<\/span><\/h3>\n\n\n\nJaapani \u00e4ri\u00fchingu seaduse 429. artikli esimeses l\u00f5igus on s\u00e4testatud, et “kui ametnikud v\u00f5i muud sarnased isikud on oma kohustusi t\u00e4ites ilmutanud pahatahtlikkust v\u00f5i t\u00f5sist hooletust, vastutavad nad kolmandatele osapooltele tekitatud kahju h\u00fcvitamise eest” <\/sup>. Siin mainitud “ametnikud v\u00f5i muud sarnased isikud” h\u00f5lmavad direktoreid, t\u00e4idesaatvaid ametnikke, audiitoreid, raamatupidamisn\u00f5unikke ja raamatupidamisaudiitoreid <\/sup>. <\/p>\n\n\n\nSama artikli teine l\u00f5ik n\u00e4eb ette, et ametnikud v\u00f5i muud sarnased isikud vastutavad teatud toimingute, nagu valeandmete esitamine, kirjete tegemine, registreerimine v\u00f5i avalikustamine, eest, kui nad ei suuda t\u00f5endada, et nad on olnud piisavalt hoolikad <\/sup>. See peegeldab seadusandja tungivat n\u00f5udmist teabe t\u00e4psuse osas ja tugevdab kolmandate osapoolte kaitset, suurendades ametnike ja teiste sarnaste isikute t\u00f5endamiskoormust <\/sup>. <\/p>\n\n\n\n<\/span>Eri\u00f5igusliku vastutuse olemus ja kolmandate osapoolte kaitse eesm\u00e4rk<\/span><\/h3>\n\n\n\n\u00c4ri\u00fchingu seaduse 429. artikli alusel ametnike ja teiste sarnaste isikute vastutust t\u00f5lgendatakse kohtupraktikas ja \u00fcldtunnustatud arvamuses kui “eri\u00f5iguslikku vastutust” <\/sup>. See erineb direktori kohustuste rikkumisest \u00e4ri\u00fchingu ees (\u00e4ri\u00fchingu seaduse 423. artikkel) ja on eriline vastutus, mille \u00e4ri\u00fchingu seadus on kehtestanud kolmandate osapoolte kaitseks <\/sup>. <\/p>\n\n\n\nSelle s\u00e4tte eesm\u00e4rk on v\u00e4ltida ootamatuid kahjusid, mida v\u00f5ivad kolmandad osapooled, nagu v\u00f5lausaldajad, kogeda juhul, kui \u00e4ri\u00fchingul puuduvad vahendid ja direktorid on oma kohustusi t\u00e4itmata j\u00e4tnud <\/sup>. Arvestades, et direktorite tegevus on oluline osa aktsiaseltside tegevusest majandus\u00fchiskonnas, peegeldub seadusandja tahe kolmandate osapoolte kaitsele eelistada selgelt selles eri\u00f5iguslikus vastutuses <\/sup>. <\/p>\n\n\n\n<\/span>Seos tsiviilseadustiku delikti vastutusega<\/span><\/h3>\n\n\n\n\u00c4ri\u00fchingu seaduse 429. artikli vastutus ei v\u00e4lista Jaapani tsiviilseadustiku 709. artikli alusel delikti vastutust <\/sup>. Kolmandad osapooled v\u00f5ivad delikti vastutust n\u00f5uda, kui nad vastavad tsiviilseadustiku n\u00f5uetele. Siiski, kuna \u00e4ri\u00fchingu seaduse 429. artikkel n\u00f5uab ametnike ja teiste sarnaste isikute puhul vaid “pahatahtlikkuse v\u00f5i t\u00f5sise hooletuse” t\u00f5endamist, on t\u00f5endamiskoormus tsiviilseadustikuga v\u00f5rreldes kergem, mis on kolmandatele osapooltele soodsam <\/sup>. <\/p>\n\n\n\n<\/span>Juhatuse liikmete ja teiste isikute vastutuse tingimused kolmandatele osapooltele kahju h\u00fcvitamisel Jaapani \u00f5iguse alusel<\/span><\/h2>\n\n\n\nEt juhatuse liikmed v\u00f5i muud isikud kannaksid vastutust vastavalt Jaapani \u00e4ri\u00fchingu\u00f5iguse (\u5e73\u6210(1989)) artiklile 429, peavad olema t\u00e4idetud j\u00e4rgmised tingimused.