<\/span><\/h2>\n\n\n\nKuna t\u00f6\u00f6leping on samuti lepingu liik, siis selle s\u00f5lmimisele kohaldatakse Jaapani tsiviilseadustiku \u00fcldp\u00f5him\u00f5tteid. Jaapani tsiviilseadustiku artikli 522 l\u00f5ike 1 kohaselt s\u00f5lmitakse leping, kui “lepingu sisu n\u00e4itav ja selle s\u00f5lmimiseks tehtud ettepanek (edaspidi ‘pakkumine’) saab vastaspoole n\u00f5ustumise” <\/sup>. Samuti s\u00e4testab sama paragrahvi l\u00f5ige 2, et kui seaduses ei ole eris\u00e4tteid, ei ole lepingu s\u00f5lmimiseks vajalik kirjalik dokument, mis t\u00e4hendab, et suuline kokkulepe on samuti kehtiv <\/sup>.<\/p>\n\n\n\nKui rakendada seda p\u00f5him\u00f5tet t\u00f6\u00f6suhtele, v\u00f5ib teatud tegevused v\u00e4rbamisprotsessis kvalifitseerida juriidiliseks “pakkumiseks” ja “n\u00f5ustumiseks”, mis v\u00f5ib viia olukorrani, kus t\u00f6\u00f6leping loetakse s\u00f5lmituks isegi siis, kui pooled seda ei soovinud. \u00dcldiselt t\u00f5lgendatakse t\u00f6\u00f6otsija ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6pakkumisele kandideerimist, CV esitamist ja intervjuul osalemist kui t\u00f6\u00f6lepingu s\u00f5lmimise “pakkumist” <\/sup>. Seevastu ettev\u00f5tte tegevus, kui ta otsustab t\u00f6\u00f6otsija kasuks ja teatab talle sellest, ehk “t\u00f6\u00f6pakkumise kinnitus (kinnitus)”, loetakse “pakkumisele” antud “n\u00f5ustumiseks” <\/sup>.<\/p>\n\n\n\nSelle tulemusena, kui ettev\u00f5te saadab v\u00e4lja t\u00f6\u00f6pakkumise kinnituse, loetakse juriidiliselt, et t\u00f6\u00f6leping on ettev\u00f5tte ja kandidaadi vahel s\u00f5lmitud. See leping m\u00f5istetakse enamasti kui “algusajaga tingimuslik l\u00f5petamis\u00f5igusega t\u00f6\u00f6leping”. See t\u00e4hendab, et “algusajaga” ehk t\u00f6\u00f6 tegemine algab tulevikus kindlal kuup\u00e4eval (n\u00e4iteks j\u00e4rgmise aasta 1. aprillil) ja “tingimuslik l\u00f5petamis\u00f5igusega” ehk ettev\u00f5ttel on \u00f5igus leping teatud asjaolude ilmnemisel l\u00f5petada.<\/p>\n\n\n\n
Siinkohal on \u00e4\u00e4rmiselt oluline m\u00f5ista, et t\u00f6\u00f6pakkumise kinnitus ei ole lihtsalt mitteametlik lubadus, vaid see t\u00e4hendab juriidiliselt siduva t\u00f6\u00f6lepingu s\u00f5lmimist. Seega, kui ettev\u00f5te v\u00f5tab tagasi juba antud t\u00f6\u00f6pakkumise kinnituse, ei t\u00e4henda see uue lepingu s\u00f5lmimisest keeldumist, vaid see on v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne juba s\u00f5lmitud t\u00f6\u00f6lepingu “t\u00fchistamisega”. Jaapani t\u00f6\u00f6lepingu seaduse artikkel 16 s\u00e4testab, et “t\u00fchistamine on kehtetu, kui see on objektiivselt p\u00f5hjendamatu ja ei ole \u00fchiskondlikult vastuv\u00f5etav” <\/sup>. Seet\u00f5ttu peetakse t\u00f6\u00f6pakkumise kinnituse t\u00fchistamist kehtivaks ainult \u00e4\u00e4rmiselt piiratud juhtudel, kui on olemas objektiivselt p\u00f5hjendatud ja \u00fchiskondlikult vastuv\u00f5etavad p\u00f5hjused, n\u00e4iteks kui avastatakse oluline valeandmete esitamine, mida ei olnud v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6pakkumise kinnituse ajal teada, v\u00f5i kui kandidaat ei l\u00f5peta \u00f5pinguid ega saa l\u00f5petada. Lihtne t\u00f6\u00f6pakkumise kinnituse t\u00fchistamine on seaduslikult kehtetuks tunnistamise risk v\u00e4ga k\u00f5rge.