<\/span><\/h2>\n\n\n\nJaapani kaubandusseaduse (\u5546\u6cd5) artikkel 543 m\u00e4\u00e4ratleb “vahendaja” kui isiku, kelle \u00e4riks on teiste vaheliste kaubandustehingute vahendamine<\/sup>. Selles m\u00e4\u00e4ratluses on mitmeid olulisi elemente, mis aitavad m\u00f5ista vahendaja \u00f5iguslikku seisundit. Esiteks vahendab vahendaja “teiste vahelisi” tehinguid. See t\u00e4hendab, et vahendaja ei ole ise lepingu osapool, vaid tegutseb neutraalse kolmanda osapoolena, et aidata kahe poole vahel lepingut s\u00f5lmida. Teiseks peab vahendatav tegevus olema “kaubandustehing”. N\u00e4iteks kui tegemist on abielu vahendamisega, mis ei ole kaubandustehing, siis ei kohaldata sellele isikule kaubandusseaduse rangeid vahendamisega seotud s\u00e4tteid, vaid ta k\u00e4sitletakse tsiviilvahendajana<\/sup>.<\/p>\n\n\n\nJaapani kaubandusseadus m\u00e4\u00e4ratleb lisaks vahendajale ka mitmesuguseid muid kauplemist abistavaid rolle, millest eriti oluline on m\u00f5ista erinevust “agentide” ja “hulgim\u00fc\u00fcjate” vahel.<\/p>\n\n\n\n
Agent on isik, kes tegutseb kindla kaupmehe nimel pidevalt ja vahendab v\u00f5i esindab teda kindlat liiki kaubandustehingutes<\/sup>. Erinevalt vahendajast, kes tegutseb iga tehingu puhul erinevate osapoolte nimel, on agentil kindla kaupmehega p\u00fcsiv suhe, mis on p\u00f5him\u00f5tteliselt erinev<\/sup>.<\/p>\n\n\n\nTeisalt on hulgim\u00fc\u00fcja isik, kes tegeleb kaupade m\u00fc\u00fcgi v\u00f5i ostuga teiste nimel, kuid oma nime all<\/sup>. Erinevalt vahendajast, kes ei saa tehingu osapooleks, s\u00f5lmib hulgim\u00fc\u00fcja lepingud oma nime all ja seaduslikud tagaj\u00e4rjed langevad temale endale.<\/p>\n\n\n\nNeid erinevusi selgelt m\u00f5istmine on h\u00e4davajalik, et Jaapanis \u00e4ri ajades valida \u00f5ige vahendaja ning m\u00f5ista nende volituste ja vastutuse ulatust.<\/p>\n\n\n\n\u00d5iguslik seisund<\/td> Suhe isikuga<\/td> Nimetus tehingus<\/td> Tegevuse ulatus<\/td> Peamised \u00f5iguslikud kohustused<\/td><\/tr><\/thead> Vahendaja<\/td> Erinevate osapooltega \u00fcksiklepingud<\/td> Ei saa tehingu osapooleks<\/td> Teiste vaheliste kaubandustehingute vahendamine<\/td> Neutraalsus, lepingu s\u00f5lmimise kohustus<\/td><\/tr> Agent<\/td> P\u00fcsiv leping kindla kaupmehega<\/td> Isiku nimel v\u00f5i esindajana<\/td> Kindla kaupmehe nimel esindamine ja vahendamine<\/td> Truuduskohustus isiku ees<\/td><\/tr> Hulgim\u00fc\u00fcja<\/td> \u00dcksikleping tellijaga<\/td> Oma nimel<\/td> Kaupade m\u00fc\u00fck v\u00f5i ost teiste arvelt<\/td> Hoolsuskohustus, t\u00e4itmise eest vastutus<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<\/span>Vahenduslepingu \u00f5iguslik olemus ja s\u00f5lmimine Jaapanis<\/span><\/h2>\n\n\n\nVahendusleping, mis s\u00f5lmitakse vahendaja kasutamisel, klassifitseeritakse Jaapani tsiviilseadustiku alusel \u00fcldjuhul “quasi-mandaadilepinguks” (\u6e96\u59d4\u4efb\u5951\u7d04). Erinevalt mandaadilepingust, mis delegeerib “\u00f5igustoiminguid” nagu lepingu s\u00f5lmimine, on quasi-mandaadilepingu eesm\u00e4rk delegeerida “faktilisi toiminguid”, mis ei ole \u00f5igustoimingud. Kuna vahendaja peamine \u00fclesanne on sujuvalt edendada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi osapoolte vahel ja abistada lepingu s\u00f5lmimisel, siis vastab see quasi-mandaadilepingu n\u00f5uetele.<\/p>\n\n\n\n
