Lepingud ei pea olema kirjalikud. Leping v\u00f5ib olla s\u00f5lmitud suuliselt ja suuline lubadus v\u00f5ib olla leping. Kuid kui lepingu \u00fcle tekib vaidlus, peab lepingu olemasolu t\u00f5estama ja suulise lepingu puhul ei pruugi t\u00f5endeid olla. Sellisteks juhtudeks on vaja lepingut kirjalikult, et seda saaks vaidluse korral t\u00f5endina kasutada.<\/p>\n\n\n\n
Siiski, tsiviilkohtumenetluses ei piirdu lepingu t\u00f5endamiseks esitatavad dokumendid ainult paberil lepingutega. Videolindile salvestatud videod v\u00f5i magnetkettale salvestatud elektroonilised andmed v\u00f5ivad samuti olla t\u00f5endid.<\/p>\n\n\n\n
\nTsiviilseadustik (Lepingute s\u00f5lmimine ja vorm) \u00a7 522<\/p>\n\n\n\n
Leping j\u00f5ustub, kui \u00fcks pool teeb ettepaneku lepingu s\u00f5lmimiseks (edaspidi “ettepanek”) ja teine pool selle aktsepteerib.<\/p>\n\n\n\n
2 Lepingute s\u00f5lmimiseks ei ole vaja kirjalikku vormi ega muid vormin\u00f5udeid, v\u00e4lja arvatud juhul, kui seadus s\u00e4testab teisiti.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n
See s\u00e4te t\u00e4hendab, et leping j\u00f5ustub, kui m\u00f5lema poole tahe on \u00fchtlustatud. Teises l\u00f5igus on \u00f6eldud, et lepingu s\u00f5lmimiseks ei ole vaja kirjalikku vormi ja vormi saab vabalt valida. Seet\u00f5ttu ei ole praegu probleemi, kui k\u00f5ik lepingud on digitaliseeritud.<\/p>\n\n\n\n
Kuid nagu teises l\u00f5igus on \u00f6eldud “v\u00e4lja arvatud juhul, kui seadus s\u00e4testab teisiti”, on seadusi, mis n\u00f5uavad kirjalikku vormi, ja sel juhul on lepingu s\u00f5lmimise tingimuseks tavaliselt kirjalik dokument.<\/p>\n\n\n\n
N\u00e4iteks kautsjonilepingud v\u00f5i maarende ja \u00fc\u00fcrilepingud ei ole kehtivad, kui neid ei ole s\u00f5lmitud kirjalikult. Kuid kautsjonilepingute puhul on tsiviilseadustiku \u00a7 446 l\u00f5ige 2 s\u00e4testanud, et “kautsjonileping ei ole kehtiv, kui seda ei ole s\u00f5lmitud kirjalikult”, kuid l\u00f5ige 3 s\u00e4testab, et “kui kautsjonileping on s\u00f5lmitud elektromagnetilise salvestuse teel, loetakse see kirjalikuks lepinguks ja kohaldatakse eelmise l\u00f5igu s\u00e4tteid”. Seega on elektrooniline leping kehtiv.<\/p>\n\n\n\n
Teiselt poolt, kingituslepingud v\u00f5ivad olla suulised, kuid kui need ei ole kirjalikud, v\u00f5ib lepinguosaline lepingust taganeda. Kautsjonilepingute puhul on kirjalik leping kohustuslik, seega v\u00f5ib elektroonilise kautsjonilepingu puhul olla v\u00f5imalik lepingust taganeda.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks on n\u00e4iteks kodum\u00fc\u00fcgi puhul m\u00fc\u00fcjal kohustus anda ostjale kirjalik dokument, mis selgitab lepingu tingimusi, ja kui seda ei tehta, ei hakka jahutusperiood k\u00e4ima. Tarbijatel on samuti vaja jahutusperioodi jooksul kirjalikult taganeda.<\/p>\n\n\n\n<\/span>Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja lepingud<\/span><\/h3>\n\n\n\nVastavalt Jaapani tsiviilseadustiku (Japanese Civil Code) paragrahvile 522 l\u00f5ige 2, on lepingud kehtivad ka ilma kirjaliku vormita, kui eraldi ei ole s\u00e4testatud teisiti. Kuid lepingu kehtivuse ja selle tunnustamise kohtus t\u00f5endina on kaks erinevat k\u00fcsimust. Kui lepingu \u00fcle tekib vaidlus, tuleb lepingu kehtivust t\u00f5endada.<\/p>\n\n\n\n
