<\/span><\/h3>\n\n\n\nPaljud ettev\u00f5tted Jaapanis v\u00f5tavad kasutusele s\u00fcsteemi, kus t\u00f6\u00f6tajatele makstakse osa palgast ette kindlaksm\u00e4\u00e4ratud \u00fcletundide eest, mida nimetatakse “kindlaks \u00fcletunnitasuks”. Kuid selle s\u00fcsteemi seaduslikuks tunnistamiseks peavad olema t\u00e4idetud v\u00e4ga ranged n\u00f5uded. Kohtud on j\u00e4rjepidevalt n\u00f5udnud “selge eristatavuse” n\u00f5uet. See t\u00e4hendab, et palga osas, mis on m\u00f5eldud tavalise t\u00f6\u00f6aja eest, ja osas, mis on m\u00f5eldud \u00fcletundide ja muude lisatasude eest, peab olema v\u00f5imalik rahaliselt selgelt vahet teha.<\/p>\n\n\n\n
Selle teema juhtumiks on International Auto Case (Jaapani \u00dclemkohtu otsus 30. m\u00e4rtsil 2020 (Reiwa 2)). Selles juhtumis tegi \u00dclemkohus selgeks, et lihtsalt palgalehel erinevate nimetuste kasutamine ei ole piisav ning tuleb hinnata, kas makse on sisuliselt lisatasu. Probleemse palgas\u00fcsteemi puhul arvutati komisjonitasu nii, et makstud lisatasu (kindel \u00fcletunnitasu) summa arvati maha. \u00dclemkohus leidis, et selline s\u00fcsteem t\u00e4hendab sisuliselt, et kindel \u00fcletunnitasu on lihtsalt nimetuse muutmisega makstud osa tegelikust komisjonitasust ning see ei oma lisatasu tegelikku olemust. Seet\u00f5ttu j\u00f5uti j\u00e4reldusele, et see s\u00fcsteem ei vasta selge eristatavuse n\u00f5udele ja on seega kehtetu.<\/p>\n\n\n\n
See kohtuotsus n\u00e4itab kohtu tugevat tahet mitte lubada t\u00f6\u00f6andjatel kujundada formaalseid ja kunstlikke palgas\u00fcsteeme, et v\u00e4ltida lisatasude maksmise kohustust. Kindla \u00fcletunnitasu s\u00fcsteemi t\u00f5husaks rakendamiseks on h\u00e4davajalik, et see tasu oleks teistest palgaartiklitest s\u00f5ltumatu ja toimiks puhtalt \u00fcletundide ja muude lisatasude eest makstava tasuna.<\/p>\n\n\n\nOmadused<\/td> Kehtiv n\u00e4ide<\/td> Kehtetuks tunnistamise t\u00f5en\u00e4osus on k\u00f5rge<\/td> \u00d5iguslik alus ja selgitus<\/td><\/tr><\/thead> Palgalehe kuvamine<\/td> P\u00f5hipalk: 300,000 jeeni Kindel \u00fcletunnitasu (20 tunni eest): 50,000 jeeni<\/td> Kuupalk: 350,000 jeeni (sisaldab 20 tunni eest kindlat \u00fcletunnitasu)<\/td> Kehtivas n\u00e4ites on p\u00f5hipalk ja tasud rahaliselt selgelt eristatud. Kehtetu n\u00e4ites ei ole v\u00f5imalik eristada, milline osa on p\u00f5hipalk ja milline osa on tasu.<\/td><\/tr> Arvutusmeetod<\/td> Kindla \u00fcletunnitasu arvestamiseks m\u00f5eldud tundide arv ja summa on t\u00f6\u00f6lepingus v\u00f5i t\u00f6\u00f6korralduse reeglites selgelt m\u00e4rgitud.<\/td> Komisjonitasu arvutatakse kui “m\u00fc\u00fcgitulemustele vastav komisjonitasu summa, millest on maha arvatud makstud kindla \u00fcletunnitasu summa”.<\/td> Kehtetu n\u00e4ites on kindel \u00fcletunnitasu teiste palkade (komisjonitasu) v\u00e4hendamiseks maha arvatud, ilma et sellel oleks lisatasu tegelikku olemust. See vastab International Auto Case’i otsuses kehtetuks tunnistatud loogikale.<\/td><\/tr> Tegelike \u00fcletundide ja suhte suhe<\/td> Kui tegelikud \u00fcletunnid \u00fcletavad kindla \u00fcletunnitasu eest m\u00f5eldud tunde, makstakse \u00fclej\u00e4\u00e4nud summa eraldi.