<\/p>\n\n\n\n<\/span>T\u00f6\u00f6lepingu vaikimisi s\u00f5lmimine Jaapanis<\/span><\/h2>\n\n\n\nT\u00f6\u00f6leping v\u00f5ib s\u00f5lmituda ka ilma kirjaliku v\u00f5i suulise selges\u00f5nalise kokkuleppeta, kui osapoolte k\u00e4itumine viitab “vaikimisi” kokkuleppele <\/sup>. See on valdkond, millele ettev\u00f5tted peaksid oma \u00f5igusriskide juhtimisel erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama, kuna on v\u00f5imalik, et ettev\u00f5tte ja isiku vahel, keda ettev\u00f5te ei pea t\u00f6\u00f6suhtes olevaks, v\u00f5ib siiski eksisteerida seaduslik t\u00f6\u00f6leping.<\/p>\n\n\n\nSee probleem ilmneb k\u00f5ige selgemini niinimetatud “varjatud allt\u00f6\u00f6v\u00f5tu” juhtumite puhul. Sellisel juhul on ettev\u00f5tete vahel formaalselt s\u00f5lmitud t\u00f6\u00f6v\u00f5tu- v\u00f5i allt\u00f6\u00f6v\u00f5tuleping, kuid tellija ettev\u00f5te (kasutaja ettev\u00f5te) juhib otseselt allt\u00f6\u00f6v\u00f5tja t\u00f6\u00f6tajaid ja laseb neil t\u00f6\u00f6tada nagu oma t\u00f6\u00f6tajad. Sellistes olukordades v\u00f5ib kohus otsustada, et kasutaja ettev\u00f5tte ja t\u00f6\u00f6taja vahel on olemas “vaikimisi t\u00f6\u00f6leping”, hoolimata sellest, et otsene lepinguline suhe puudub.<\/p>\n\n\n\n
\u00dcheks oluliseks kohtupraktikaks selles k\u00fcsimuses on Shin-K\u014dnan K\u014dzai juhtum. Selles juhtumis pidas kohus oluliseks asjaolu, et t\u00f6\u00f6tajad olid integreeritud kasutaja ettev\u00f5tte tootmisprotsessi, allusid kohaloleku kontrollile ja pidid \u00fcletunnit\u00f6\u00f6d tegema kasutaja ettev\u00f5tte otsese juhendi alusel. Kohus leidis, et “niikaua kui t\u00f6\u00f6tajad pakuvad t\u00f6\u00f6d ja ettev\u00f5te seda vastu v\u00f5tab, on m\u00f5lema vahel v\u00e4hemalt vaikimisi t\u00f6\u00f6leping s\u00f5lmitud”. See otsus n\u00e4itab selgelt kohtu suhtumist, mis eelistab lepingu vormi asemel t\u00f6\u00f6 tegelikku olemust.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks n\u00e4itas Osaka k\u00f5rgema kohtu 2008. aasta 25. aprilli otsus s\u00fcgavamat l\u00e4henemist varjatud allt\u00f6\u00f6v\u00f5tu \u00f5iguslikule struktuurile <\/sup>. Selles juhtumis tunnistas kohus esmalt kasutaja ettev\u00f5tte ja personali pakkumise ettev\u00f5tte vahelise t\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingu ning personali pakkumise ettev\u00f5tte ja t\u00f6\u00f6taja vahelise t\u00f6\u00f6lepingu m\u00f5lemad kehtetuks, kuna need rikkusid