Kas digitaliseeritud lepingud on kohtus kehtivad? Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Japanese Code of Civil Procedure) kohaselt on dokumendi t\u00f5endamise kohta s\u00e4testatud:<\/p>\n\n\n\n
\nTsiviilkohtumenetluse seadustiku (dokumendi loomine) paragrahv 228<\/p>\n\n\n\n
Dokumendi loomise t\u00f5ep\u00e4rasust tuleb t\u00f5endada.<\/p>\n\n\n\n
(…)<\/p>\n\n\n\n
4. Erakirja puhul, kui sellel on allkiri v\u00f5i pitser, eeldatakse, et see on loodud t\u00f5ep\u00e4raselt.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n
Paragrahv 228 Tsiviilkohtumenetluse seadustikus s\u00e4testab, et dokumendi loomise t\u00f5ep\u00e4rasust tuleb t\u00f5endada, vastasel juhul ei tunnustata selle t\u00f5endusv\u00e4\u00e4rtust. Praktikas v\u00f5ib olla keeruline t\u00f5endada dokumendi t\u00f5ep\u00e4rast loomist. N\u00e4iteks laenulepingu puhul peab olema selge, kes selle kirjutas v\u00f5i l\u00f5i, kuid see v\u00f5ib olla keeruline t\u00f5endada.<\/p>\n\n\n\n
Seet\u00f5ttu on sama paragrahvi l\u00f5ikes 4 s\u00e4testatud “eeldatakse, et see on loodud t\u00f5ep\u00e4raselt”, kui erakirjal on allkiri v\u00f5i pitser. Teisis\u00f5nu, “allkiri v\u00f5i pitser” on dokumendi “t\u00f5ep\u00e4rase loomise” eelduseks.<\/p>\n\n\n\n
Kuid see ei t\u00e4henda, et pitseri olemasolu korral peetakse seda automaatselt t\u00f5ep\u00e4raseks, vaid tuleb t\u00f5endada, et see kuulub konkreetsele isikule. Kui tegemist on ametliku pitseriga, saab selle kuuluvust t\u00f5endada pitseri t\u00f5endiga, kuid kolmanda osapoole pitseri kasutamisel v\u00f5ib isiku t\u00f5endamine olla keeruline.<\/p>\n\n\n\n
Elektroonilise dokumendi puhul on Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvis 231 s\u00e4testatud “kohaldamine dokumentidele sarnastele esemetele”, mis \u00fctleb, et “selle jaotise s\u00e4tted kohalduvad ka dokumentidele, mis ei ole dokumendid, kuid on loodud teabe esitamiseks, nagu joonised, fotod, helilindid, videolindid jne”. Seega, ka elektroonilisi dokumente k\u00e4sitletakse selle s\u00e4tte alusel dokumentidega v\u00f5rdsetena ja isegi e-kirju tunnustatakse kohtus t\u00f5endina, kui nende sisu on usaldusv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n\n\n\n<\/span>Elektroonilise allkirja seadus ja lepingud<\/span><\/h3>\n\n\n\n“Elektroonilise allkirja seadus (Seadus elektrooniliste allkirjade ja autentimisteenuste kohta)” on seadus, mis m\u00e4\u00e4ratleb “elektroonilise allkirja” m\u00f5iste ja efektiivsuse ning reguleerib selle autentimisteenuseid, s\u00e4testades elektroonilise allkirja \u00f5igusliku kehtivuse.<\/p>\n\n\n\n
Elektroonilise allkirja m\u00e4\u00e4ratlus on j\u00e4rgmine:<\/p>\n\n\n\n
\nElektroonilise allkirja seaduse paragrahv 2<\/p>\n\n\n\n
Selles seaduses t\u00e4hendab “elektrooniline allkiri” meetmeid, mis on tehtud teabe suhtes, mida saab salvestada elektromagnetilisse kirjasse (kirje, mis on loodud elektroonilisel, magnetilisel v\u00f5i muul viisil, mida ei saa inimese taju abil tuvastada ja mida kasutatakse arvutiinfot\u00f6\u00f6tluseks. J\u00e4rgnevalt sama.), mis vastab j\u00e4rgmistele n\u00f5uetele:<\/p>\n\n\n\n