Quasi-mandaadilepinguks olemine t\u00e4hendab, et vahendaja peamine kohustus tuleneb Jaapani tsiviilseadustiku artiklist 644, mis n\u00f5uab “heaperemeheliku hoolitsuse kohustust” (\u5584\u7ba1\u6ce8\u610f\u7fa9\u52d9). See t\u00e4hendab kohustust t\u00e4ita vahendustegevust, p\u00f6\u00f6rates t\u00e4helepanu tasemele, mida objektiivselt v\u00f5ib oodata vastavalt tema ametialasele v\u00f5i erialasele seisundile.<\/p>\n\n\n\n
See \u00f5iguslik olemus omab praktilises t\u00f6\u00f6s olulist t\u00e4hendust. Quasi-mandaadileping ei garanteeri konkreetse “tulemuse” saavutamist, vaid keskendub “protsessi” n\u00f5uetekohasele l\u00e4biviimisele. Seet\u00f5ttu ei ole vahendajal kohustust tagada tehingu toimumist. Pigem eeldatakse, et ta kasutab oma erialaseid teadmisi ja oskusi, et siiralt p\u00fc\u00fcelda lepingu s\u00f5lmimise poole. See erineb selgelt t\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingust, kus tasu makstakse valminud t\u00f6\u00f6 eest. Seep\u00e4rast on vahenduslepingu s\u00f5lmimisel \u00e4\u00e4rmiselt oluline lepingus selgelt m\u00e4\u00e4ratleda vahendaja poolt t\u00e4idetavate \u00fclesannete ulatus, aruandekohustuse sagedus ja tasu tekkimise tingimused (n\u00e4iteks kas edutasu s\u00f5ltub tehingu toimumisest v\u00f5i on see tegevusaegade p\u00f5hine tasu), et v\u00e4ltida hilisemaid vaidlusi.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Vahendajale kehtestatud eriomased kohustused<\/span><\/h2>\n\n\n\nJaapani kaubandusseadus (\u5546\u6cd5) paneb vahendajatele lisaks \u00fcldisele hoolsuskohustusele peale ka mitmeid eriomaseid kohustusi, mille eesm\u00e4rk on tagada tehingute selgus ja osapoolte kaitse. Need kohustused on olulised s\u00e4tete vahendus\u00e4ri terviklikkuse tagamiseks.<\/p>\n\n\n\n
Esiteks on olemas “n\u00e4idiste hoidmise kohustus”. Kui vahendaja saab tehingu vahendamisel n\u00e4idise, peab ta seda n\u00e4idist hoidma kuni tehingu l\u00f5puni (Jaapani kaubandusseaduse \u00a7 545). See tagab, et hilisemates vaidlustes toote kvaliteedi \u00fcle on olemas t\u00f5endusmaterjal.<\/p>\n\n\n\n
Teiseks on \u00fcks olulisemaid kohustusi “lepingu s\u00f5lmimise dokumendi \u00fcleandmise kohustus” (Jaapani kaubandusseaduse \u00a7 546). Kui leping on s\u00f5lmitud vahendaja abiga, peab vahendaja viivitamatult koostama dokumendi, mis sisaldab lepingu osapoolte nimesid v\u00f5i \u00e4rinimesid, lepingu s\u00f5lmimise kuup\u00e4eva ja lepingu tingimusi, ning andma selle allkirjastatult v\u00f5i pitseriga kinnitatult \u00fcle m\u00f5lemale osapoolele. See dokument on ametlik t\u00f5end lepingu s\u00f5lmimise kohta ja m\u00e4ngib keskset rolli tehingu sisu selgitamisel.<\/p>\n\n\n\n
Kolmandaks on kehtestatud “raamatupidamiskohustus” (Jaapani kaubandusseaduse \u00a7 547). Vahendaja peab vahendatud lepingu sisu kandma lepingu s\u00f5lmimise dokumendi alusel raamatupidamisraamatusse ja seda s\u00e4ilitama. Lisaks on lepingu osapooltel igal ajal \u00f5igus n\u00f5uda oma tehingute kohta raamatupidamisraamatu koopia \u00fcleandmist.<\/p>\n\n\n\n
L\u00f5puks tekib erilistes olukordades “nime varjamise kohustus” ja sellega seotud “sekkumiskohustus”. Kui \u00fcks osapooltest n\u00f5uab vahendajalt, et ta ei avaldaks oma nime v\u00f5i \u00e4rinime teisele osapoolele, peab vahendaja sellele juhisele alluma (Jaapani kaubandusseaduse \u00a7 548). Kuid kui vahendaja on n\u00f5ustunud osapoole anon\u00fc\u00fcmsusega, siis selle \u00f5igusliku tagaj\u00e4rjena peab vahendaja v\u00f5tma endale kohustuse t\u00e4ita leping anon\u00fc\u00fcmse osapoole asemel teise osapoole ees (Jaapani kaubandusseaduse \u00a7 549). Seda nimetatakse “sekkumiskohustuseks” v\u00f5i “t\u00e4itmiskohustuseks” ja see on oluline risk, mida vahendaja peab anon\u00fc\u00fcmsuse lubamise eest vastu v\u00f5tma. Vahendaja ei pea mitte ainult teavet varjama, vaid v\u00f5tab endale ka kohustuse tagada tehingu t\u00e4itmine.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Vahendaja tasun\u00f5ude \u00f5igus Jaapanis<\/span><\/h2>\n\n\n\nVahendajal on kauplejana \u00f5igus n\u00f5uda asjakohast tasu teiste heaks tehtud toimingute eest vastavalt Jaapani kaubandusseaduse (\u5546\u6cd5) artiklile 512. Siiski s\u00e4testab Jaapani kaubandusseaduse artikkel 550 tasun\u00f5ude \u00f5iguse kohta vahendustegevuses t\u00e4psemad n\u00f5uded.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ige olulisem n\u00f5ue on see, et tasun\u00f5ude \u00f5igus on tihedalt seotud vahendaja kohustuste t\u00e4itmisega. Jaapani kaubandusseaduse artikli 550 l\u00f5ige 1 s\u00e4testab, et vahendaja v\u00f5ib tasu n\u00f5uda alles p\u00e4rast eelmainitud lepingu s\u00f5lmimise kohustuse (Jaapani kaubandusseaduse artikkel 546) kohaste toimingute l\u00f5petamist. See n\u00e4itab, et vahendajal tekib \u00f5igus saada tasu alles p\u00e4rast seda, kui ta on t\u00e4itnud oma olulist avalikku rolli tehingu toimumise ja sisu selgeks tegemisel. Protseduurilisi kohustusi eiranud vahendajal v\u00f5ib olla \u00f5igus tasu n\u00f5uda isegi siis, kui tema pingutuste tulemusel leping s\u00f5lmiti.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks s\u00e4testab Jaapani kaubandusseaduse artikli 550 l\u00f5ige 2, et kui osapoolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti, peavad lepingu m\u00f5lemad osapooled kandma tasu v\u00f5rdselt. See s\u00e4te peegeldab seaduse p\u00f5him\u00f5tet, et vahendaja peaks tegutsema neutraalselt ja vahendama m\u00f5lema poole huvides.<\/p>\n\n\n\n