t\u00f6\u00f6j\u00f5u pakkumist keelavat seadust ja olid vastuolus avaliku korra ja heade kommetega. Seej\u00e4rel uuris kohus t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6 tegelikku olemust ja leidis, et kasutaja ettev\u00f5te oli tegelikult otsustanud t\u00f6\u00f6lev\u00f5tmise, t\u00f6\u00f6tingimuste ja palga maksmise \u00fcle ning juhtis t\u00f6\u00f6tajat otseselt, mist\u00f5ttu oli kasutaja ettev\u00f5tte ja t\u00f6\u00f6taja vahel s\u00f5lmitud otsene “vaikimisi t\u00f6\u00f6leping”.<\/p>\n\n\n\nNeed kohtupraktikad n\u00e4itavad, et vaikimisi t\u00f6\u00f6lepingu s\u00f5lmimine ei s\u00f5ltu ainult \u00f5igusosakonna koostatud lepingu sisust, vaid ka sellest, kuidas juhid igap\u00e4evaselt t\u00f6\u00f6tajatega suhtlevad \u2013 “operatsioonidest”. Kui juhid annavad v\u00e4listele allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjatele \u00fcksikasjalikke juhiseid t\u00f6\u00f6 tegemiseks, haldavad t\u00f6\u00f6aega v\u00f5i teevad otseseid t\u00f6\u00f6 hindamisi, v\u00f5ivad need tegevused olla kasutussuhte t\u00f5endiks ja p\u00f5hjustada tahtmatu t\u00f6\u00f6lepingu s\u00f5lmimise. Seet\u00f5ttu on selliste riskide v\u00e4ltimiseks h\u00e4davajalik mitte ainult sobivate lepingute koostamine, vaid ka juhtide selge \u00f5petamine t\u00f6\u00f6tajate ja v\u00e4liste allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjate vaheliste suhete \u00f5iguslikest piiridest ning sisemise kontrolli rakendamine nende j\u00e4rgimise tagamiseks <\/sup>.<\/p>\n\n\n\n<\/span>T\u00f6\u00f6lepingu kehtetuks tunnistamine v\u00f5i t\u00fchistamine lepingu s\u00f5lmimisel esinenud tahteavalduse puuduste t\u00f5ttu Jaapanis<\/span><\/h2>\n\n\n\nNagu teistegi lepingute puhul, v\u00f5ib ka t\u00f6\u00f6lepingu puhul selle s\u00f5lmimise ajal osapoolte tahteavalduses esinevate \u00f5iguslike puuduste (defektide) t\u00f5ttu lepingu kehtivus eitada. Jaapani tsiviilseadustik m\u00e4\u00e4ratleb peamised puudused nagu “pettus”, “sund” ja “eksitus”, ning neid s\u00e4tteid kohaldatakse ka t\u00f6\u00f6lepingute suhtes.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Petus<\/span><\/h3>\n\n\n\nJaapani tsiviilseadustiku (\u6c11\u6cd5 Minp\u014d) artikli 96 l\u00f5ige 1 s\u00e4testab, et pettuse teel saadud tahteavalduse v\u00f5ib t\u00fchistada<\/sup>. T\u00f6\u00f6lepingu kontekstis on pettuse k\u00f5ige t\u00fc\u00fcpilisem n\u00e4ide kandidaadi poolt esitatud “elulookirjelduse v\u00f5ltsimine”. Kui kandidaat esitab valeandmeid hariduse, t\u00f6\u00f6kogemuse v\u00f5i kriminaalse tausta kohta ning eksitab ettev\u00f5tet end t\u00f6\u00f6le v\u00f5tma, siis on tegemist pettusega.<\/p>\n\n\n\nSiiski ei too iga valeandmete esitamine kaasa lepingu t\u00fchistamist v\u00f5i vallandamist. Kohtud n\u00f5uavad, et pettus oleks “oluline”. See t\u00e4hendab, et vale peab olema piisavalt t\u00f5sine, et kui ettev\u00f5te oleks t\u00f5de teadnud, ei oleks ta t\u00f6\u00f6tajat palganud<\/sup>.