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kohustuste t\u00e4itmata j\u00e4tmise tegevus<\/span><\/h3>\n\n\n\nEsimene tingimus on, et juhatuse liikmetel v\u00f5i muudel isikutel on olnud oma kohustuste t\u00e4itmisel “kohustuste t\u00e4itmata j\u00e4tmise tegevus”. Direktorid peavad t\u00e4itma “hoolsuskohustust” (Jaapani tsiviilseadustiku (\u660e\u6cbb(1896)) artikkel 644, Jaapani \u00e4ri\u00fchingu\u00f5iguse artikkel 330) ja tegutsema ettev\u00f5tte huvides “lojaalsuskohustuse” alusel (Jaapani \u00e4ri\u00fchingu\u00f5iguse artikkel 355). Nende kohustuste rikkumine v\u00f5i seaduse rikkumine kvalifitseerub kohustuste t\u00e4itmata j\u00e4tmise tegevuseks.<\/p>\n\n\n\n
Juhtimisotsuste puhul kohaldatakse “juhtimisotsuste p\u00f5him\u00f5tet”, mis t\u00e4hendab, et kui otsused on tehtud m\u00f5istliku otsustusprotsessi ja sisu alusel, siis isegi kui sellest tuleneb kahju, ei pruugi see olla kohustuste t\u00e4itmata j\u00e4tmise tegevus.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Pahatahtlikkus v\u00f5i raske hooletus<\/span><\/h3>\n\n\n\nVastutuse teine tingimus on, et juhatuse liikmetel v\u00f5i muudel isikutel on olnud “pahatahtlikkus” v\u00f5i “raske hooletus”.<\/p>\n\n\n\n
“Pahatahtlikkus” t\u00e4hendab teadlikkust kohustuste t\u00e4itmata j\u00e4tmisest, “raske hooletus” viitab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsele hooletusele v\u00f5i \u00e4\u00e4rmiselt kergek\u00e4elisele k\u00e4itumisele.<\/p>\n\n\n\n
Tokyo ringkonnakohtu 1995. aasta 25. aprilli otsuses golfiv\u00e4ljaku taastamise juhtumis tunnistati direktorite tegevus, kus nad viisid l\u00e4bi ettev\u00f5tlust ilma piisava uurimiseta ja planeerimata, mis viis pankrotini, “raskeks hooletuseks”. See n\u00e4itab direktorite k\u00f5rget hoolsuskohustust suurtes ettev\u00f5tmistes.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kolmandatele osapooltele tekitatud kahju ja asjakohane p\u00f5hjuslik seos<\/span><\/h3>\n\n\n\nKolmas tingimus on, et juhatuse liikmete v\u00f5i muude isikute kohustuste t\u00e4itmata j\u00e4tmise tegevusest on “kolmandatele osapooltele tekitatud kahju” ning kohustuste t\u00e4itmata j\u00e4tmise tegevuse ja kahju vahel on “asjakohane p\u00f5hjuslik seos”.<\/p>\n\n\n\n
“Kolmandad osapooled” viitavad isikutele, kes ei ole ettev\u00f5te ega vastutavad juhatuse liikmed v\u00f5i muud isikud. Kahju hulka kuuluvad “otsene kahju” (n\u00e4iteks petlik meelitamine), mida juhatuse liikmete tegevus p\u00f5hjustab otse kolmandatele osapooltele, ja “kaudne kahju” (n\u00e4iteks v\u00f5lgade sissen\u00f5udmise v\u00f5imatus pankroti korral), mis tekib ettev\u00f5tte kahju kaudu kolmandatele osapooltele. Jaapani \u00fclemkohtu suurkoja 1969. aasta 26. novembri otsus selgitas, et Jaapani \u00e4ri\u00fchingu\u00f5iguse artikkel 429 h\u00f5lmab nii otseseid kui ka kaudseid kahjusid.<\/p>\n\n\n\n
Aktsion\u00e4rid on p\u00f5him\u00f5tteliselt samuti “kolmandad osapooled”, kuid nende kaudse kahju (n\u00e4iteks aktsiahinna langus) otsest n\u00f5udmist on kohtupraktikas arutatud. B\u00f6rsil noteeritud ettev\u00f5tete puhul eeldas Tokyo apellatsioonikohtu 2005. aasta 18. jaanuari otsus (Snow Brand toiduainejuhtum) peamiselt aktsion\u00e4ride esinduskaebuste kaudu saadavat leevendust. Kuid nagu Fukuoka ringkonnakohtu 1987. aasta 28. oktoobri otsuses, kui suletud t\u00fc\u00fcpi ettev\u00f5ttes ei ole aktsion\u00e4ride esinduskaebus t\u00f5hus (“erilised asjaolud”), v\u00f5ib olla ruumi aktsion\u00e4ride otseste n\u00f5uete tunnustamiseks. Jaapani \u00fclemkohtu 1997. aasta 9. septembri otsuses (soodsa emissiooni juhtum) tunnistati aktsion\u00e4ridele eba\u00f5iglase aktsiate emissiooni t\u00f5ttu tekitatud kahju eest vastutust vastavalt Jaapani \u00e4ri\u00fchingu\u00f5iguse artiklile 429.