1. See on m\u00f5eldud n\u00e4itama, et vastav teave on loodud isiku poolt, kes v\u00f5ttis vastava meetme.<\/p>\n\n\n\n
2. See v\u00f5imaldab kontrollida, kas vastavat teavet on muudetud.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n
Kokkuv\u00f5ttes on “elektrooniline allkiri” “meetme”, mis on tehtud teabe suhtes, mida saab salvestada elektromagnetilisse kirjasse, “n\u00e4itab, et meetme v\u00f5tnud isik on looja” ja “v\u00f5imaldab kontrollida, kas teavet on muudetud”.<\/p>\n\n\n\n
Praegu on elektroonilise allkirja realiseerimise mehhanism kr\u00fcptograafiline tehnoloogia, mida nimetatakse avaliku v\u00f5tme kr\u00fcptograafiaks. See loob kr\u00fcptov\u00f5tme ja dekr\u00fcpteerimisv\u00f5tme paarid ning kui on olemas kr\u00fcptotekst, mida saab dekr\u00fcpteerida kindla dekr\u00fcpteerimisv\u00f5tmega, saab t\u00f5estada, et see kr\u00fcptotekst on originaaltekst, mida ei ole kr\u00fcpteeritud kr\u00fcptov\u00f5tmega, mis vastab sellele dekr\u00fcpteerimisv\u00f5tmele.<\/p>\n\n\n\n
Kui teete \u00fche neist kahest v\u00f5tmest avalikuks interneti kaudu ja hoidke kr\u00fcptov\u00f5tme salajase v\u00f5tmena, siis kr\u00fcptoteksti, mida saab dekr\u00fcpteerida avaliku v\u00f5tmega, eeldatakse, et see on kr\u00fcpteeritud salajase v\u00f5tme haldaja poolt. See mehhanism, mis v\u00f5imaldab eeldada, et elektroonilise faili looja ja loodud faili ei ole muudetud, on avaliku v\u00f5tme kr\u00fcptograafia.<\/p>\n\n\n\n
Kuid elektroonilise allkirja seaduse s\u00e4tetes ei n\u00f5uta avaliku v\u00f5tme kr\u00fcptograafia kasutamist. See on seet\u00f5ttu, et kui uus tehnoloogia muutub praktiliseks tulevase tehnoloogia arengu t\u00f5ttu, on see ette n\u00e4htud, et seda saab seaduslikult k\u00e4sitleda elektroonilise allkirjana, ilma et see oleks piiratud avaliku v\u00f5tme kr\u00fcptograafiaga, sest v\u00f5ib leida parema viisi isikusamasuse ja muutmatususe t\u00f5estamiseks.<\/p>\n\n\n\nElektroonilise allkirja seaduses on elektrooniliste dokumentide kohta \u00f6eldud:<\/p>\n\n\n\n
\nElektroonilise allkirja seadus (Elektromagnetilise kirje t\u00f5elise loomise eeldus) paragrahv 3<\/p>\n\n\n\n
Elektromagnetiline kirje, mis on loodud teabe esitamiseks (v\u00e4lja arvatud ametniku poolt ametikohustuste t\u00e4itmiseks loodud kirje), eeldatakse, et see on t\u00f5eliselt loodud, kui sellele on tehtud isiku poolt elektrooniline allkiri (piiratud juhtudel, kui see on tehtud ainult isiku poolt, kes haldab korrektselt vajalikke s\u00fcmboleid ja esemeid).<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n
Kui on tehtud elektrooniline allkiri, mida saab teha ainult isik ise, eeldatakse, et see on t\u00f5eliselt loodud.<\/p>\n\n\n\n
Kas see on isiku poolt tehtud elektrooniline allkiri, saab t\u00f5estada elektroonilise sertifikaadi abil. Pitseri puhul kontrollitakse pitseri sertifikaadi abil, kas pitseri j\u00e4ljend ja pitser on samad, kuid elektroonilise allkirja puhul saab elektroonilise sertifikaadi abil kontrollida, kas see on \u00f5ige. Elektroonilises sertifikaadis sisalduv “avalik v\u00f5ti” on teave, mida kasutatakse elektroonilise allkirja kontrollimiseks, nii et elektroonilise allkirja, mida saab kontrollida avaliku v\u00f5tmega, saab t\u00f5estada, et see on isiku oma.<\/p>\n\n\n\n