\u00f5iguste rikkumine. L\u00f5pptulemusena tunnistati autori\u00f5iguste rikkumine.<\/p>\n\n\n\n
\nV\u00f5rreldes \u00fclaltoodud 35 hageja faili ja nendele vastava 36 kostja failiga, on kollase markeriga m\u00e4rgitud osad (kollase markeri osad) t\u00e4iesti identsed. Lisaks on rohelise markeriga m\u00e4rgitud osad (rohelise markeri osad) erinevad k\u00fcll ettev\u00f5tte nime, muutujate nimede, vormi nimede jms osas, kuid programmi funktsioneerimise seisukohalt ei oma nende nimede erinevus t\u00e4hendust ning sisuliselt v\u00f5ib neid pidada samadeks l\u00e4htekoodideks.Tokyo District Court, May 26, 2011 (2011)<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n\u00dclaltoodud kohtuotsus p\u00fc\u00fcab teha otsuseid, mis p\u00f5hinevad objektiivsel ja k\u00f5rgel numbrilisel n\u00e4itajal, nagu sobivusprotsent, samal ajal hinnates, kas sobivad kohad on loovad v\u00f5i mitte, v\u00f5ttes arvesse autori\u00f5iguse seaduse eesm\u00e4rki.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Juriidilised standardid autori\u00f5iguste rikkumise otsustamiseks<\/span><\/h3>\n\n\n\nKui otsustatakse, kas \u00fcks programm rikub teise programmi suhtes autori\u00f5igusi, tuleb kontrollida j\u00e4rgmisi punkte:<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kui suur on sobivate (v\u00f5i sarnaste) kohtade hulk v\u00f5i osakaal?<\/span><\/h4>\n\n\n\nKui vaadata seda objektiivse numbrilise n\u00e4itaja p\u00f5hjal, siis mida suurem on sarnasus, seda t\u00f5en\u00e4olisem on autori\u00f5iguste rikkumise tunnistamine. Objektiivsete v\u00f5rdluste ja kontrollide, nagu sobivate ridade v\u00f5i m\u00e4rkide arv, peetakse varasemates kohtuotsustes oluliseks.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kas sobivad (v\u00f5i sarnased) kohad on loovad?<\/span><\/h4>\n\n\n\nKui eelmainitud n\u00e4itaja on “vormiline”, siis v\u00f5ib seda pidada “sisuliseks”, v\u00f5ttes arvesse autori\u00f5iguse seaduse t\u00e4hendust. Teisis\u00f5nu, isegi kui kohad on vormiliselt identsed, tuleb neid uurida ka sellest vaatenurgast, kas “need on kohad, kus on v\u00f5imalik kasutada muid v\u00e4ljendusviise”. N\u00e4iteks kui praktiliselt pole v\u00f5imalik kasutada muid rakendusmeetodeid kui \u00fcldotstarbelisi teekide v\u00f5i funktsioone, tuleks seda pidada tavaliseks v\u00e4ljendusviisiks, mida iga\u00fcks kasutab.<\/p>\n\n\n\n
Teisis\u00f5nu, kui on muudetud ainult nimeruumi erinevusi (muutujate, konstantide, funktsioonide nimed jne), on raske \u00f6elda, et see v\u00e4hendab programmi sarnasust. Programmeerija loovus ei avaldu sellise nimeruumi kasutamises.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks, kui on kohti, kus vead tekivad ja mida ei saa seletada muudmoodi kui “t\u00e4ieliku plagiaadina”, v\u00f5ib see olla autori\u00f5iguste rikkumist kinnitav tegur.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Autori\u00f5iguste rikkumise kohtuvaidluse punktid<\/span><\/h2>\n\n\n\nAllpool on toodud m\u00f5ned punktid, mida tuleks silmas pidada, kui vaidlustate programmi autori\u00f5iguste rikkumise kohtus.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kui koodi ei saa hankida, on t\u00f5endamine sageli keeruline<\/span><\/h3>\n\n\n\nNagu eespool mainitud kohtuotsuses, on programmi autori\u00f5iguste rikkumise v\u00e4itmiseks vaja v\u00f5rrelda tegelikku koodi. Kuid kui teine pool keeldub l\u00e4htekoodi avaldamast, v\u00f5ib t\u00f5endite s\u00e4ilitamine muutuda keeruliseks. Seet\u00f5ttu on sageli oluline ka teadmised tsiviilkohtumenetlusest, n\u00e4iteks kuidas koguda kahju fakte, kuidas dokumenteerida varasemate l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste kulgu ja kuidas v\u00e4ita t\u00f5endite s\u00e4ilitamise vajadust, kui vaidlustate autori\u00f5iguste rikkumise kohtus.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Autori\u00f5igus ei laiene abstraktsetele ideedele<\/span><\/h3>\n\n\n\nJaapani autori\u00f5iguse seaduse (Japanese Copyright Law) paragrahvi 10 l\u00f5ige 3 s\u00e4testab j\u00e4rgmist:<\/p>\n\n\n\n
\n3. K\u00e4esoleva seaduse kaitse ei laiene esimese l\u00f5igu punktis 9 nimetatud teose loomiseks kasutatavale programmeerimiskeelele, konventsioonidele ega lahendusmeetoditele. Sel juhul t\u00f5lgendatakse neid termineid j\u00e4rgmiselt:Japanese Copyright Law Article 10, Paragraph 3<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\nTeisis\u00f5nu, autori\u00f5igus ei laiene “protseduuridele”, kuidas asju k\u00e4sitleda, ega “asjade struktuurile v\u00f5i probleemide korraldamisele”, nagu kaustade struktuur. Kui isiklik monopol\u00f5igus laieneks sellistele asjadele, ei suudaks autori\u00f5iguse seadus “kultuuri arengut” soodustada. Programmeerimiskeeled ja algoritmid on pigem abstraktsed ideed kui autori\u00f5igusega kaitstud teosed, seega autori\u00f5igus neile ei laiene. Kuna autori\u00f5igust pole, ei saa ka eeldada “autori\u00f5iguse rikkumist”. See on veel \u00fcks punkt, mida on hea teada.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kokkuv\u00f5te<\/span><\/h2>\n\n\n\nIT-sektoris on “viitamise” ja “plagiaadi” erinevuse \u00fcle arutlemine keeruline, kuna see n\u00f5uab rikkalikke vaatenurki ja mitmek\u00fclgset l\u00e4henemist. See h\u00f5lmab mitte ainult teaduslikku suhtumist, mis n\u00f5uab objektiivse sarnasuse kindlakstegemiseks m\u00f5lema v\u00f5rdlemist ja kontrollimist, vaid ka arutelu selle \u00fcle, mida t\u00e4hendab olla loov, l\u00e4htudes autori\u00f5iguse seaduse olemusest.<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5ib-olla saab \u00f5igus aidata kaasa “kultuuri arengule” sellistes valdkondades ja t\u00f6\u00f6stusharudes, kui on olemas suhtumine, mis p\u00f5hineb nii vormil kui ka sisul.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kui r\u00e4\u00e4kida “autori\u00f5iguse k\u00fcsimustest”, v\u00f5ivad paljud inimesed esmalt m\u00f5elda disainerite loodud logode v\u00f5i tegelaskujude plagiaadile. Kuid tegelikult k\u00e4sitletakse seaduse j\u00e4rgi ka inseneri […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":73288,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[19,31],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61130"}],"collection":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=61130"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61130\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":73292,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61130\/revisions\/73292"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73288"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=61130"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=61130"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=61130"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}