<\/p>\n\n\n\nSelle kohta on n\u00e4iteks Tan Ken Seik\u014d juhtum (Jaapani \u00dclemkohtu otsus 1991. aasta (Heisei 3) 19. septembril), kus \u00dclemkohus leidis, et t\u00f6\u00f6taja, kes varjas oma k\u00f5rgharidust, et vastata ettev\u00f5tte v\u00e4rbamispoliitikale (ainult keskkooli l\u00f5petanutele) ja peitis asjaolu, et ta oli kriminaalmenetluse all, v\u00f5ib vallandada distsiplinaarkorras. Kohus r\u00f5hutas, et t\u00f6\u00f6suhe p\u00f5hineb vastastikusel usaldusel ja t\u00f6\u00f6tajal on kohustus teavitada t\u00f6\u00f6andjat olulistest asjaoludest ausalt.<\/p>\n\n\n\n
Samuti Grabas juhtumis (Tokyo ringkonnakohtu otsus 2004. aasta (Heisei 16) 17. detsembril) peeti programmeerija vallandamist \u00f5igustatuks, kuna ta oli valetanud, et tal on teatud programmeerimisoskused (JAVA). Sel juhul peeti puuduvat keskset oskust oluliseks pettuseks. Elulookirjelduse v\u00f5ltsimise t\u00f5ttu lepingu t\u00fchistamisel v\u00f5i vallandamisel on oluline hoolikalt hinnata, kas pettus on t\u00f6\u00f6lepingu s\u00f5lmimise v\u00f5i t\u00e4itmise seisukohalt oluline.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Sundimine Jaapani \u00f5iguse kohaselt<\/span><\/h3>\n\n\n\nJaapani tsiviilseadustiku (\u6c11\u6cd5 Minp\u014d) artikli 96 l\u00f5ige 1 s\u00e4testab, et sundimise teel saadud tahteavalduse v\u00f5ib t\u00fchistada<\/sup>. Sundimine t\u00e4hendab olukorda, kus isikule teatatakse ebaseaduslikult kahju tekitamise kavatsusest, tekitades sellega hirmu ja sundides teda seel\u00e4bi tahteavaldust tegema.<\/p>\n\n\n\nT\u00f6\u00f6suhte kontekstis v\u00f5ib ette tulla olukordi, kus t\u00f6\u00f6andja avaldab t\u00f6\u00f6tajale eba\u00f5iglast survet, vihjates n\u00e4iteks vallandamisele, et n\u00f5ustuda palga v\u00e4hendamise v\u00f5i lahkumisega<\/sup>. Siiski ei kujuta \u00f5igustatud p\u00f5hjustel p\u00f5hineva distsiplinaarkaristuse vihjamine endast kohe ebaseaduslikku sundimist. Sundimiseks peavad kasutatud vahendid ja eesm\u00e4rgid olema \u00fchiskondlike normide j\u00e4rgi lubamatud. Kui sundimine on \u00e4\u00e4rmiselt tugev ja tahteavaldaja vaba tahe on t\u00e4ielikult k\u00f5rvaldatud, siis ei k\u00e4sitleta seda tahteavaldust t\u00fchistamise k\u00fcsimusena, vaid see loetakse algusest peale “kehtetuks”.<\/p>\n\n\n\n<\/span>Eksitus<\/span><\/h3>\n\n\n\nJaapani tsiviilseadustiku (\u6c11\u6cd5 Minp\u014d) artikkel 95 s\u00e4testab eksituse, ehk “v\u00e4\u00e4rarusaama” alusel tehtud tahteavalduste k\u00e4sitlemise. 2020. aastal (Reiwa 2) j\u00f5ustunud tsiviilseadustiku muudatusega muudeti eksituse tagaj\u00e4rjed varasemast “kehtetuks” tunnistamisest “t\u00fchistamiseks”.<\/p>\n\n\n\n