<\/td> Olenemata tegelikest \u00fcletundidest, makstakse alati kindel summa palka ja \u00fcletundide eest ei tehta arvestust.<\/td> Kindel \u00fcletunnitasu on vaid lisatasu ettemakse. Kui tegelik \u00fcletunnitasu \u00fcletab kindlaksm\u00e4\u00e4ratud summa, siis selle vahe mittemaksmine rikub t\u00e4ieliku maksmise p\u00f5him\u00f5tet.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<\/span>Jaapani aastase tasustatud puhkuse \u00f5iguslik raamistik<\/span><\/h2>\n\n\n\nAastane tasustatud puhkus on m\u00f5eldud t\u00f6\u00f6tajate f\u00fc\u00fcsilise ja vaimse v\u00e4simuse taastamiseks ning nende elukvaliteedi tagamiseks, mis on s\u00e4testatud Jaapani T\u00f6\u00f6standardite Seaduse (Labor Standards Act) paragrahvis 39. See on puhkuses\u00fcsteem, kus t\u00f6\u00f6tajatele makstakse palka.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Andmistingimused ja p\u00e4evade arv<\/span><\/h3>\n\n\n\nK\u00f5igile t\u00f6\u00f6tajatele, kes t\u00e4idavad j\u00e4rgmisi kahte n\u00f5uet, tekib \u00f5igus saada aastast tasustatud puhkust (\u5e74\u6b21\u6709\u7d66\u4f11\u6687) Jaapanis<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n\nT\u00f6\u00f6tamine on olnud j\u00e4rjepidev alates t\u00f6\u00f6le asumise p\u00e4evast v\u00e4hemalt kuus kuud.<\/li>\n\n\n\n Selle kuue kuu jooksul on t\u00f6\u00f6taja osalenud v\u00e4hemalt 80% t\u00f6\u00f6p\u00e4evadest.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\nKui need n\u00f5uded on t\u00e4idetud, antakse t\u00f6\u00f6tajale 10 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva aastast tasustatud puhkust. Edaspidi suureneb puhkusep\u00e4evade arv vastavalt t\u00f6\u00f6staa\u017eile, j\u00f5udes 6 aasta ja 6 kuu pikkuse t\u00f6\u00f6tamise j\u00e4rel maksimaalselt 20 p\u00e4evani. Antud puhkuse\u00f5igus on kehtiv kaks aastat<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n<\/span>Aastase tasustatud puhkuse m\u00e4\u00e4ramise kohustus alates 2019. aastast (Reiwa 1 (2019))<\/span><\/h3>\n\n\n\n2019. aastal (Reiwa 1 (2019)) toimunud seadusemuudatuse tulemusena on t\u00f6\u00f6andjatele kehtestatud uus kohustus. Nimelt peavad t\u00f6\u00f6andjad tagama, et t\u00f6\u00f6tajad, kellele on antud v\u00e4hemalt 10 p\u00e4eva aastast tasustatud puhkust, kasutaksid sellest kindlasti v\u00e4hemalt viis p\u00e4eva \u00fche aasta jooksul alates puhkuse\u00f5iguse tekkimisest. Kui t\u00f6\u00f6taja on omal algatusel v\u00f5tnud viis v\u00f5i enam p\u00e4eva puhkust, siis probleemi ei ole, kuid kui t\u00f6\u00f6taja on v\u00f5tnud v\u00e4hem kui viis p\u00e4eva, peab t\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6taja arvamust kuulates m\u00e4\u00e4rama puhkuse v\u00f5tmise aja. See on tugev meede, et k\u00f5rvaldada k\u00f5hklused puhkuse kasutamisel ja soodustada selle v\u00f5tmist.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>T\u00f6\u00f6tajate ajastamis\u00f5igus ja t\u00f6\u00f6andjate ajastamise muutmise \u00f5igus Jaapanis<\/span><\/h3>\n\n\n\nAastase tasustatud puhkuse rakendamise \u00f5iguslik tuum seisneb kahe \u00f5iguse \u2013 “t\u00f6\u00f6tajate ajastamis\u00f5iguse” ja “t\u00f6\u00f6andjate ajastamise muutmise \u00f5iguse” \u2013 suhtes. P\u00f5him\u00f5tteliselt on t\u00f6\u00f6tajatel \u00f5igus otsustada, millal nad soovivad puhkust v\u00f5tta, mis on tuntud kui “ajastamis\u00f5igus”. Kui t\u00f6\u00f6taja esitab taotluse puhkuseks kindlal kuup\u00e4eval, siis juriidiliselt on puhkus sellega kehtestatud.<\/p>\n\n\n\n
