\nseadus, mis on loodud eesm\u00e4rgiga tagada kindlustustegevuse avalik huvi, kindlustustegevuse korraldajate tegevuse terviklik ja asjakohane juhtimine ning kindlustuse pakkumise \u00f5iglus, et kaitsta kindlustuslepingute s\u00f5lmijaid ja seel\u00e4bi aidata kaasa rahva elu stabiilsusele ja majanduse tervislikule arengule.<\/p>\nKindlustustegevuse seaduse paragrahv 1<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\nKindlustustegevuse seaduse kohaselt on kindlustustegevus “\u00e4ri, mis h\u00f5lmab kindlustuse pakkumist, mis n\u00f5ustub maksma kindlaksm\u00e4\u00e4ratud summa kindlustush\u00fcvitist inimese elu v\u00f5i surma korral, kindlustuse, mis n\u00f5ustub h\u00fcvitama kahju, mis v\u00f5ib tekkida juhusliku s\u00fcndmuse t\u00f5ttu, ja teiste kindlustuste pakkumist, kogudes kindlustusmakseid.”<\/p>\n\n\n\n
Kindlustustegevuse seaduse paragrahvi 3 kohaselt v\u00f5ib kindlustustegevust teostada ainult isik, kes on saanud peaministri loa.<\/p>\n\n\n\n
Seet\u00f5ttu, kui litsentsita ettev\u00f5te pakub tooteid v\u00f5i teenuseid kindlustussarnase valikuga, on vaja hinnata, kas see valik kuulub kindlustuse alla.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kas kindlustuse sarnased optsioonid kuuluvad kindlustus- v\u00f5i garantiiv\u00e4\u00e4rtpaberite \u00e4ritegevuse alla?<\/span><\/h2>\n\n\n\nKindlustustegevuse litsentsi puhul on olemas kaks t\u00fc\u00fcpi: elukindlustuse litsents ja kahjukindlustuse litsents. Kindlustuse sarnased optsioonid v\u00f5ivad kuuluda kahjukindlustuse litsentsi alla.<\/p>\n\n\n\n
Kui kindlustuse sarnased optsioonid kuuluvad “kindlustuse alla, mis h\u00f5lmab kahju h\u00fcvitamist teatud juhuslike \u00f5nnetuste korral ja kindlustusmaksete vastuv\u00f5tmist” v\u00f5i “garantiiv\u00e4\u00e4rtpaberite \u00e4ritegevuse” alla, peab neil olema kahjukindlustuse litsents.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kindlustuse sarnased optsioonid ei kuulu kindlustuse alla<\/span><\/h3>\n\n\n\nKindlustusseaduse j\u00e4rgi ei ole kindlustuse definitsiooni olemas, seega<\/p>\n\n\n\n
\nsee peab olema m\u00e4\u00e4ratletud majanduslike omaduste, kindlustusseaduse seadusandliku eesm\u00e4rgi ja \u00fchiskondlike t\u00f5ekspidamiste alusel<\/p>\nKansai Kindlustusseaduse Uurimiskeskus “Kindlustusseaduse kommentaar (I)” (edaspidi “kommentaar”) lk 196<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\nSee on m\u00e4\u00e4ratletud. Sellest vaatenurgast l\u00e4htudes, kui me vaatleme kindlustuse sarnaseid optsioone, ei saa \u00f6elda, et kindlustuse sarnased optsioonid on<\/p>\n\n\n\n
\ns\u00fcsteem v\u00f5i mehhanism, mis hajutab riski, kogudes suure hulga samalaadseid riske<\/p>\nKommentaar lk 196<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\nKahju korral maksab ettev\u00f5te kasutajale h\u00fcvitist, kuid selle allikaks ei ole kasutajatelt saadud tasude kogum, vaid kindlustusfirma poolt ettev\u00f5ttele makstav kindlustush\u00fcvitis.<\/p>\n\n\n\n
Samuti ei ole see selline, mis<\/p>\n\n\n\n
\nkindlustuslepingu s\u00f5lmija kannab riski kindlustusandjale kindlustusmakse vastutasuna l\u00e4bi kindlustuslepingu<\/p>\nKommentaar lk 196<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\nKasutajate poolt ettev\u00f5ttele makstav tasu ei ole kindlustusmakse ja s\u00f5lmitava lepingu nimetus ei ole kindlustusleping. Nagu eespool mainitud, tuleb kahju korral h\u00fcvitis kindlustusfirmalt ettev\u00f5ttele makstavast kindlustush\u00fcvitisest, seega ei saa \u00f6elda, et risk on ettev\u00f5ttele \u00fcle kantud. Sellest l\u00e4htuvalt v\u00f5ib j\u00e4reldada, et kindlustuse sarnased optsioonid ei kuulu kindlustuse alla.<\/p>\n\n\n\n