Isegi kui leiutaja ise arvab, et tegemist on uue tehnoloogiaga, kui see leiutis on sama mis olemasolev tehnoloogia, siis ei tohiks seda patendi\u00f5iguse eesm\u00e4rgi – panustada t\u00f6\u00f6stuse arengusse – valguses patendi\u00f5igusega tunnustada.<\/p>\n\n\n\n
\nJaapani patendiseaduse (Japanese Patent Act) paragrahv 29 l\u00f5ige 1<\/p>\n\n\n\n
Isik, kes on teinud t\u00f6\u00f6stuslikult kasutatava leiutise, v\u00f5ib saada patendi oma leiutisele, v\u00e4lja arvatud allj\u00e4rgnevalt loetletud leiutised.<\/p>\n\n\n\n
1. Leiutis, mis on enne patenditaotluse esitamist Jaapanis v\u00f5i v\u00e4lismaal avalikult teada<\/p>\n\n\n\n
2. Leiutis, mis on enne patenditaotluse esitamist Jaapanis v\u00f5i v\u00e4lismaal avalikult rakendatud<\/p>\n\n\n\n
3. Leiutis, mis on enne patenditaotluse esitamist Jaapanis v\u00f5i v\u00e4lismaal avaldatud tr\u00fckises v\u00f5i muutunud avalikkusele k\u00e4ttesaadavaks elektroonilise sidevahendi kaudu<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n
Esimese punkti “avalikult teada olev leiutis” (publicly known) t\u00e4hendab leiutist, mille sisu on teada kui mitte-salajane teave mittespetsiifilisele isikule. Isegi kui paljud inimesed, kes on kohustatud hoidma saladust, teavad seda, ei loeta seda avalikult teada olevaks. Kuid kui isik, kellel pole saladuse hoidmise kohustust, teab seda, siis isegi kui see on ainult \u00fcks inimene, loetakse see avalikult teada olevaks. Leiutaja v\u00f5i taotleja soov hoida seda saladuses ei oma t\u00e4htsust.<\/p>\n\n\n\n
Teise punkti “avalikult rakendatud leiutis” (publicly used invention) t\u00e4hendab leiutist, mis on rakendatud olukorras, kus leiutise sisu on avalikult teada v\u00f5i v\u00f5ib avalikult teada saada. N\u00e4iteks v\u00f5ib ette kujutada olukorda, kus tehases lastakse mittespetsiifilistel isikutel j\u00e4lgida teatud toote tootmisprotsessi.<\/p>\n\n\n\n
Kolmanda punkti “levitatud tr\u00fckis” all m\u00f5istetakse “tr\u00fckist”, mis on paljundatud eesm\u00e4rgiga avaldada see avalikkusele levitamise teel, dokumente, jooniseid v\u00f5i muid sarnaseid infokandjaid. “Levitamine” t\u00e4hendab, et see on asetatud olukorda, kus mittespetsiifiline isik saab seda n\u00e4ha, ja pole oluline, kas keegi on tegelikult seda tr\u00fckist n\u00e4inud.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks t\u00e4hendab “leiutis, mis on muutunud avalikkusele k\u00e4ttesaadavaks elektroonilise sidevahendi kaudu”, \u00fcldiselt internetis olevat leiutist, ja “avalikkusele k\u00e4ttesaadav” t\u00e4hendab, et see on asetatud olukorda, kus mittespetsiifiline isik saab seda n\u00e4ha, ja pole vajalik, et keegi oleks tegelikult sellele juurde p\u00e4\u00e4senud.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Progressiivsus<\/span><\/h3>\n\n\n\nArvestades patendiseaduse eesm\u00e4rki, mis on suunatud t\u00f6\u00f6stuse arengule, ei oleks monopoolse patendi\u00f5iguse andmine leiutistele, mida tavaline tehnik v\u00f5ib kergesti leiutada, mitte ainult kasutu tehnoloogilisele edusammule, vaid see takistaks seda. Patendiseaduse paragrahv 29 l\u00f5ige 2 on m\u00f5eldud selliste leiutiste v\u00e4listamiseks patendi andmise objektidest.<\/p>\n\n\n\n
\nPatendiseaduse paragrahv 29 l\u00f5ige 2<\/p>\n\n\n\n
Kui enne patenditaotluse esitamist suudab isik, kellel on tavalised teadmised leiutise tehnikavaldkonnas, kergesti leiutada esimeses l\u00f5igus nimetatud leiutise, ei saa ta sellest hoolimata patenti saada.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n
Progressiivsus on \u00e4\u00e4rmiselt oluline n\u00f5ue, kas leiutis saab patendi v\u00f5i mitte, ja seet\u00f5ttu on otsustamine keeruline ning sageli muutub see suurimaks vaidluspunktiks patendivaidlustes.<\/p>\n\n\n\n
Progressiivsuse olemasolu v\u00f5i puudumise hindamise meetod on vastavalt Patendiameti hindamisstandardile 26 tehtud j\u00e4rgmistes etappides: “taotluse leiutise tuvastamine”, “peamise viite leiutise tuvastamine”, “v\u00f5rdlus” ja “loogiline p\u00f5hjendus (erinevuste hindamine)”.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Esmaj\u00e4rjekorras<\/span><\/h3>\n\n\n\nPatendi\u00f5igus on eksklusiivne, seega antakse \u00fchele leiutisele ainult \u00fcks patent (\u00fcks leiutis, \u00fcks patendi p\u00f5him\u00f5te, dubleerivate patentide v\u00e4listamise p\u00f5him\u00f5te). Kui sama leiutise kohta on esitatud kaks v\u00f5i enam taotlust, on patendi andmise k\u00fcsimus esmaj\u00e4rjekorras.<\/p>\n\n\n\n
\nJaapani patendiseaduse \u00a7 39 (esmaj\u00e4rjekorras)<\/p>\n\n\n\n
Kui sama leiutise kohta on erinevatel p\u00e4evadel esitatud kaks v\u00f5i enam patenditaotlust, v\u00f5ib patendi saada ainult esimene patenditaotleja.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n
Kui sama leiutise kohta on esitatud kaks v\u00f5i enam taotlust, on patendi andmise k\u00fcsimus esmaj\u00e4rjekorras. On olemas kaks p\u00f5him\u00f5tet: esimene leiutaja, kes leiutas esimesena, ja esmaj\u00e4rjekorra p\u00f5him\u00f5te, mis annab patendi esimesele taotlejale, olenemata leiutise j\u00e4rjekorrast. Jaapanis on kasutusel esmaj\u00e4rjekorra p\u00f5him\u00f5te.<\/p>\n\n\n\n
Konkreetselt on Jaapani patendiseaduses s\u00e4testatud j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n\n\n\n
\nKui sama leiutise kohta on erinevatel p\u00e4evadel esitatud kaks v\u00f5i enam patenditaotlust, v\u00f5ib patendi saada ainult esimene patenditaotleja. (Jaapani patendiseaduse \u00a7 39 l\u00f5ige 1)<\/li>\n\n\n\n Kui sama leiutise kohta on samal p\u00e4eval esitatud kaks v\u00f5i enam patenditaotlust, v\u00f5ib patendi saada ainult \u00fcks taotleja, kelle on m\u00e4\u00e4ranud patenditaotlejad omavahelisel kokkuleppel. (Sama paragrahv, l\u00f5ige 2)<\/li>\n\n\n\n Kui leiutis on sama, mis leiutis, mille kohta on esitatud kasuliku mudeli registreerimise taotlus, koheldakse seda samamoodi. (Sama paragrahv, l\u00f5iged 3 ja 4)<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<\/span>Mis on patendi\u00f5iguse omandamise eelised?<\/span><\/h2>\n\n\n\nPatendi\u00f5igus, millel on sellised omadused, v\u00f5ib ettev\u00f5tetele ja isikutele, kes seda omavad, oma \u00e4ritegevuses tuua j\u00e4rgmised kolm eelist.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>V\u00f5imalus eemaldada j\u00e4ljendtooted juriidilise j\u00f5uga<\/span><\/h3>\n\n\n\nMonopoli keelustamise seadus (Jaapani monopolide keelustamise seadus) on m\u00f5eldud “eraisikute monopolide, eba\u00f5iglaste kaubanduspiirangute ja eba\u00f5iglaste kaubandusmeetodite keelustamiseks, \u00e4ri domineerimise liigse kontsentreerumise v\u00e4ltimiseks, tootmise, m\u00fc\u00fcgi, hinna, tehnoloogia jms eba\u00f5iglaste piirangute ja k\u00f5igi muude eba\u00f5iglaste \u00e4ritegevuse piirangute k\u00f5rvaldamiseks, \u00f5iglase ja vaba konkurentsi edendamiseks, ettev\u00f5tjate loovuse esiletoomiseks, \u00e4ritegevuse elavdamiseks, t\u00f6\u00f6h\u00f5ive ja rahvusliku reaalsissetuleku taseme t\u00f5stmiseks ning seel\u00e4bi \u00fcldise tarbija huvide tagamiseks ja rahvusliku majanduse demokraatliku ja tervisliku arengu edendamiseks” (monopoli keelustamise seaduse artikkel 1). Kuid artiklis 21 (intellektuaalomandi \u00f5iguste kasutamine) on \u00f6eldud, et “seda seadust ei kohaldata tegevustele, mis on tunnustatud autori\u00f5iguse seaduse, patendiseaduse, kasuliku mudeli seaduse, disainiseaduse v\u00f5i kaubam\u00e4rgiseaduse alusel antud \u00f5iguste kasutamiseks”.<\/p>\n\n\n\n
See t\u00e4hendab, et patendi\u00f5igusega on lubatud patendi\u00f5iguse omanikul leiutist monopoliseerida, mis on monopolide keelustamise seaduse kohaldamise erand.<\/p>\n\n\n\n
Kui turule tuuakse tehnoloogiaarenduse tulemusena saadud toode, avalikustatakse selle tehnoloogia sisu ja see on avatud teiste ettev\u00f5tete j\u00e4ljendtoodete ohule. Kuid kui omandate toote patendi\u00f5iguse, saate teiste ettev\u00f5tete j\u00e4ljendtoodete m\u00fc\u00fcgi juriidilise j\u00f5uga k\u00f5rvaldada.<\/p>\n\n\n\n
Patendi\u00f5iguse omanik v\u00f5ib patendi\u00f5iguse rikkumise korral esitada peatamisn\u00f5ude (Jaapani patendiseaduse artikkel 100) v\u00f5i kahju h\u00fcvitamise n\u00f5ude (tsiviilseadustiku artikkel 709).<\/p>\n\n\n\n
Peatamisn\u00f5ude kaebus on m\u00f5eldud isikutele, kes rikuvad teie patendi\u00f5igust v\u00f5i kellel on oht seda rikkuda, n\u00f5udma nende rikkumise peatamist v\u00f5i ennetamist. Kui peatamisn\u00f5ude kaebus on heaks kiidetud, peab kaebuse adressaat l\u00f5petama j\u00e4ljendtoote tootmise, kuid v\u00f5ib n\u00f5uda ka j\u00e4ljendtoote h\u00e4vitamist ja selle tootmisseadmete eemaldamist.<\/p>\n\n\n\n
Kahju h\u00fcvitamise n\u00f5ude kaebus on m\u00f5eldud isikutele, kes on patendi\u00f5iguse rikkumisega patendi\u00f5iguse omanikule kahju tekitanud, n\u00f5udma selle kahju h\u00fcvitamist. Kui kahju h\u00fcvitamise n\u00f5ude kaebus on heaks kiidetud, peab j\u00e4ljendtoote tootmise v\u00f5i m\u00fc\u00fcgi t\u00f5ttu patendi\u00f5iguse omanikule tekitatud kahju eest patendi\u00f5iguse omanikule raha maksma.<\/p>\n\n\n\n
See paneb inimesi kaaluma, kas nad on valmis v\u00f5tma riski, et neid v\u00f5idakse patendi\u00f5iguse rikkumise eest kohtusse kaevata, kui nad m\u00fc\u00fcvad j\u00e4ljendtooteid.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>V\u00f5imalus saada litsentsitulu<\/span><\/h3>\n\n\n\nKuigi patendi\u00f5iguse omandamisel on v\u00f5imalik oma leiutist monopoliseerida, ei ole see alati vajalik. Patendi\u00f5iguse omandanud isik v\u00f5ib teiste ettev\u00f5tjatega s\u00f5lmida lepingu, milles \u00f6eldakse: “Maksa mulle raha, et saaksid kasutada minu leiutist”. See on nn “litsentsileping”. Ettev\u00f5tjate puhul, kellel on piiratud finantsv\u00f5imekus, on sageli m\u00f5istlikum s\u00f5lmida suurettev\u00f5ttega litsentsileping ja saada osa kasumist, kui ise tootmist teha. Kuna ei pea ise kandma toote tootmise ja m\u00fc\u00fcgiga seotud kulusid, on v\u00f5imalik v\u00e4hendada riski, et toodet ei v\u00f5eta turul vastu.<\/p>\n\n\n\n
Patendiseadus annab \u00f5iguse patendi leiutist kasutada isikutele, kes ei ole patendi\u00f5iguse omanikud. Seda \u00f5igust nimetatakse teostamis\u00f5iguseks ja sellel on kaks vormi: eksklusiivne teostamis\u00f5igus (Jaapani patendiseaduse \u00a7 77) ja tavaline teostamis\u00f5igus (Jaapani patendiseaduse \u00a7 78).<\/p>\n\n\n\n
Patendilitsentsi lepingus nimetatakse patendi\u00f5iguse omanikku litsentsiandjaks ja lepingu teist poolt litsentsisaajaks. Patendilitsentsi lepingu vormid jagunevad eksklusiivse teostamis\u00f5iguse litsentsilepinguks ja tavalise teostamis\u00f5iguse litsentsilepinguks. Eksklusiivse teostamis\u00f5iguse litsentsilepingu puhul saab leiutist kasutada ainult litsentsisaaja, isegi patendi\u00f5iguse omanik ehk litsentsiandja ei saa leiutist kasutada. Teisalt, tavalise teostamis\u00f5iguse litsentsilepingu puhul saavad m\u00f5lemad pooled, nii litsentsiandja kui ka litsentsisaaja, leiutist kasutada.<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5lemat t\u00fc\u00fcpi lepingute puhul saab litsentsisaaja kasutada patendi leiutist teatud piirkonnas ja teatud aja jooksul, samuti saab m\u00e4\u00e4rata rojaltide maksmise viisi jne. Need tingimused saab m\u00e4\u00e4rata vabalt m\u00f5lema poole kokkuleppel.<\/p>\n\n\n\n