Veelgi enam, Jaapani kohtupraktika n\u00f5uab, et tasun\u00f5ude \u00f5iguse tunnustamiseks peab vahendaja tegevuse ja lepingu s\u00f5lmimise vahel olema “asjakohane p\u00f5hjuslik seos”. Olulise kohtuasjana v\u00f5ib tuua Jaapani \u00dclemkohtu 1970. aasta 22. oktoobri otsuse. Selles juhtumis eemaldati kinnisvaratehingu vahendaja tahtlikult l\u00f5plikest l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest ja leping s\u00f5lmiti otse osapoolte vahel. \u00dclemkohus otsustas, et isegi kui vahendaja ei viibinud lepingu s\u00f5lmimisel kohal, kuid tema vahendustegevus oli lepingu s\u00f5lmimise aluseks ja osapooled v\u00e4listasid vahendaja eesm\u00e4rgiga v\u00e4ltida tasu maksmist, siis peaks vahendaja tasun\u00f5ude \u00f5igus siiski tunnustatud saama. See otsus n\u00e4itab kohtu seisukohta, et vahendaja panust tuleb \u00f5iglaselt hinnata ja tema \u00f5igusi tuleb kaitsta.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Iseseisvate lepingute ja kahepoolse esinduse piirangud Jaapani \u00f5iguses<\/span><\/h2>\n\n\n\nVahendaja \u00f5igusliku seisundi tuumaks on erapooletus ja \u00f5iglus. Nendest p\u00f5him\u00f5tetest tulenevad olulised piirangud iseseisvate lepingute ja kahepoolse esinduse suhtes.<\/p>\n\n\n\n
Kuigi Jaapani kaubandusseadus ei sisalda s\u00f5naselget s\u00e4tet, mis keelaks vahendajatel iseseisvaid lepinguid s\u00f5lmida, tuleneb see keeld loogiliselt Jaapani kaubandusseaduse artiklist 543, mis m\u00e4\u00e4ratleb vahendaja rolli. Vahendaja on m\u00e4\u00e4ratletud kui isik, kes vahendab “teiste” kaubandustehinguid, mis t\u00e4hendab, et ta ei saa ise olla \u00fcks nendest “teistest” lepingu osapooltest. Vahendaja osalemine tehingus, mida ta vahendab, t\u00e4hendab t\u00e4ielikku loobumist erapooletust seisundist ja on huvide konflikti klassikaline n\u00e4ide. Seet\u00f5ttu peetakse iseseisvaid lepinguid vahendaja p\u00f5hirolliga kokkusobimatuks ja seega \u00fcldiselt keelatuks.<\/p>\n\n\n\n
Termin “kahepoolne esindus” v\u00f5ib sageli eksitav olla. Jaapani tsiviilseadustik keelab p\u00f5him\u00f5tteliselt olukorra, kus \u00fcks esindaja esindab m\u00f5lemat lepingu osapoolt. Vahendaja roll on aga oma olemuselt seista tehingu vahendamisel m\u00f5lema poole vahel. Erinevalt esindajast, kes tegutseb ainult \u00fche osapoole huvides, on vahendaja roll tasakaalustada m\u00f5lema poole huve, et tehing saaks ausalt ja sujuvalt s\u00f5lmitud.<\/p>\n\n\n\n
See erinevus muutub selgemaks, kui v\u00f5rrelda t\u00e4nap\u00e4evaste M&A tehingute n\u00f5ustajate rolle. M&A “vahendusfirmad” on Jaapani kaubandusseaduse m\u00f5istes vahendajatele l\u00e4hedased, seistes m\u00fc\u00fcja ja ostja vahel ning edastades informatsiooni ja koordineerides l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi erapooletult, et tehing saaks teoks. Seevastu “finantsn\u00f5ustajad (FA)” s\u00f5lmivad lepingu ainult kas m\u00fc\u00fcja v\u00f5i ostjaga ja nende missiooniks on maksimeerida oma kliendi huve. FA on justkui esindaja, kelle kohustused on suunatud ainult \u00fchele osapoolele.<\/p>\n\n\n\n
Seega, kui ettev\u00f5te soovib Jaapanis vahendajat palgata, on h\u00e4davajalik selgeks teha selle eesm\u00e4rk. Kui otsitakse erapooletut koordinaatorit, siis sobib vahendaja (v\u00f5i vahendusfirma), kuid kui soovitakse oma huve maksimaalselt esindavat l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijat, tuleks valida esindaja v\u00f5i FA-taoline n\u00f5ustaja. See valik on tehingu olemuse ja strateegiaga otseselt seotud oluline \u00f5iguslik otsus.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kokkuv\u00f5te<\/span><\/h2>\n\n\n\nJaapani kaubandus\u00f5iguse vahendustegevuse s\u00fcsteem on keerukas raamistik, mis selgitab \u00f5iguslikult vahendaja rolli kaubandustehingutes, tagades tehingute \u00f5igluse ja turvalisuse. Vahendajad ei ole lihtsalt tutvustajad, vaid nad on spetsialistid, kes peavad j\u00e4rgima rangeid protseduurilisi kohustusi, nagu lepingute \u00fcleandmise kohustus ja raamatupidamiskohustus. Nende kohustuste siiras t\u00e4itmine on eelduseks tasu n\u00f5udmise \u00f5igusele. Lisaks reguleerib vahendajate k\u00e4itumist nende m\u00e4\u00e4ratlusest tulenev neutraalsuse p\u00f5him\u00f5te, mis keelab isiklikud lepingud ja hoiab \u00e4ra huvide konflikti. Nende \u00f5iguslike reeglite m\u00f5istmine on h\u00e4davajalik k\u00f5igile ettev\u00f5tetele Jaapanis, kes soovivad kaitsta oma \u00f5igusi ja edendada sujuvat \u00e4ritegevust vahendajate kaudu toimuvate tehingute puhul.<\/p>\n\n\n\n
Meie b\u00fcroo, Monolith \u00f5igusb\u00fcroo, on pakkunud n\u00f5ustamisteenuseid paljudele kodu- ja v\u00e4lismaistele klientidele, sealhulgas n\u00f5uandeid Jaapani kaubandus\u00f5iguse, sh vahendustegevusega seotud tehingute kohta. Meie b\u00fcroos t\u00f6\u00f6tab mitmeid inglise keelt k\u00f5nelevaid advokaate, kellel on nii Jaapani kui ka v\u00e4lismaa advokaadikvalifikatsioonid, mis v\u00f5imaldab neil m\u00f5ista rahvusvaheliste kaubandustehingute keerukaid \u00f5iguslikke k\u00fcsimusi ja pakkuda klientide \u00e4ritegevusele k\u00f5ige sobivamaid lahendusi. Pakume spetsialiseeritud \u00f5igusabi alates vahendus- ja agentuurilepingute koostamisest ja \u00fclevaatamisest kuni tehingutega seotud vaidluste lahendamiseni.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Jaapani \u00e4ritehingutes m\u00e4ngivad spetsialiseeritud vahendajad olulist rolli mitmesugustes valdkondades, nagu kinnisvara, kindlustus, \u00fchinemised ja omandamised (M&A) ning merendus. Nende tehingute su […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":67873,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[24,84],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67872"}],"collection":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67872"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67872\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":68134,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67872\/revisions\/68134"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/67873"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67872"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=67872"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=67872"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}