On selge, et kohtupraktikas on v\u00f5imatu n\u00f5uda ebaseadusliku tegevuse eest vastutust kolmandatelt isikutelt, kellega pole s\u00f5lmitud lepingut. Kohtupraktikas t\u00f5statati k\u00fcsimus, kas kasutaja v\u00f5ib n\u00f5uda kahjutasu andmekao \u00f5nnetuse korral rendiserveri teenuse pakkumisel, mis p\u00f5hineb ebaseaduslikul tegevusel.<\/p>\n\n\n\n
Ebaseadusliku tegevuse t\u00fc\u00fcpiliseks n\u00e4iteks on liiklus\u00f5nnetused. N\u00e4iteks kui autojuht p\u00f5hjustab hooletuse t\u00f5ttu inimese vigastamise, vastutab ta (mitte ainult kriminaal-, vaid ka) tsiviil\u00f5iguslikult. Kuigi me ei s\u00f5lmi v\u00f5\u00f5rastega lepingut “mitte kedagi autoga l\u00f6\u00f6ma”, v\u00f5ib eraisikute vahel tekkida kahju h\u00fcvitamise kohustus. Selle ebaseadusliku tegevuse eest vastutuse raamistiku alusel vaidlustati, kas on v\u00f5imalik n\u00f5uda vastutust andmete kaotamise eest, isegi kui vastaspool ei ole otseselt lepinguline suhe.<\/p>\n\n\n\n
Kuid kohus osutas digitaalse info erip\u00e4rale ja m\u00e4rkis, et sellise kohustuse olemasolu on raske loomulikult j\u00e4reldada.<\/p>\n\n\n\n
\nServerid pole t\u00e4iuslikud ja v\u00f5ivad esineda t\u00f5rkeid, mis v\u00f5ivad p\u00f5hjustada salvestatud programmide kadumist<\/u>, kuid programmid on digitaalne info, mida saab h\u00f5lpsasti kopeerida, ja kui kasutajad on programmi salvestanud, saavad nad selle uuesti k\u00e4ivitada isegi kui see kaob<\/u>, mis on laialdaselt teada (kogu argumentatsiooni p\u00f5hjal), seega hagejad oleksid saanud h\u00f5lpsasti rakendada meetmeid programmi ja andmete kadumise v\u00e4ltimiseks<\/u>. Arvestades hagejate ja kostja kasuolukorda, pole p\u00f5hjust ega vajadust n\u00f5uda, et kostja, kes paigaldab ja haldab serverit, peaks hagejate \u00fclaltoodud salvestusi kaitsma, v\u00f5ttes endale kohustuse v\u00e4ltida nende kadumist. (…) Hagejad v\u00e4idavad, et rendiserveri lepingul on kolmanda osapoole programmi v\u00f5i andmete hoiuleandmise lepingu olemus ja selle alusel on kostjal kui rendiserveri teenuse pakkujal k\u00f5igi nende kohustus, kes salvestavad serverisse andmeid, hoida neid heas korras ja konkreetselt v\u00e4ltida serveris olevate andmete kadumist ning eeldades seda, v\u00e4idavad nad, et kostja rikkus kohustust v\u00e4ltida andmete kadumist, kui ta lasi hagejate serveris salvestatud andmetel kaduda.<\/p>\n\n\n\n
\u00fchiskasutatava serveri majutusteenuse lepingu ja tal pole hagejatega lepingulist suhet ning serverisse salvestatud programmi v\u00f5i andmete hoidmisel pole hoiuleandmise lepingu olemust<\/u>, seega on raske leida alust, mille alusel kostja peaks v\u00f5tma ebaseadusliku tegevuse seaduse alusel hagejatele, kellega tal pole lepingulist suhet, hea haldamise kohustuse serverisse salvestatud andmete suhtes. Seega, ainu\u00fcksi asjaolu, et kostja on rendiserveri teenuse pakkuja, ei t\u00e4henda, et ta peaks v\u00f5tma endale hea haldamise kohustuse v\u00f5i kohustuse v\u00e4ltida andmete kadumist seoses kolmandate isikutega, kellega tal pole lepingulist suhet. <\/p>\nTokyo District Court, May 20, 2009 (Heisei 21)<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\nSelles otsuses m\u00e4rgitakse, et kolmandate isikute (hagejate) suhtes, kellega pole otseselt lepingulist suhet, ei ole m\u00f5istlik eeldada “andmete mittekustutamise kohustust”. See otsus on saanud teatud t\u00e4helepanu, kuna see v\u00f5ib olla juhtumiks, kui sarnased juhtumid ilmnevad tulevikus.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>J\u00e4reldusena v\u00f5ib \u00f6elda, et vastutuse kindlakstegemine on sageli “raske”<\/span><\/h4>\n\n\n\nPraktikas sageli kasutatava lepingu puhul ei ole andmete hoidmise ja varundamise eest vastutava teenusepakkuja lepinguid nii palju, pigem on lepingud, mis m\u00e4\u00e4ravad, et see on kasutaja (st kliendi poole ettev\u00f5tte) vastutus, \u00fclekaalukalt rohkem.<\/p>\n\n\n\n
Seega, v\u00e4lja arvatud juhul, kui on s\u00f5lmitud eriline kokkulepe, on \u00e4\u00e4rmiselt raske eeldada, et s\u00fcsteemioperaatoril on seaduse j\u00e4rgi kohustus v\u00f5tta meetmeid andmete kadumise v\u00e4ltimiseks.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Ettevalmistused info kadumise riski vastu<\/span><\/h2>\n\n\n\nAndmete kadumise v\u00e4ltimiseks tehke alati varukoopia.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\nL\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on ettev\u00f5tte info kadumise risk seotud eelk\u00f5ige info hoidmisega ettev\u00f5tte enda poolt. Seega, kuidas seda kadumise riski arvesse v\u00f5tta ja millist hoidmiss\u00fcsteemi luua, on asjad, mida ettev\u00f5te ise peaks otsustama.
Samuti v\u00f5ib juhtuda, et isegi kui ettev\u00f5tja vastutus on tunnustatud, ei pruugi kahju h\u00fcvitamine olla t\u00e4ielik, kuna v\u00f5ib tekkida hooletuse kompenseerimine. On olnud kohtuasju, kus kohtuotsusega tunnistati hooletuseks see, et hageja, kelle andmeid kostja serveris hoidis, ei teinud varukoopiat, kui kostja andmed kustutas.<\/p>\n\n\n\n
\nHageja oleks saanud lihtsalt teha varukoopiaid<\/u> ja seel\u00e4bi (—) kahju tekkimist \u00e4ra hoida v\u00f5i kahju tekkimist \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4ikeseks j\u00e4tta<\/u>, kuid me peame tunnistama, et hageja ei j\u00e4tnud andmeid alles ajal, mil kadumise \u00f5nnetus juhtus.<\/p>\n\n\n\n
Seega, selles asjas, kui otsustame kostja kahju h\u00fcvitamise kohustuse summa, peaksime kaaluma seda punkti ja rakendama hooletuse kompenseerimise s\u00e4tteid<\/u>, mis on koosk\u00f5las kahju h\u00fcvitamise seaduse p\u00f5him\u00f5ttega.<\/p>\n\n\n\n
Seevastu hageja v\u00e4idab, et ta ei saanud ette n\u00e4ha, et kostja, kes on teenusepakkuja, kustutab faili serverist, ja seega ei saa teda kohustada tegema varukoopiat, ja et tema tegevusetust ei saa pidada \u00f5iguslikus m\u00f5ttes hooletuseks, ning seega tuleks hooletuse kompenseerimise rakendamine eitada.<\/p>\n\n\n\n
Kuid hooletuse kompenseerimise rakendamisel on piisav, kui hageja tunnistab, et faili kadumise tulemus oli ette n\u00e4htav, ja ei ole vaja, et ta oleks ette n\u00e4inud, et fail kadus kostja hooletuse t\u00f5ttu.<\/p>\n\n\n\n
Selles asjas, (—), on selge, et hageja oli teadlik ohtudest, et h\u00e4kkerid v\u00f5ivad veebilehele sisse murda, ja lisaks tunnistab hageja, et interneti\u00fchendusega kaasnevad info muutmise ja h\u00e4vitamise ohud, mis olid ette n\u00e4htavad, seega peame otsustama, et hageja oli ette n\u00e4inud, et fail v\u00f5ib interneti\u00fchenduse t\u00f5ttu kaduda, ja et faili kadumise tulemuse etten\u00e4gemise v\u00f5imalus on t\u00e4ielikult kinnitatud, ja hooletuse kompenseerimise rakendamise takistusi ei saa kindlasti tunnistada.<\/p>\nTokyo District Court, September 28, Heisei 13 (2001)<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\nSelles asjas otsustati, et “kuna varukoopiat ei tehtud, oli faili kadumise oht, n\u00e4iteks h\u00e4kkerite sissetungi t\u00f5ttu, ette n\u00e4htav, ja seega on hooletuse kompenseerimine kohaldatav”, ning kahju h\u00fcvitamise summa v\u00e4hendati poole v\u00f5rra.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kokkuv\u00f5te<\/span><\/h2>\n\n\n\nKuigi see ei piirdu ainult andmekao riskiga, on sageli nii, et kui s\u00fcsteemide arendus delegeeritakse allhankijatele, keskenduvad kasutajad enamasti ainult kasutajaliidese kasutusmugavusele, j\u00e4ttes organisatsiooni juhtimise ulatusest v\u00e4lja andmebaasi, kus andmeid hoitakse.<\/p>\n\n\n\n
Kuid nagu varasemad kohtupraktikad on n\u00e4idanud, ei tohiks me neid k\u00fcsimusi k\u00e4sitleda kui “kellegi teise probleeme”. Teisis\u00f5nu, peaksime m\u00f5istma, et selliste meetmete nagu varundamine ja muude andmekao riskidega arvestavate juhtimiss\u00fcsteemide loomine on l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes kasutaja (organisatsiooni sisemise) vastutus.<\/p>\n\n\n\n
Varasemad kohtupraktikad peaksime m\u00f5istma hoiatusena vajadusest ennetada selliseid riske, mis v\u00f5ivad p\u00f5hjustada p\u00f6\u00f6rdumatuid tagaj\u00e4rgi, kui neid ei maandata.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Ettev\u00f5tetel v\u00f5ib s\u00fcsteemiosakonna t\u00f6\u00f6kohas juhtuda, et oluline ettev\u00f5tte teave, mida hoitakse andmebaasis, kaob ootamatute asjaolude t\u00f5ttu. Kas sellisel juhul on v\u00f5imalik seaduslikult n\u00f5uda vastutust […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":73232,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[19,31],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61427"}],"collection":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=61427"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61427\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":73235,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/61427\/revisions\/73235"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73232"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=61427"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=61427"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=61427"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}