Eksitusel on peamiselt kaks vormi. \u00dcks on “esituse eksitus”, kus sisemine kavatsus ja v\u00e4ljapoole suunatud esitus ei \u00fchti (n\u00e4iteks oli kavatsus n\u00e4idata kuupalka 1 miljon jeeni, kuid ekslikult kirjutati 10 miljonit jeeni). Teine on “motiivi eksitus”, kus tahteavalduse tegemiseni viinud motiivis on eksitus. Motiivi eksituse alusel lepingu t\u00fchistamiseks peab see motiiv olema lepingu aluseks ja see peab olema teisele poolele esitatud.<\/p>\n\n\n\n
Eksituse alusel t\u00fchistamise tunnustamiseks peab eksitus olema lepingu eesm\u00e4rgi v\u00f5i \u00fchiskondlike normide valguses “oluline”. Lisaks ei saa tahteavaldajat tavaliselt t\u00fchistada, kui tal on olnud t\u00f5sine hooletus. Siiski, kui teine pool teadis tahteavaldaja eksitusest v\u00f5i kui ka teine pool oli samasse eksitusse sattunud, on t\u00fchistamine erandjuhtudel v\u00f5imalik. T\u00f6\u00f6lepingute puhul v\u00f5ib eksitusest tulenev t\u00fchistamine olla k\u00fcsimuse all n\u00e4iteks siis, kui m\u00f5lemad pooled on t\u00f6\u00f6le v\u00f5tmise eelduseks oleva konkreetse kvalifikatsiooni sisu p\u00f5him\u00f5tteliselt valesti m\u00f5istnud ja see arusaam on lepingu aluseks esitatud.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>V\u00f5rdlustabel: Pettus, Sunniviisilisus, Eksimus Jaapani \u00f5iguses<\/span><\/h3>\n\n\n\nPettus, sunniviisilisus ja eksimus on k\u00f5ik seotud tahteavalduse puudustega, kuid neil on olulisi erinevusi n\u00f5uete ja m\u00f5jude osas, eriti suhetes kolmandate isikutega. Allj\u00e4rgnev tabel koondab need erinevused.<\/p>\n\n\n\nV\u00f5rdlusn\u00e4itaja<\/td> Pettus<\/td> Sunniviisilisus<\/td> Eksimus<\/td><\/tr><\/thead> Alusartikkel<\/td> Jaapani tsiviilseadustiku artikkel 96<\/td> Jaapani tsiviilseadustiku artikkel 96<\/td> Jaapani tsiviilseadustiku artikkel 95<\/td><\/tr> N\u00f5uded<\/td> Pettuse teel eksituse esilekutsumine ja selle tulemusena tahteavalduse tegemine.<\/td> Seadusevastase kahju teatamine, mis tekitab hirmu ja selle tulemusena tahteavalduse tegemine.<\/td> Tahteavalduse sisu v\u00f5i selle aluseks olevate asjaolude t\u00f5elisusest erinev arusaam, mis on oluline.<\/td><\/tr> \u00d5iguslik m\u00f5ju<\/td> T\u00fchistamine<\/td> T\u00fchistamine<\/td> T\u00fchistamine<\/td><\/tr> Tahteavaldaja raske hooletus<\/td> Raske hooletuse korral on t\u00fchistamine v\u00f5imalik.<\/td> Raske hooletuse korral on t\u00fchistamine v\u00f5imalik.<\/td> Raske hooletuse korral on t\u00fchistamine \u00fcldjuhul v\u00f5imatu, kuid on erandeid.<\/td><\/tr> Kolmanda isiku kaitse<\/td> Heausksele ja hooletuseta kolmandale isikule ei saa vastu seista.<\/td> Heausksele kolmandale isikule saab vastu seista.<\/td> Heausksele ja hooletuseta kolmandale isikule ei saa vastu seista.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<\/span>Kokkuv\u00f5te<\/span><\/h2>\n\n\n\nJaapani t\u00f6\u00f6lepingute s\u00f5lmimist reguleerivad \u00f5igusnormid ei puuduta \u00fcksnes lepingudokumente, vaid uurivad s\u00fcvitsi ka t\u00f6\u00f6andja ja t\u00f6\u00f6taja vahelisi tegelikke suhteid. Nagu k\u00e4esolevas artiklis selgitatud, p\u00f5hineb t\u00f6\u00f6lepingu olemasolu k\u00fcsimus “kasutuss\u00f5ltuvuse” tegelikkusel ja t\u00f6\u00f6pakkumise kinnitamine loetakse juriidiliselt siduvaks lepingu s\u00f5lmimiseks. Lisaks v\u00f5ib juhtide igap\u00e4evane k\u00e4itumine kogemata luua “vaikimisi t\u00f6\u00f6lepingu” v\u00e4liste t\u00f6\u00f6tajatega, mis kujutab endast riske. Samuti v\u00f5ivad v\u00e4rbamisel ilmnenud probleemid, nagu valeandmete esitamine, k\u00f5igutada lepingu kehtivust Jaapani tsiviilseadustiku pettuse v\u00f5i eksituse s\u00e4tete alusel. Nende \u00f5igusp\u00f5him\u00f5tete t\u00e4pne m\u00f5istmine ja j\u00e4rjepideva vastavusstruktuuri loomine v\u00e4rbamisprotsessist igap\u00e4evase personalijuhtimiseni on Jaapanis \u00e4ri edukaks juhtimiseks oluline v\u00f5ti.<\/p>\n\n\n\n
Monolith \u00f5igusb\u00fcroo pakub Jaapanis asuvatele arvukatele klientidele rikkalikku n\u00f5u ja praktilist kogemust k\u00e4esolevas artiklis k\u00e4sitletud t\u00f6\u00f6lepingute s\u00f5lmimise k\u00fcsimustes. Meie b\u00fcroos t\u00f6\u00f6tab mitu inglise keelt k\u00f5nelevat juristi, kellel on v\u00e4lisriikide advokaadikvalifikatsioonid, mis v\u00f5imaldab pakkuda spetsialiseeritud tuge rahvusvaheliselt tegutsevatele ettev\u00f5tetele, et nad saaksid j\u00e4rgida Jaapani keerulist t\u00f6\u00f6\u00f5iguslikku raamistikku ja juhtida \u00f5igusriske asjakohaselt. Pakume \u00f5igusabi teie ettev\u00f5ttele t\u00f6\u00f6lepingute s\u00f5lmimisel, v\u00e4rbamispraktikas ja personalijuhtimise vastavusstruktuuride loomisel igast k\u00fcljest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Jaapanis \u00e4ri ajamisel on t\u00f6\u00f6lepingu s\u00f5lmimise t\u00e4pne \u00f5iguslik m\u00f5istmine aluseks ootamatute \u00f5iguslike riskide v\u00e4ltimisele ja stabiilsete t\u00f6\u00f6andja-t\u00f6\u00f6taja suhete loomisele. Jaapani t\u00f6\u00f6\u00f5igus ei r\u00f5huta mit […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":67865,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[24,84],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67864"}],"collection":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67864"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67864\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":67943,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67864\/revisions\/67943"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/67865"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67864"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=67864"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=67864"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}