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Vastutuse ulatus ja solidaarvastutus ametis olevatele juhatuse liikmetele<\/span><\/h2>\n\n\n\nJaapani \u00e4ri\u00fchingu seaduse (Heisei (1989)) artikli 429 alusel ei piirdu vastutus ametliku positsiooni vormiga, vaid h\u00f5lmab laia ringi juhatuse liikmeid vastavalt nende tegelikule t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisele ja kontrolliv\u00f5imule.<\/p>\n\n\n\n
\n- T\u00e4idesaatva juhatuse liige: vastutab, kui tema t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisel ilmneb pahatahtlikkus v\u00f5i t\u00f5sine hooletus.<\/li>\n\n\n\n
- Mittet\u00e4idesaatva juhatuse liige: vastutab teiste juhatuse liikmete t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmise j\u00e4relevalve kohustuse eiramise eest, kui see toob kaasa hooletuse.<\/li>\n\n\n\n
- Nimeliselt ametisse m\u00e4\u00e4ratud juhatuse liige: isegi kui ta on ametlikult ametisse nimetatud ja ei osale tegelikus juhtimises, v\u00f5ib ta vastutada, kui on n\u00f5ustunud eba\u00f5igete registreeringutega, nagu on s\u00e4testatud Jaapani \u00e4ri\u00fchingu seaduse (Heisei (1989)) artikli 908 l\u00f5ike 2 analoogilises kohaldamises.<\/li>\n\n\n\n
- Faktiline juhatuse liige: isik, kes ei ole ametlikult valitud ega registreeritud, kuid kes tegelikult juhib ettev\u00f5tte tegevust, v\u00f5ib vastutada Jaapani \u00e4ri\u00fchingu seaduse (Heisei (1989)) artikli 429 analoogilise kohaldamise alusel.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
Kui mitu juhatuse liiget vastutavad \u00fche ja sama kahju eest, siis Jaapani \u00e4ri\u00fchingu seaduse (Heisei (1989)) artikli 430 kohaselt kannavad nad “solidaarvastutust”. See t\u00e4hendab, et kolmas isik v\u00f5ib n\u00f5uda kogu kahju h\u00fcvitamist \u00fchelt isikult, suurendades sellega kolmanda isiku kahjude h\u00fcvitamise kindlust.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Olulisemate kohtupraktikate selgitus<\/span><\/h2>\n\n\n\nJaapani \u00e4ri\u00fchingu seaduse (Japanese Companies Act) \u00a7 429 t\u00f5lgendus on konkretiseeritud j\u00e4rgmiste olulisemate kohtupraktikate kaudu.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Jaapani ettev\u00f5tte\u00f5iguse (Heisei (1989) aasta) paragrahvi 429 \u00f5iguslik olemus ja kahju ulatus vastavalt Jaapani \u00dclemkohtu otsusele<\/span><\/h3>\n\n\n\nJaapani \u00dclemkohtu suurkoja otsus 26. novembril 1969 (Showa (1926-1989) aasta) esitas \u00e4\u00e4rmiselt olulise hinnangu Jaapani ettev\u00f5tte\u00f5iguse paragrahvi 429 (endise kaubandusseaduse paragrahv 266-3) \u00f5iguslikule olemusele ja kahju ulatusele. Otsus l\u00e4htub p\u00f5him\u00f5ttest, et kuigi juhatuse liikmed on ettev\u00f5ttega lepingulises suhtes ja peavad ettev\u00f5tte ees olema hoolsad ning lojaalsed, ei kohustu nad kolmandatele osapooltele automaatselt kahju h\u00fcvitama, kui nad oma kohustusi rikuvad ja kolmandatele osapooltele kahju