Seevastu t\u00f6\u00f6andjatel on \u00f5igus “ajastamise muutmise \u00f5igust” kasutada ainult v\u00e4ga piiratud olukordades. See \u00f5igus v\u00f5imaldab neil n\u00f5uda puhkuse ajastamise muutmist teisele ajale ainult juhul, kui t\u00f6\u00f6taja poolt m\u00e4\u00e4ratud ajal puhkuse andmine “h\u00e4iriks ettev\u00f5tte normaalset toimimist”.<\/p>\n\n\n\n
Selle \u00f5iguse olemust m\u00e4\u00e4ratles otsustavalt Shirakaba Metsamajanduse Ameti juhtum (Jaapani \u00dclemkohtu otsus 1973. aasta (Showa 48) 2. m\u00e4rtsil). Selles otsuses leidis \u00dclemkohus, et aastane tasustatud puhkus ei ole t\u00f6\u00f6andja “heakskiitu” n\u00f5udev “taotlus”, vaid t\u00f6\u00f6taja \u00fchepoolsest tahtest (ajastamisest) tulenev “konstitutiivne \u00f5igus”. Seega, kui t\u00f6\u00f6andja ei kasuta oma ajastamise muutmise \u00f5igust, siis on t\u00f6\u00f6taja poolt m\u00e4\u00e4ratud p\u00e4eval puhkus kindlaks m\u00e4\u00e4ratud. Lisaks kehtestas see otsus olulise p\u00f5him\u00f5tte, et puhkuse kasutamise eesm\u00e4rk on t\u00f6\u00f6taja vaba valik ja t\u00f6\u00f6andjal ei ole lubatud seda eesm\u00e4rki kasutades keelduda puhkuse andmisest v\u00f5i kasutada ajastamise muutmise \u00f5igust.<\/p>\n\n\n\n
See \u00f5iguslik j\u00f5udude tasakaal on tahtlikult kujundatud mittev\u00f5rdseks. T\u00f6\u00f6tajatele on antud tugevad \u00f5igused ja t\u00f6\u00f6andjatele on antud ainult piiratud kaitse\u00f5igused. Seet\u00f5ttu on ettev\u00f5tte sisekorraeeskirjades puhkuse v\u00f5tmiseks \u00fclemuse “heakskiidu” n\u00f5udmine v\u00f5i puhkuse “p\u00f5hjuse” k\u00fcsimine \u00f5iguslikult sobimatu ja toob kaasa vastavusriske. Ettev\u00f5tte juhtimisel ei tohiks otsida p\u00f5hjuseid puhkuse andmisest keeldumiseks, vaid peaks tagama, et t\u00f6\u00f6tajad saaksid sujuvalt puhkust v\u00f5tta, planeerides t\u00f6\u00f6korraldust, n\u00e4iteks tagades asendust\u00f6\u00f6tajad.<\/p>\n\n\n\n\u00d5igus<\/td> \u00d5iguse omanik<\/td> \u00d5iguse olemus<\/td> Rakendamise tingimused<\/td><\/tr><\/thead> T\u00f6\u00f6tajate ajastamis\u00f5igus<\/td> T\u00f6\u00f6taja<\/td> Konstitutiivne \u00f5igus, mis v\u00f5imaldab puhkuse kehtestada \u00fchepoolselt kindlaksm\u00e4\u00e4ratud p\u00e4eval<\/td> Kasutamata aastase tasustatud puhkuse p\u00e4evade olemasolu<\/td><\/tr> T\u00f6\u00f6andjate ajastamise muutmise \u00f5igus<\/td> T\u00f6\u00f6andja<\/td> Erakorraline \u00f5igus n\u00f5uda t\u00f6\u00f6taja poolt m\u00e4\u00e4ratud ajastamise muutmist<\/td> T\u00f6\u00f6andja peab t\u00f5estama, et m\u00e4\u00e4ratud ajal puhkuse andmine “h\u00e4iriks ettev\u00f5tte normaalset toimimist”<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<\/span>T\u00f6\u00f6andja p\u00f5hjustel p\u00f5hinev t\u00f6\u00f6seisak ja t\u00f6\u00f6seisaku h\u00fcvitis Jaapanis<\/span><\/h2>\n\n\n\nKui ettev\u00f5te peab majanduslikel p\u00f5hjustel t\u00f6\u00f6tajaid t\u00f6\u00f6lt eemal hoidma, on olemas s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tajate elatustaseme kaitsmiseks. Jaapani t\u00f6\u00f6standardite seaduse (Labor Standards Act) artikkel 26 s\u00e4testab, et kui t\u00f6\u00f6andja peatab t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6 omaenda mugavuse t\u00f5ttu, peab t\u00f6\u00f6andja maksma t\u00f6\u00f6tajale v\u00e4hemalt 60% tema keskmisest palgast h\u00fcvitisena (t\u00f6\u00f6seisaku h\u00fcvitis) <\/sup>.<\/p>\n\n\n\nOtsustamisel, kas see kohustus tekib, on k\u00f5ige olulisem “t\u00f6\u00f6andja vastutusel olev p\u00f5hjus” m\u00f5iste t\u00f5lgendamine. See kontseptsioon on t\u00f6\u00f6\u00f5iguses t\u00f5lgendatud v\u00e4ga laialt. See h\u00f5lmab mitte ainult t\u00f6\u00f6andja tahtlikku v\u00f5i hooletust k\u00e4itumist, vaid ka t\u00f6\u00f6andja juhtimis- v\u00f5i haldustakistustest tulenevat t\u00f6\u00f6seisakut. N\u00e4iteks tooraine puudus, emaettev\u00f5tte majandusraskustest tingitud tellimuste v\u00e4henemine v\u00f5i masinate rikked loetakse t\u00f6\u00f6andja vastutusel olevateks p\u00f5hjusteks, isegi kui t\u00f6\u00f6andjal endal ei ole otseselt s\u00fc\u00fcd <\/sup>.<\/p>\n\n\n\nSelle laia t\u00f5lgenduse toetuseks on oluline kohtuotsus Northwest Airlines’i juhtumist (Jaapani \u00dclemkohtu otsus 1987. aasta (Showa 62) 17. juulil), mis k\u00e4sitles streigist tingitud t\u00f6\u00f6seisakut. Selles otsuses toodi v\u00e4lja, et t\u00f6\u00f6standardite seaduse artikli 26 eesm\u00e4rk on laiem kui tsiviil\u00f5iguses etten\u00e4htud vastutus ja h\u00f5lmab \u00fcldiselt k\u00f5iki t\u00f6\u00f6andja majandustegevuse takistusi. Seaduslikust maksekohustusest vabastatakse ainult juhul, kui tegemist on t\u00f5elise v\u00e4\u00e4ramatu j\u00f5uga (force majeure), mis tekib ettev\u00f5tte v\u00e4liselt ja mida t\u00f6\u00f6andja ei saa \u00e4ra hoida isegi suurima t\u00e4helepanelikkusega, nagu n\u00e4iteks maav\u00e4rinad v\u00f5i taifuunid.<\/p>\n\n\n\n
Selle \u00f5igust\u00f5lgenduse taga on \u00e4ritegevusega kaasnevate riskide jaotamise p\u00f5him\u00f5te. Turu k\u00f5ikumised v\u00f5i \u00e4ripartnerite asjaolud, mis on ettev\u00f5tte juhtimise sisemised riskid, peaksid p\u00f5him\u00f5tteliselt olema t\u00f6\u00f6andja kanda. Seega, kui t\u00f6\u00f6seisaku p\u00f5hjus tekib t\u00f6\u00f6andja “kontrolli all olevate” s\u00fcndmuste t\u00f5ttu, isegi kui need on p\u00f5hjustatud v\u00e4listest teguritest, on t\u00f6\u00f6andjal kohustus maksta t\u00f6\u00f6tajale elatustaseme tagamiseks minimaalset t\u00f6\u00f6seisaku h\u00fcvitist.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Naiste ja alaealiste t\u00f6\u00f6tajate kaitse s\u00e4tete kohta Jaapanis<\/span><\/h2>\n\n\n\nJaapani t\u00f6\u00f6standardite seadus (Labor Standards Act) arvestades ajaloolist tausta ja f\u00fc\u00fcsilisi erip\u00e4rasid, kehtestab erilised kaitsemeetmed just naist\u00f6\u00f6tajatele ja alaealistele t\u00f6\u00f6tajatele, keda peetakse eriti kaitset vajavateks.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Naist\u00f6\u00f6tajate emaduse kaitse<\/span><\/h3>\n\n\n\nRasedate ja s\u00fcnnitanud naist\u00f6\u00f6tajate (seaduslik termin “rasedad ja s\u00fcnnitanud naised”) tervise kaitsmiseks on kehtestatud j\u00e4rgmised s\u00e4tted. Esiteks on tagatud s\u00fcnnituseelse ja -j\u00e4rgse puhkuse \u00f5igus (Jaapani t\u00f6\u00f6standardite seaduse artikkel 65). S\u00fcnnituseelse puhkuse v\u00f5ib v\u00f5tta alates kuuest n\u00e4dalast (mitmikraseduse korral neljateistk\u00fcmnest n\u00e4dalast) enne eeldatavat s\u00fcnnitusaega, kui t\u00f6\u00f6taja seda taotleb. Seevastu s\u00fcnnitusj\u00e4rgne puhkus on m\u00e4\u00e4ratud kaheksa n\u00e4dala pikkuseks perioodiks alates s\u00fcnnitusele j\u00e4rgnevast p\u00e4evast, mille jooksul t\u00f6\u00f6andja ei tohi t\u00f6\u00f6tajat t\u00f6\u00f6le lubada, s\u00f5ltumata t\u00f6\u00f6taja taotlusest. Eriti esimesed kuus n\u00e4dalat p\u00e4rast s\u00fcnnitust on m\u00e4\u00e4ratletud kui absoluutne puhkeperiood ema taastumiseks ja t\u00f6\u00f6tajat ei tohi isegi tema enda soovil t\u00f6\u00f6le lubada. Siiski, p\u00e4rast kuue n\u00e4dala m\u00f6\u00f6dumist v\u00f5ib t\u00f6\u00f6taja taotlusel ja arsti n\u00f5usolekul naasta t\u00f6\u00f6le, kui see ei kahjusta tema tervist.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks kehtivad rasedate ja s\u00fcnnitanud naiste t\u00f6\u00f6tamisele mitmesugused piirangud. T\u00f6\u00f6andja ei tohi neid rakendada raskete esemete t\u00f5stmisele v\u00f5i kahjulike gaasidega t\u00f6\u00f6kohtades t\u00f6\u00f6tamisele ja muudele ohtlikele v\u00f5i kahjulikele t\u00f6\u00f6dele (Jaapani t\u00f6\u00f6standardite seaduse artikkel 64-3). Samuti ei tohi rasedaid ja s\u00fcnnitanud naisi sundida \u00fcletundidele, puhkep\u00e4evadel t\u00f6\u00f6tamisele v\u00f5i \u00f6\u00f6t\u00f6\u00f6le, kui nad seda taotlevad (Jaapani t\u00f6\u00f6standardite seaduse artikkel 66). Need kaitsemeetmed jagunevad kahte kategooriasse: need, mis n\u00f5uavad t\u00f6\u00f6taja taotlust (n\u00e4iteks \u00fcletundide vabastus) ja need, mida t\u00f6\u00f6andja peab j\u00e4rgima s\u00f5ltumata taotlusest (n\u00e4iteks kuue n\u00e4dala pikkune s\u00fcnnitusj\u00e4rgne puhkus). Ettev\u00f5tetel on vaja neid erinevusi t\u00e4pselt m\u00f5ista ja luua vastav t\u00f6\u00f6j\u00f5u haldamise s\u00fcsteem.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Alaealiste kaitse<\/span><\/h3>\n\n\n\nSeaduse j\u00e4rgi “noored t\u00f6\u00f6tajad” nimetatud alla 18-aastased t\u00f6\u00f6tajad on eriti range kaitse all, et tagada nende f\u00fc\u00fcsilise ja vaimse arengu terviklikkus.<\/p>\n\n\n\n
P\u00f5him\u00f5tteliselt ei tohi noori t\u00f6\u00f6tajaid sundida \u00fcletundidele v\u00f5i puhkep\u00e4evadel t\u00f6\u00f6tamisele ning neid ei tohi t\u00f6\u00f6le rakendada \u00f6\u00f6sel (kella 22.00-st kuni 05.00-ni) (Jaapani t\u00f6\u00f6standardite seaduse artiklid 60 ja 61). Samuti on rangelt keelatud ohtlikud ja kahjulikud t\u00f6\u00f6d nagu kraanade juhtimine v\u00f5i k\u00f5rgustes t\u00f6\u00f6tamine ning kaevandustes t\u00f6\u00f6tamine (Jaapani t\u00f6\u00f6standardite seaduse artiklid 62 ja 63).<\/p>\n\n\n\n
