<\/span><\/h3>\n\n\n\nJaapani kaubandusseaduse (\u5546\u6cd5) artikli 526 l\u00f5ige 1 s\u00e4testab, et kaupmeeste vahelises ostu-m\u00fc\u00fcgitehingus peab ostja kauba k\u00e4ttesaamisel selle “viivitamatult” \u00fcle vaatama<\/sup>. Lisaks s\u00e4testab sama artikli l\u00f5ige 2, et kui selle kontrolli k\u00e4igus avastatakse, et kaup ei vasta lepingu tingimustele (lepingu mittevastavus), peab ostja “kohe” sellest m\u00fc\u00fcjale teada andma, vastasel juhul kaotab ostja \u00f5iguse lepingust taganeda, hinda alandada v\u00f5i kahjutasu n\u00f5uda<\/sup>. Seda \u00f5iguste kaotamise m\u00f5ju nimetatakse “\u00f5iguste kaotamise efektiks” ja see piirab oluliselt ostja \u00f5igusi.<\/p>\n\n\n\nKui lepingu mittevastavus ei ole kohe tuvastatav, on ostjal siiski kohustus avastada see kuue kuu jooksul p\u00e4rast kauba \u00fcleandmist ja sellest “kohe” teavitada<\/sup>. Kui avastamine ja teavitamine ei toimu selle kuue kuu jooksul, kaotab ostja samuti oma \u00f5igused<\/sup>.<\/p>\n\n\n\nSelle range s\u00e4tte taga on eesm\u00e4rk kaitsta m\u00fc\u00fcjat ja tuua kaubandustehingutesse kiire lahendus<\/sup>. M\u00fc\u00fcja vabaneb v\u00f5imalusest, et ostja esitab pikema aja jooksul pretensioone, v\u00f5imaldades seel\u00e4bi stabiilset \u00e4ritegevust. Seadus eeldab ostjalt, kes on asjatundlik kaupmees, kiiret \u00fclevaatust ja teavitamist<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n<\/span>\u00d5iguste rangelt siduv kaotamine Jaapani kaubandusseaduse alusel<\/span><\/h3>\n\n\n\nJaapani kaubandusseadustiku (\u5546\u6cd5) artikli 526 kohaselt \u00f5iguste kaotamise range ja p\u00f5hjalik olemus ilmnes Jaapani \u00dclemkohtu 1992. aasta 20. oktoobri (1992) otsuses. See otsus leidis, et kui ostja ei t\u00e4ida oma \u00fclevaatuse ja teavitamise kohustust, kaotab ta mitte ainult \u00f5iguse lepingust taganeda ja kahjutasu n\u00f5uda, vaid ka \u00f5iguse n\u00f5uda m\u00fc\u00fcjalt lepingule vastava t\u00e4ieliku toote tarnimist (t\u00e4ielik t\u00e4itmise n\u00f5ue).<\/p>\n\n\n\n
See otsus l\u00fckkab \u00fcmber lihtsameelse ootuse, et isegi kui ostja ei saa viivituse t\u00f5ttu kahjutasu n\u00f5uda, ei tohiks ta kaotada \u00f5igust n\u00f5uda algse lepingu kohast kaupa. See kohtupraktika n\u00e4itab, kui oluliseks peab kaubandusseadustik tehingute l\u00f5plikkust. Kui ostja ei tegutse kiiresti, siis seadus aktsepteerib, et ostja j\u00e4\u00e4b lepingule mittevastava kaubaga, kinnitades sellega tehingu l\u00f5plikkust. See r\u00f5hutab, kui h\u00e4davajalik on ettev\u00f5tetel p\u00e4rast kauba vastuv\u00f5tmist oma \u00fclevaatuse protseduure rangelt korraldada.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>M\u00fc\u00fcja “pahatahtlikkus” ja selle kaasaegne t\u00f5lgendus Jaapanis<\/span><\/h3>\n\n\n\nKuigi Jaapani kaubandusseadustiku (\u5546\u6cd5) artikli 526 range reeglistik sisaldab erandeid. Nimetatud artikli l\u00f5ige 3 s\u00e4testab, et kui m\u00fc\u00fcja on “pahatahtlik” \u2013 teisis\u00f5nu, teadis puudusest, kuid andis sellest hoolimata kauba ostjale \u00fcle \u2013, siis on ostja \u00fclevaatuse ja teavitamise kohustus t\u00fchistatud ning kaotus\u00f5igus ei rakendu.<\/p>\n\n\n\n
