Kohus leidis, et seoses Jaapani isikuandmete kaitse seaduse (Japanese Personal Information Protection Act) paragrahviga 23 l\u00f5ige 1, mis s\u00e4testab, et “isikuandmete t\u00f6\u00f6tleja ei tohi ilma eelneva isiku n\u00f5usolekuta isikuandmeid kolmandatele isikutele edastada, v\u00e4lja arvatud juhul, kui see on ette n\u00e4htud j\u00e4rgmistes punktides”, ei kohaldu see juhtum, kuna teave jagati haigla osalise t\u00f6\u00f6ajaga arstilt haigla sisemisele arstile, \u00f5ele ja administratiivjuhile, mis tuleks k\u00e4sitleda kui teabe jagamist sama ettev\u00f5tte piires, mitte kolmandatele isikutele.<\/p>\n\n\n\n
\n“Isikuandmete t\u00f6\u00f6tleja peab isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemisel v\u00f5imalikult t\u00e4pselt kindlaks m\u00e4\u00e4rama nende kasutamise eesm\u00e4rgi (paragrahv 15 l\u00f5ige 1) ja ei tohi ilma eelneva isiku n\u00f5usolekuta t\u00f6\u00f6delda isikuandmeid \u00fcle selle kindlaksm\u00e4\u00e4ratud kasutamise eesm\u00e4rgi saavutamiseks vajaliku ulatuse (paragrahv 16 l\u00f5ige 1).
Ja vastavalt s\u00fc\u00fcdistatava isikuandmete kaitse m\u00e4\u00e4rusele tuleb isikuandmete kasutamine toimuda p\u00f5him\u00f5tteliselt kogumise eesm\u00e4rgi piires, niiv\u00f5rd kui see on vajalik t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmiseks (paragrahv 9 l\u00f5ige 1), ja isikuandmeid tuleb kasutada tavalise t\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgil (lisatabel) ja juhul, kui see on m\u00e4rgitud tavalise t\u00f6\u00f6\u00fclesande v\u00e4lisena (paragrahv 10), ning kui isikuandmeid kasutatakse \u00fcle kogumise eesm\u00e4rgi, on vaja teavitada isikuandmete haldurit ja saada patsiendi v\u00f5i tema esindaja n\u00f5usolek (paragrahv 11 l\u00f5ige 1). Lisaks on eespool nimetatud s\u00e4tetes s\u00e4testatud, et isikuandmete kogumise eesm\u00e4rk patsientidelt, kasutajatelt ja seotud isikutelt on kasutada neid meditsiini- ja hooldusteenuste osutamiseks, meditsiinikindlustuse haldamiseks, haiglapalatite haldamiseks, hariduse ja teadust\u00f6\u00f6 jaoks vajalike asjade jaoks jne. (paragrahv 7 punkt 1).
<\/p>\n Fukuoka District Court Kurume Branch otsus 8. augustil 2014 (Gregorian calendar year 2014) <\/cite><\/blockquote>\n\n\n\nJa leidis, et \u00f5endusjuhi teabe edastamine \u00f5endusjuhile ja administratiivjuhile oli m\u00f5eldud haigla infektsiooni v\u00e4ltimiseks ja arutamaks patsiendi t\u00f6\u00f6alast poliitikat.<\/p>\n\n\n\n
<\/span> Isikliku teabe eesm\u00e4rgiv\u00e4line kasutamine <\/span><\/h3>\n\n\n\nTeiselt poolt, kohtuotsuses on \u00f6eldud, et <\/p>\n\n\n\n
\nAntud info saadi p\u00f5hjusel, et hageja, kes on isik, kellest info p\u00e4rineb, k\u00fclastas haiglat patsiendina. See ei olnud seotud t\u00f6\u00f6j\u00f5u haldamise ega \u00e4ritegevusega, seega peaks selle kasutamise eesm\u00e4rk piirduma meditsiini- ja hooldusteenuste pakkumisega patsientidele ja teistele, nagu on m\u00e4rgitud eespool nimetatud s\u00e4tetes. Kostja v\u00e4ide, et isiklikku teavet saab kasutada s\u00f5ltumata selle kogumise asjaoludest, kui kasutamise eesm\u00e4rk on avalikustatud, v\u00f5ib viia olukorrani, kus seda kasutatakse eesm\u00e4rkidel, mida isik, kellest teave p\u00e4rineb, ei osanud ette n\u00e4ha, ja see on ebasobiv.<\/p>\nSamas <\/cite><\/blockquote>\n\n\n\nKohtuotsuses leiti, et see on isikuandmete kaitse seaduse (Jaapani isikuandmete kaitse seadus) artikli 16 l\u00f5ike 1 alusel keelatud eesm\u00e4rgiv\u00e4line kasutamine. Samal ajal tunnistati, et HIV-positiivsete inimeste suhtes esines endiselt eelarvamusi ja diskrimineerimist ajal, mil antud info jagamine toimus. Seega v\u00f5ib \u00f6elda, et teave selle kohta, et inimene on HIV-positiivne, on isiklik teave, mida inimene ei soovi teistele teada anda. Seega, kuna antud info k\u00e4sitleti seadusevastaselt ilma isiku n\u00f5usolekuta, leiti, et see kujutab endast privaatsuse rikkumist.<\/p>\n\n\n\n
Muuhulgas v\u00e4itis kostja, et “antud juhend on m\u00f5eldud rangeks infohalduseks ja seet\u00f5ttu peaks info jagajate arv olema minimaalne. Antud juhtumis jagati infot ainult kuue inimesega”. Kuid kohtuotsuses m\u00e4rgitakse, et “kuigi info jagajate arv v\u00f5ib m\u00f5jutada ebaseaduslikkuse astet, peaks isegi \u00fche inimese suhtes eesm\u00e4rgiv\u00e4line isikuandmete kasutamine olema privaatsuse rikkumine ja seega ebaseaduslik”.
See on \u00f5ige m\u00f5istmine isikuandmete kaitse seadusest (Jaapani isikuandmete kaitse seadus).<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kokkuv\u00f5te<\/span><\/h2>\n\n\n\nIsikuandmete k\u00e4sitlejate “\u00e4ri” h\u00f5lmab mitte ainult kasumit teenivaid ettev\u00f5tteid nagu ettev\u00f5tted ja poed, vaid ka mittetulunduslikke ettev\u00f5tteid nagu haiglad, koolid, vabatahtlikud ja keskkonnakaitse. Isikuandmete kaitse seadus (Jaapani isikuandmete kaitse seadus) kehtib ettev\u00f5tjatele, kes korduvalt tegelevad mingisuguse \u00e4ritegevusega ja omandavad isikuandmeid \u00e4ritegevuse j\u00e4tkamiseks. On oluline m\u00f5ista isikuandmete kaitse seadust korrektselt. Kui tekib k\u00fcsimus, kas v\u00f5ib olla tekkinud probleem seoses isikuandmete v\u00f5i privaatsuse rikkumisega, on soovitatav konsulteerida kogenud advokaadiga ja saada n\u00f5u.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Informatsioon, mida kaitstakse privaatsusena, h\u00f5lmab t\u00fc\u00fcpilist isiklikku teavet nagu nimi ja aadress. N\u00e4iteks \u00fclikooli korraldatud loengus osalenud \u00fcli\u00f5pilase \u00f5pilasnumber, aadress, nimi ja telefoninu […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":64791,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[24,29],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61265"}],"collection":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=61265"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61265\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":64792,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61265\/revisions\/64792"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/64791"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=61265"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=61265"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=61265"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}