Lepingute s\u00f5lmimisel kehtivad samuti erireeglid. Vanemad v\u00f5i eestkostjad ei tohi alaealiste eest t\u00f6\u00f6lepinguid s\u00f5lmida, lepingud tuleb alati s\u00f5lmida otse noore t\u00f6\u00f6tajaga (Jaapani t\u00f6\u00f6standardite seaduse artikkel 58). Lisaks tuleb palka maksta otse noorele t\u00f6\u00f6tajale t\u00e4ies ulatuses ja vanemad v\u00f5i muud isikud ei tohi seda nende eest vastu v\u00f5tta (Jaapani t\u00f6\u00f6standardite seaduse artikkel 59). Need s\u00e4tted on olulised kaitsemeetmed, et v\u00e4ltida noorte t\u00f6\u00f6tajate majanduslikku \u00e4rakasutamist ja sundida neid t\u00f6\u00f6tama vastu nende tahtmist.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kokkuv\u00f5te<\/span><\/h2>\n\n\n\nNagu k\u00e4esolevas artiklis \u00fclevaadatud, on Jaapani t\u00f6\u00f6\u00f5iguse alased regulatsioonid seoses t\u00f6\u00f6tasude, t\u00f6\u00f6aegade, puhkuste ja teatud t\u00f6\u00f6tajate kaitsega v\u00e4ga detailseid ja mitmetasandilised. Need reeglid ei ole lihtsalt juhised, vaid rikkumise korral kaasnevad nendega ranged \u00f5iguslikud kohustused, sealhulgas karistused ja tsiviilvastutus. Eriti olulised on viimaste aastate seadusemuudatused, nagu \u00fcletunnit\u00f6\u00f6 \u00fclempiiri reguleerimine ja aastase tasustatud puhkuse kasutamise kohustuslikuks muutmine, mis n\u00f5uavad t\u00f6\u00f6andjatelt senisest aktiivsemat personalijuhtimist. Samuti viitavad kohtupraktikad, mis k\u00e4sitlevad fikseeritud \u00fcletunnitasusid ja t\u00f6\u00f6seisaku h\u00fcvitisi, et formaalne l\u00e4henemine on ebapiisav ja s\u00fcsteemi sisu on oluline. Nende keerukate regulatsioonide t\u00e4pne m\u00f5istmine ja j\u00e4rgimine on h\u00e4davajalik tervislike t\u00f6\u00f6andja-t\u00f6\u00f6taja suhete loomiseks ja ettev\u00f5tte j\u00e4tkusuutliku kasvu tagamiseks.<\/p>\n\n\n\n
Monolith \u00f5igusb\u00fcroo on pakkunud rikkalikku n\u00f5u ja tuge Jaapani t\u00f6\u00f6\u00f5igusega seotud teemadel, sealhulgas k\u00e4esolevas artiklis k\u00e4sitletud teemadel, paljudele kodu- ja v\u00e4lismaistele klientidele. Meie b\u00fcroos t\u00f6\u00f6tab mitmeid inglise keelt k\u00f5nelevaid advokaate, kellel on v\u00e4lisriikide advokaadikvalifikatsioonid, mis v\u00f5imaldab \u00fcletada rahvusvahelise \u00e4ritava ja Jaapani \u00f5igusregulatsioonide vahelisi l\u00f5hesid ning pakkuda klientidele konkreetsetele v\u00e4ljakutsetele t\u00e4pseid ja praktilisi lahendusi. Pakume spetsialiseeritud \u00f5igusabi, et aidata klientidel keerulises regulatiivses keskkonnas edukalt toime tulla.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Jaapanis \u00e4ri juhtimisel on t\u00f6\u00f6\u00f5iguse, eriti palga maksmise, t\u00f6\u00f6aegade ja puhkuse reguleerimise s\u00fcgav m\u00f5istmine mitte ainult personali- ja t\u00f6\u00f6suhte haldamise k\u00fcsimus, vaid ka ettev\u00f5tte \u00f5igusliku riskij […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":67849,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[24,84],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67848"}],"collection":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67848"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67848\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":68140,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67848\/revisions\/68140"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/67849"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67848"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=67848"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=67848"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}