Viimastel aastatel on “pahatahtlikkuse” t\u00f5lgendamisel kohtuotsustes ilmnenud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid suundumusi. Tokyo K\u00f5rgema Kohtu 2022. aasta 8. detsembri (Reiwa 4) otsuses, mis k\u00e4sitles r\u00f5ivastele m\u00f5eldud v\u00f6\u00f6tkoodi nime tr\u00fckiveaga seotud juhtumit, leiti, et isegi kui m\u00fc\u00fcjal puudus defektist teadlikkus (pahatahtlikkus), v\u00f5ib teda kohelda nagu pahatahtlikku m\u00fc\u00fcjat, kui tema teadmatuses on “raske hooletus”. See otsus n\u00e4itab, et isegi kui m\u00fc\u00fcjal puudub subjektiivne teadlikkus, ei pruugi ta saada kaubandusseadustiku artikli 526 kaitset, kui tema kvaliteedikontrollis\u00fcsteemis on ilmseid puuduj\u00e4\u00e4ke ja ta on j\u00e4tnud m\u00e4rkamata t\u00f5siseid vigu. Seda v\u00f5ib m\u00f5ista kui kohtu p\u00fc\u00fcdlust parandada liiga rangeid s\u00e4tteid juhtudel, kus v\u00f5ib tekkida m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne eba\u00f5iglus, pakkudes ostjatele olulist \u00f5iguskaitset.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kohtupraktikas n\u00e4htud tegevusetuse tagaj\u00e4rjed<\/span><\/h3>\n\n\n\n\u00dcks n\u00e4ide, kus see uurimis- ja teavitamiskohustus on kohaldatud keerukate varade, nagu kinnisvara puhul, ja toonud kaasa rangemad tagaj\u00e4rjed ostjale, on Tokyo ringkonnakohtu (1992. aasta (Heisei 4) 28. oktoobri) otsus. Selles juhtumis ostis kinnisvaramaakler (kaupmees) maat\u00fcki ja avastas umbes poolteist aastat p\u00e4rast \u00fcleandmist, et maapinnast tuli v\u00e4lja suur hulk t\u00f6\u00f6stusj\u00e4\u00e4tmeid. Kohus tunnistas need j\u00e4\u00e4tmed lepingu mittevastavuseks (defektiks), kuid kuna ostja oli kaupmees ja ei uurinud maad viivitamatult ega teavitanud sellest m\u00fc\u00fcjat, siis ei rahuldanud kohus kaubandusseaduse (\u5546\u6cd5) artikli 526 alusel esitatud j\u00e4\u00e4tmete k\u00f5rvaldamise kulude h\u00fcvitamise n\u00f5uet. See otsus on oluline hoiatus praktikas, n\u00e4idates, et uurimiskohustus ei piirdu ainult vallasvaraga, vaid laieneb ka kinnisvarale, ning kui rangelt t\u00f5lgendatakse n\u00f5uet tegutseda “viivitamatult”.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Eriklauselepingute t\u00e4htsus vastavalt Jaapani \u00e4riseadustiku artiklile 526<\/span><\/h2>\n\n\n\nJaapani \u00e4riseadustiku artikkel 526 v\u00f5ib ostjate jaoks olla v\u00e4ga karm, kuid see s\u00e4te on v\u00f5imalik muuta osapoolte kokkuleppe alusel. \u00d5iguslikult nimetatakse selliseid s\u00e4tteid, mida saab osapoolte tahte alusel kohaldamata j\u00e4tta, “valikuliseks regulatsiooniks”. Seega, lisades m\u00fc\u00fcgilepingusse artiklist 526 erineva sisuga eriklausli, saavad osapooled oma riske juhtida.<\/p>\n\n\n\n
Eriklauselepingute t\u00e4htsust r\u00f5hutas Tokyo ringkonnakohtu otsus 20. jaanuaril 2011 (Heisei 23). Selles juhtumis avastas maa ostja umbes 11 kuud p\u00e4rast \u00fcleandmist pinnase saastatuse ja n\u00f5udis m\u00fc\u00fcjalt umbes 15 miljoni jeeni suurust kahjutasu. M\u00fc\u00fcja keeldus maksmast, tuginedes \u00e4riseadustiku artikli 526 kuue kuu pikkusele ajapiirangule.<\/p>\n\n\n\n
Kuid selles juhtumis sisaldas m\u00fc\u00fcgileping s\u00e4tet, mis t\u00e4hendas, et “varjatud puudused lahendab m\u00fc\u00fcja tsiviilseadustiku alusel”. Kohus t\u00f5lgendas seda s\u00e4tet nii, et osapooled olid teadlikult v\u00e4listanud \u00e4riseadustiku range reegli (artikkel 526) ja leppinud kokku ostjale soodsama tsiviilseadustiku reegli kohaldamises (teatamine lepingu mittevastavusest aasta jooksul p\u00e4rast avastamist). