EL ehk Euroopa Liit on poliitiline ja majanduslik liit, mis p\u00f5hineb Euroopa Liidu lepingul ning h\u00f5lmab majandus- ja rahaliitu, \u00fchist v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikat ning politsei- ja kriminaal\u00f5iguse koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n
EL-i tegevuse keskus asub Belgias Br\u00fcsselis. \u00dchtse turus\u00fcsteemi loomiseks EL-i liikmesriikide vahel on \u00fchisraha h\u00e4davajalik. 1999. aastal v\u00f5eti kasutusele EL-i \u00fchisraha euro.<\/p>\n\n\n\n
EL-i liikmesriike on praegu 27 (seisuga m\u00e4rts 2024). Algseid liikmesriike oli kuus, kuid p\u00e4rast kuut laienemist on liikmesriikide arv t\u00f5usnud 27-ni.<\/p>\n\n\n\nAastak\u00fcmme<\/td> Liikmesriigid<\/td><\/tr> Algusliikmed (1952)<\/td> Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Holland<\/td><\/tr> Esimese laienemine (1973)<\/td> Taani, Iirimaa, Suurbritannia<\/td><\/tr> Teine laienemine (1981)<\/td> Kreeka<\/td><\/tr> Kolmas laienemine (1986)<\/td> Portugal, Hispaania<\/td><\/tr> Neljas laienemine (1995)<\/td> Austria, Soome, Rootsi<\/td><\/tr> Viies laienemine (2004, 2007)<\/td> K\u00fcpros, T\u0161ehhi, Eesti, Ungari, L\u00e4ti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia<\/td><\/tr> Bulgaaria, Rumeenia<\/td><\/tr> Kuues laienemine (2013)<\/td> Horvaatia<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n2020. aastal lahkus liidust Suurbritannia. Lisaks on Island, Serbia, T\u00fcrgi, Makedoonia ja Montenegro liikmesriikide kandidaadid. T\u00e4nap\u00e4eva EL on arenenud Euroopa S\u00f6e- ja Terase\u00fchendusest (EST\u00dc), mille asutasid Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Holland.<\/p>\n\n\n\n
Traditsiooniliselt koosnes EL kolmest sambast: Euroopa \u00dchendused (E\u00dc), \u00fchine v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika (\u00dcVJP) ning politsei- ja kriminaal\u00f5iguse koost\u00f6\u00f6 (PKJK). Praegu on need kolm struktuuri \u00fchendatud EL-i p\u00f5hiseaduslepingu alusel. E\u00dc on EL-i poolt absorbeeritud ja EL-ile on antud \u00fcks rahvusvaheline juriidiline isik. K\u00f5ik EL-is kasutatud \u00fchendused on asendatud liiduga ja EL saab s\u00f5lmida rahvusvahelisi lepinguid EL-i nime all.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>ELi \u00f5iguss\u00fcsteem erineb oluliselt Jaapani omast<\/span><\/h2>\n\n\n\nELi \u00f5iguss\u00fcsteem koosneb kolmest osast: primaar\u00f5igusest, sekundaar\u00f5igusest ja kohtupraktikast. Selgitame iga \u00f5igusliigi sisu.<\/p>\n\n\n\n\u00d5igusliik<\/td> Sisu<\/td><\/tr> Primaar\u00f5igus<\/td> ELi asutamislepingud ja nende muudatused, mis on aluslepingud.<\/td><\/tr> Sekundaar\u00f5igus<\/td> Primaar\u00f5iguse aluslepingutest tuletatud \u00f5igusaktid, mida nimetatakse ELi \u00f5iguseks.<\/td><\/tr> Kohtupraktika<\/td> Kohtupraktikal ei ole siduvat j\u00f5udu, kuid see aitab ELi \u00f5igust arendada. ELi Kohtul on ainup\u00e4devus primaar- ja sekundaar\u00f5iguse t\u00f5lgendamisel.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<\/span>Primaar\u00f5igus: EL-i aluslepingud<\/span><\/h2>\n\n\n\nPrimaar\u00f5igus koosneb Euroopa Liidu (EL) aluslepingutest, nagu n\u00e4iteks EL-i p\u00f5hileping. Need lepingud on koostatud k\u00f5igi liikmesriikide valitsuste osalusel toimuvatel valitsustevahelistel konverentsidel ja need on vastu v\u00f5etud ning kehtestatud k\u00f5igi liikmesriikide \u00fcheh\u00e4\u00e4lse otsusega. Primaar\u00f5igus j\u00f5ustub p\u00e4rast k\u00f5igi liikmesriikide ratifitseerimismenetlust. EL-i primaar\u00f5igus vastab Jaapani p\u00f5hiseadusele.<\/p>\n\n\n\n
EL-i lepingud ja EL-i toimimise lepingud on Lissaboni lepinguga (2009) muudetud ja need moodustavad praegused aluslepingud. EL-i lepingute ja EL-i toimimise lepingute protokollid ning lisadokumendid on samuti aluslepingute osa. Kuna Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon on EL-i seadusandlikud organid, peavad nad j\u00e4rgima primaar\u00f5igust. Primaar\u00f5igus s\u00e4testab j\u00e4rgmist:<\/p>\n\n\n\n
\nEL-i eesm\u00e4rgid, eesm\u00e4rgid ja p\u00f5him\u00f5tted<\/li>\n\n\n\n Institutsionaalsed korraldused<\/li>\n\n\n\n Seadusandlikud menetlused<\/li>\n\n\n\n Olulised poliitikak\u00fcsimused<\/li>\n\n\n\n EL-i kodanike \u00f5igused<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\nLisaks \u00fclalmainitud aluslepingutele h\u00f5lmab primaar\u00f5igus ka EL-i p\u00f5hi\u00f5iguste hartat, mis omab samav\u00e4\u00e4rset \u00f5iguslikku v\u00e4\u00e4rtust, ja \u00fcldp\u00f5him\u00f5tteid, millele Euroopa Kohtu \u00f5iguspraktika toetub. Primaar\u00f5igus on m\u00e4nginud olulist rolli inim\u00f5iguste arengus Euroopa \u00dchenduses.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks on k\u00f5ik rahvusvahelised organisatsioonid asutatud rahvusvahelise \u00f5iguse alusel, seega on rahvusvaheline tava\u00f5igus samuti primaar\u00f5igus. Rahvusvaheline tava\u00f5igus viitab rahvusvahelises \u00fchiskonnas j\u00e4rgitavatele reeglitele. Kuna EL-is on enamik asju reguleeritud kirjalike reeglitega, ei pruugita rahvusvahelist tava\u00f5igust alati primaar\u00f5igusena k\u00e4sitleda.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Sekundaar\u00f5igus: P\u00f5hilepingute alusel kehtestatud “EL-i \u00f5igus”<\/span><\/h2>\n\n\n\nSekundaar\u00f5igus on esmase \u00f5iguse ehk p\u00f5hilepingute alusel kehtestatud \u00f5igusaktid, mida nimetatakse EL-i \u00f5iguseks. Esmasele \u00f5igusele vastuolus olev sekundaar\u00f5igus on kehtetu. Sekundaar\u00f5iguse kehtestamisel tuleb n\u00e4idata selle \u00f5igusakti eesm\u00e4rki.<\/p>\n\n\n\n
Kui \u00f5igusakti eesm\u00e4rki ei n\u00e4idata v\u00f5i see on puudulik, v\u00f5ib see kaasa tuua olulise menetlusn\u00f5uete rikkumise ja \u00f5igusakti kehtetuks tunnistamise. Liikmesriikide siseriiklik \u00f5igus rakendub eelisj\u00e4rjekorras ja see h\u00f5lmab ka ettev\u00f5tlusega seotud sisu.<\/p>\n\n\n\n
Sekundaar\u00f5igus jaguneb viieks liigiks: m\u00e4\u00e4rused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Need eristuvad rakendusala ja \u00f5igusliku siduvuse tugevuse j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>M\u00e4\u00e4rused<\/span><\/h3>\n\n\n\nM\u00e4\u00e4rused rakenduvad liikmesriikide siseriikliku \u00f5iguse ees eelisj\u00e4rjekorras ning neil on otsene m\u00f5ju liikmesriikide valitsustele, ettev\u00f5tetele ja eraisikutele. M\u00e4\u00e4rused on \u00f5igusaktid, mis hakkavad k\u00f5igis liikmesriikides kehtima kohe ja ei vaja liikmesriikide siseriiklikku seadusandlust, avaldades otsest \u00f5iguslikku m\u00f5ju liikmesriikide valitsustele. Liikmesriikidel on keelatud takistada m\u00e4\u00e4ruste otsese m\u00f5ju avaldumist.<\/p>\n\n\n\n
M\u00e4\u00e4rustel on peaaegu sama \u00f5igusj\u00f5ud kui parlamentaarsel seadusel ja need on \u00fched k\u00f5ige tugevama \u00f5igusliku m\u00f5juga EL-i \u00f5iguse vormid.<\/p>\n\n\n\n
N\u00e4iteks REACH-m\u00e4\u00e4rus on EL-i keemiliste ainete halduse \u00f5igusakt. EL-i territooriumil toodetud v\u00f5i kasutatud keemilistele ainetele kehtestatakse registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piirangute kohustused.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Direktiivid<\/span><\/h3>\n\n\n\nDirektiivid avaldavad otsese \u00f5igusliku m\u00f5ju liikmesriikide valitsustele. Direktiivides on m\u00e4\u00e4ratletud poliitilised eesm\u00e4rgid ja t\u00e4itmise t\u00e4htajad ning nende vastuv\u00f5tmisel peavad liikmesriigid t\u00e4htaja jooksul v\u00f5tma meetmeid poliitiliste eesm\u00e4rkide saavutamiseks. Milliseid meetmeid v\u00f5tta, on j\u00e4etud liikmesriikide otsustada ja need ei rakendu otseselt ettev\u00f5tetele ega eraisikutele.<\/p>\n\n\n\n
N\u00e4iteks WEEE-direktiiv ja RoHS-direktiiv. WEEE-direktiiv, mis k\u00e4sitleb elektri- ja elektroonikaseadmete j\u00e4\u00e4tmeid, kehtestati taaskasutuse ja ringlussev\u00f5tu edendamiseks ning elektri- ja elektroonikaseadmete j\u00e4\u00e4tmete v\u00e4hendamiseks. RoHS-direktiiv on inimeste ja keskkonna m\u00f5jutamist v\u00e4ltiva teatud ohtlike ainete kasutamise piirangute kohta k\u00e4iv EL-i \u00f5igusakt. Praegu on piiratud k\u00fcmne aine kasutamine.<\/p>\n\n\n\n