tekitavad. Siiski, arvestades aktsiaseltside olulist rolli majandus\u00fchiskonnas ja asjaolu, et nende tegevus s\u00f5ltub juhatuse liikmete t\u00f6\u00f6st, otsustas kohus kolmandate isikute kaitse seisukohast, et kui juhatuse liige rikub pahatahtlikult v\u00f5i raske hooletuse t\u00f5ttu oma kohustusi ja tekitab sellega kolmandatele isikutele kahju, siis juhul, kui on olemas asjakohane p\u00f5hjuslik seos juhatuse liikme hooletuse ja kolmanda isiku kahju vahel, lasub juhatuse liikmel otsene vastutus kolmandate isikute ees kahju h\u00fcvitamiseks. See vastutus h\u00f5lmab nii juhtumeid, kus ettev\u00f5tte kantud kahju tulemusena tekib kolmandatele isikutele kaudne kahju, kui ka juhtumeid, kus kolmandad isikud kannatavad otsese kahju. Selle otsusega m\u00e4\u00e4ratleti Jaapani ettev\u00f5tte\u00f5iguse paragrahvi 429 alusel vastutus kui “eriseadusest tulenev vastutus”, mis erineb Jaapani tsiviilseadustiku alusel m\u00e4\u00e4ratletud \u00f5igusvastasest teost tulenevast vastutusest, ja sellega tugevdati kolmandate isikute kaitset.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Juhtimisotsuste ja kohustuste hooletusse j\u00e4tmise tuvastamine Jaapanis<\/span><\/h3>\n\n\n\nTokyo ringkonnakohtu 1995. aasta 25. aprilli (Heisei 7) otsus (golfiv\u00e4ljaku taastamise juhtum) on n\u00e4ide, mis n\u00e4itab kriteeriume, mille alusel hinnatakse, kas direktori juhtimisotsus kujutab endast kohustuste hooletusse j\u00e4tmist. Selles juhtumis viisid golfiv\u00e4ljaku juhtimisettev\u00f5tte Y1 tegevdirektor Y2 ja direktor Y3 l\u00e4bi uute liikmete v\u00e4rbamise golfiv\u00e4ljaku taastamiseks, ilma piisava uurimist\u00f6\u00f6 ja m\u00f5istliku rahastamiskava olemasoluta. Y2 ja Y3 s\u00f5ltusid uute liikmete liitumistasudest, edendades plaani, mis ei arvestanud turuolukorda ega finantsasutuste rahalise toetuse v\u00f5imalikkust, mis viis l\u00f5puks golfiv\u00e4ljaku taasavamise ummikusse ja uute liikmete, sealhulgas hageja X, kahjuks, kes ei saanud tagasi oma deposiite. Kohus m\u00e4rkis, et direktoritel, kes alustavad suuremahulisi ja paljusid huvigruppe m\u00f5jutavaid projekte, on kohustus eelnevalt l\u00e4bi viia p\u00f5hjalik uurimist\u00f6\u00f6 ja luua objektiivne ning m\u00f5istlik rahastamiskava. Y2 ja Y3 eirasid seda kohustust ja edendasid kriitikavabalt plaani, mis, kuigi mitte pahatahtlik, kujutas endast “t\u00f5sist hooletust” ja kohtuotsuse kohaselt tunnistati neid vastutavaks kahjude h\u00fcvitamise eest vastavalt Jaapani \u00e4ri\u00fchingu seaduse (Japanese Companies Act) \u00a7429-le. See otsus r\u00f5hutab selgelt, et direktorite juhtimisotsuste tegemisel n\u00f5utakse protsessis suurt t\u00e4helepanu kohustust. <\/p>\n\n\n\n
Osaka k\u00f5rgema astme kohtu 2014. aasta 19. detsembri (Heisei 26) otsus k\u00e4sitles juhtumit, kus \u00e4\u00e4rmiselt halvas majanduslikus seisus olev ettev\u00f5te v\u00e4ljastas maksev\u00f5imetusest hoolimata vekseleid kaupade ostmiseks, mis viis hiljem ettev\u00f5tte pankrotini ja vekslite tasumata j\u00e4tmiseni. See otsus viitab m\u00f5ttele, et kui ettev\u00f5te on v\u00f5lgadest suuremas mahus v\u00f5i sellele l\u00e4hedases seisus, on direktoritel kohustus kaaluda ettev\u00f5tte taastamise v\u00f5imalikkust v\u00f5i pankrotimenetlust, et takistada ettev\u00f5tte v\u00f5lausaldajate kahjude suurenemist, mis on osa hea halduse kohustusest. Sellises olukorras, kui direktorid v\u00f5tavad laenu v\u00f5i v\u00e4ljastavad vekseleid, teades, et neid ei suudeta tagasi maksta, v\u00f5ib nende tegevus kvalifitseeruda kohustuste hooletusse j\u00e4tmiseks ja direktorid v\u00f5ivad olla vastutavad kolmandatele osapooltele, v\u00f5lausaldajatele, tekitatud kahju eest. <\/p>\n\n\n\n
<\/span>Arendused kohtupraktikas seoses aktsion\u00e4ride kahjutasun\u00f5uetega Jaapanis<\/span><\/h3>\n\n\n\nOn arutatud mitmetes kohtuotsustes, kas aktsion\u00e4rid kuuluvad Jaapani \u00e4ri\u00fchingu\u00f5iguse (Heisei (1989) aasta \u00e4ri\u00fchingu\u00f5iguse seaduse) artikli 429 “kolmandate isikute” hulka ja eriti, kas neil on \u00f5igus esitada otseseid n\u00f5udeid kaudsete kahjude eest. <\/p>\n\n\n\n
Tokyo K\u00f5rgema Kohtu 2005. aasta 18. jaanuari otsus (Yukijirushi Shokuhin juhtum) andis hinnangu olukorrale, kus b\u00f6rsiettev\u00f5tte juhatuse liikme hooletuse t\u00f5ttu halvenes ettev\u00f5tte majandustulemus ja aktsiahind langes, p\u00f5hjustades k\u00f5ikidele aktsion\u00e4ridele v\u00f5rdselt kahju. Otsus leidis, et sellised kaudsed kahjud tuleks p\u00f5him\u00f5tteliselt taastada aktsion\u00e4ride esinduskaebuse kaudu, mille tulemusena taastatakse ka aktsion\u00e4ride kahjud, ning seet\u00f5ttu ei ole aktsion\u00e4ridel juhatuse liikmete vastu otsese kahjutasun\u00f5ude esitamine lubatud, v\u00e4lja arvatud erandlikel asjaoludel. Otsuse p\u00f5hjendustes toodi v\u00e4lja juhatuse liikmete topeltvastutuse probleem, kapitali s\u00e4ilitamise p\u00f5him\u00f5ttele vastuolu v\u00f5imalus ja aktsion\u00e4ride vahelise ebav\u00f5rdsuse tekkimise v\u00f5imalus. Siiski vihjas otsus samal ajal, et kinniste aktsiaseltside puhul, kus ebaseaduslikke tegusid sooritanud juhatuse liige ja kontrollaktsion\u00e4r on sama isik v\u00f5i tegutsevad \u00fchtselt, v\u00f5ib esineda “erandlikke asjaolusid”, mis ei v\u00f5imalda aktsion\u00e4ride esinduskaebuse t\u00f5husust, ja sel juhul v\u00f5ib olla ruumi aktsion\u00e4ride otseste n\u00f5uete esitamiseks Jaapani tsiviilseadustiku (Minp\u014d) artikli 709 alusel. <\/p>\n\n\n\n
Seevastu Fukuoka Maakohtu 1987. aasta 28. oktoobri otsus n\u00e4itas konkreetsemalt, et kinniste aktsiaseltside puhul, kus aktsion\u00e4ride esinduskaebus ei ole t\u00f5hus “erandlikel asjaoludel”, v\u00f5ib olla ruumi aktsion\u00e4ride otseste n\u00f5uete esitamiseks. Antud juhtumis v\u00f5eti arvesse asjaolu, et esindusjuhatuse liige oli suuraktsion\u00e4r ja k\u00f5ik ametnikud olid kostja ja tema sugulased, mist\u00f5ttu otsustati, et esinduskaebuse korras on v\u00e4ikeaktsion\u00e4ridele kahju tegelik taastamine keeruline, ning kinnitati aktsion\u00e4ride kahjutasun\u00f5uded juhatuse liikmete vastu, mis p\u00f5hinevad endise kaubandusseaduse (Sh\u014dh\u014d) artikli 266-3 l\u00f5ike 1 (mis vastab praegusele Jaapani \u00e4ri\u00fchingu\u00f5iguse artiklile 429) alusel. <\/p>\n\n\n\n
Lisaks tunnustas Jaapani \u00dclemkohus oma 1997. aasta 9. septembri otsuses aktsion\u00e4ride poolt kannatatud kahju eest juhatuse liikmete vastutust, mis p\u00f5hineb Jaapani \u00e4ri\u00fchingu\u00f5iguse artiklil 429, seoses eba\u00f5iglase aktsiate avaliku pakkumisega. Antud juhtumis oli probleemiks asjaolu, et kolmandatele isikutele suunatud suurendatud aktsiakapitali pakkumine viidi l\u00e4bi eriti soodsate sissemaksete tingimustel ilma n\u00f5uetekohase aktsion\u00e4ride \u00fcldkoosoleku eriotsuseta, mis viis olemasolevate aktsion\u00e4ride osaluse ja h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse hajutamiseni ning aktsiate v\u00e4\u00e4rtuse languseni. Kohus leidis, et selline tegevus kujutab endast k\u00f5igi aktsion\u00e4ride suhtes juhatuse liikmete ametikohustuste rikkumist, sealhulgas aktsion\u00e4ride \u00fcldkoosoleku kokkukutsumise teate puudumist, ning tunnustas juhatuse liikmete vastutust olemasolevate aktsion\u00e4ride kahju eest, mis tulenes v\u00e4ljalaskehinnast ja ettev\u00f5ttele tegelikult maksta tulnud \u00f5iglasest v\u00e4ljalaskehinnast. See otsus on oluline n\u00e4ide aktsion\u00e4ride otseste kahjude eest juhatuse liikmete vastutuse tunnustamisest. <\/p>\n\n\n\n
<\/span>Vastutuse ulatus seoses Jaapani ettev\u00f5tte juhtorganite liikmetega<\/span><\/h3>\n\n\n\nJaapani \u00e4ri\u00fchingu seaduse (jaapani keeles: \u5546\u6cd5, Sh\u014dh\u014d) artikli 429 alusel v\u00f5ib vastutus laieneda mitte ainult ametlikele positsioonidele, vaid ka tegelikule kontrollile ja osaluse astmele, h\u00f5lmates erinevaid isikuid.<\/p>\n\n\n\n
Jaapani \u00dclemkohtu 1973. aasta 22. mai otsus k\u00e4sitles mitte-tegevjuhtkonna liikmete j\u00e4relevalvekohustust. See otsus n\u00e4itas, et isegi kui tegemist on tavalise direktoriga, on tal kohustus j\u00e4lgida tegevdirektori tegevust l\u00e4bi direktorite n\u00f5ukogu, n\u00f5uda vajadusel direktorite n\u00f5ukogu kokkukutsumist ja tagada, et \u00e4ritegevus toimuks korrektselt.<\/p>\n\n\n\n
Jaapani \u00dclemkohtu 1980. aasta 18. m\u00e4rtsi otsus leidis, et nn nimelisel direktoril on samuti eelmainitud j\u00e4relevalvekohustus. See otsus tegi selgeks, et isegi kui isik on ametlikult direktor ja ei osale tegelikus juhtimises, peab ta oma tiitli t\u00f5ttu j\u00e4lgima teiste direktorite tegevust ja mitte eirama mis tahes ebaseaduslikke tegusid. Kui ta sellist kohustust eirab, v\u00f5ib ta siiski vastutada Jaapani \u00e4ri\u00fchingu seaduse artikli 429 alusel.<\/p>\n\n\n\n
Jaapani \u00dclemkohtu 1972. aasta 15. juuni otsus k\u00e4sitles vastutust isikute suhtes, kes olid \u00e4riregistrisse direktoritena kantud ilma ametliku m\u00e4\u00e4ramisotsuseta. Otsus leidis, et kui isik on n\u00f5ustunud sellise registreeringuga, siis ei saa ta heausksetele kolmandatele isikutele v\u00e4ita, et ta ei ole direktor, rakendades analoogiat Jaapani \u00e4ri\u00fchingu seaduse artikliga 908 l\u00f5ige 2 (endine kaubandusseaduse artikkel 14). Seega ei saa registris olev direktor v\u00e4ltida vastutust vastavalt Jaapani \u00e4ri\u00fchingu seaduse artiklile 429.<\/p>\n\n\n\n
Jaapani \u00dclemkohtu 1987. aasta 16. aprilli otsus k\u00e4sitles vastutust kolmandate isikute ees endiste direktorite suhtes, kes olid k\u00fcll tagasi astunud, kuid kelle tagasiastumist ei olnud veel registrisse kantud. Otsus leidis, et p\u00f5him\u00f5tteliselt ei vastuta isik p\u00e4rast tagasiastumist, kuid kui ta j\u00e4tkab aktiivselt direktori \u00fclesannete t\u00e4itmist v\u00f5i kui ta ei esita tagasiastumise registreerimiseks taotlust, j\u00e4ttes eksitava registreeringu j\u00f5usse, siis “eriliste asjaolude” korral v\u00f5ib ta vastutada heausksete kolmandate isikute ees, rakendades analoogiat Jaapani \u00e4ri\u00fchingu seaduse artikliga 908 l\u00f5ige 2, n\u00e4idates vastutuse piiramise suunda.<\/p>\n\n\n\n
Tokyo ringkonnakohtu 1980. aasta 26. novembri otsus kinnitas “faktilise direktori” vastutust, kes ei olnud ametlikult registreeritud, kuid kes tegelikult juhtis ettev\u00f5tte tegevust. Otsus leidis, et faktilise direktorina vastutuse kandmiseks ei piisa ainult direktori nimetusest, vaid on vajalik omada direktoriga v\u00f5rreldavat autoriteeti ettev\u00f5tte tegevuse juhtimisel ja t\u00e4ita sellega seonduvaid \u00fclesandeid. Sellise tegeliku kontrolliv\u00f5imu omavad isikud v\u00f5ivad vastutada kolmandate isikute ees, isegi kui neil puudub ametlik positsioon, rakendades analoogiat Jaapani \u00e4ri\u00fchingu seaduse artikliga 429.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Jaapani \u00dclemkohtu otsus viivitush\u00fcvitiste kohta<\/span><\/h3>\n\n\n\nJaapani \u00dclemkohtu otsus 1989. aasta (Heisei 1) 21. septembril tegi kindlaks viivitush\u00fcvitiste alguspunkti ja intressim\u00e4\u00e4ra, mis on seotud kahjude h\u00fcvitamise n\u00f5uetega vastavalt Jaapani \u00e4ri\u00fchingu\u00f5iguse (Companies Act) artiklile 429. Otsus m\u00e4\u00e4ratleb, et viivitush\u00fcvitiste tekkimise aeg on n\u00f5ude esitamise hetk ning et viivituse intressim\u00e4\u00e4r peab vastama Jaapani tsiviil\u00f5iguse kohasele seadusj\u00e4rgsele intressim\u00e4\u00e4rale, mis on 5 protsenti aastas. See l\u00e4henemine p\u00f5hineb arusaamal, et kahju muutub kindlaks hetkel, mil ettev\u00f5te ei suuda enam kolmandale osapoolele oma v\u00f5lga t\u00e4ita, ja edaspidi ei ole ruumi kahjude tekkimiseks, mis vastaksid veksliseadusega m\u00e4\u00e4ratud seadusj\u00e4rgsele intressim\u00e4\u00e4rale.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Vastutusest vabastamine ja aegumist\u00e4htaeg<\/span><\/h2>\n\n\n\nJuhatuse liikmete ja teiste isikute kolmandatele osapooltele tekitatud kahju h\u00fcvitamise vastutus on erinev ettev\u00f5tte vastutusest ja seda koheldakse eriliselt.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Vastutuse piiramise lepingu s\u00fcsteem<\/span><\/h3>\n\n\n\nJaapani \u00e4ri\u00fchingu\u00f5iguses (n\u00e4iteks Jaapani \u00e4ri\u00fchingu\u00f5iguse artikkel 427) on olemas s\u00fcsteem, mis piirab direktorite ettev\u00f5ttele tekitatud kahju h\u00fcvitamise vastutust, kuid need vastutuse piiramise v\u00f5i vabastamise s\u00e4tted ei kehti p\u00f5him\u00f5tteliselt kolmandatele osapooltele tekitatud kahju h\u00fcvitamise vastutusele, mis p\u00f5hineb Jaapani \u00e4ri\u00fchingu\u00f5iguse artiklil 429. Kuna artikkel 429 on kolmandate osapoolte kaitseks m\u00f5eldud “eriseaduslik vastutus”, ei saa ettev\u00f5tte ja selle juhatuse liikmete vahelise kokkuleppega piirata vastutust v\u00e4listele kolmandatele osapooltele.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kahju h\u00fcvitamise n\u00f5ude\u00f5iguse aegumist\u00e4htaeg<\/span><\/h3>\n\n\n\nJaapani \u00e4ri\u00fchingu\u00f5iguse artikli 429 alusel kahju h\u00fcvitamise n\u00f5ude\u00f5iguse aegumist\u00e4htaeg on p\u00f5him\u00f5tteliselt 10 aastat, mis p\u00f5hineb Jaapani tsiviilseadustiku artikli 167 l\u00f5ike 1 alusel. See on pikem kui \u00fcldine delikti\u00f5iguse aegumist\u00e4htaeg (3 aastat), arvestades, et kolmandatel osapooltel v\u00f5ib kuluda aega kahju ja vastutava isiku kindlakstegemiseks.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kokkuv\u00f5te<\/span><\/h2>\n\n\n\nJaapani \u00e4ri\u00fchingu seaduse (Japanese Companies Act) \u00a7 429 on oluline s\u00e4tte, mis m\u00e4\u00e4ratleb direktorite vastutuse kolmandatele osapooltele tekitatud kahju eest pahatahtlikkuse v\u00f5i t\u00f5sise hooletuse korral. See toimib erilise seadusliku vastutusena, mis kaitseb kolmandaid osapooli olukorras, kus ettev\u00f5ttel puuduvad vahendid. Kohtupraktika h\u00f5lmab nii otseseid kui ka kaudseid kahjusid ning aktsion\u00e4ride kahjude osas tehakse otsuseid, v\u00f5ttes arvesse ettev\u00f5tte erip\u00e4ra. Direktorite vastutusala on lai ning vastutust piiravad lepingud ei kehti \u00fcldjuhul kolmandatele osapooltele ning aegumist\u00e4htaeg on pikk, 10 aastat, mis peegeldab tugevat kavatsust kaitsta kolmandaid osapooli. Jaapanis \u00e4ri ajavatele v\u00e4lismaistele ettev\u00f5tetele ja isikutele on selle keeruka \u00f5iguss\u00fcsteemi m\u00f5istmine ja asjakohane reageerimine \u00e4\u00e4rmiselt oluline.<\/p>\n\n\n\n
Monolit \u00d5igusb\u00fcroo omab rikkalikke kogemusi Jaapani ettev\u00f5tte\u00f5iguse valdkonnas, eriti seoses direktorite vastutuse ja ettev\u00f5tte juhtimise teemadega, toetades paljusid kliente. Meie b\u00fcroos t\u00f6\u00f6tab mitu inglise keelt k\u00f5nelevat juristi, kellel on v\u00e4lismaised advokaadikvalifikatsioonid, v\u00f5imaldades meil m\u00f5ista Jaapani keerukaid \u00f5igusakte rahvusvahelisest vaatenurgast ja pakkuda praktilisi n\u00f5uandeid. Kui teil on k\u00fcsimusi seoses Jaapani \u00e4ri\u00fchingu seadusega v\u00f5i vajate konkreetset n\u00f5u ettev\u00f5tte juhtimise v\u00f5i direktorite vastutuse kohta, v\u00f5tke kindlasti \u00fchendust Monolit \u00d5igusb\u00fcrooga. Me oleme p\u00fchendunud teie Jaapanis toimuva \u00e4ritegevuse sujuvale toimimisele, pakkudes oma erialaseid teadmisi ja t\u00e4ielikku tuge.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Jaapani ettev\u00f5tluses m\u00e4ngivad direktorid juhtimise tuumikrolli ja nende t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisega kaasnevad mitmekesised vastutused. Tervisliku ettev\u00f5tte juhtimise ja huvigruppide kaitse tagamiseks keh […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":67790,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[24,84],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67577"}],"collection":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67577"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67577\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":67791,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67577\/revisions\/67791"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/67790"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67577"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=67577"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=67577"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}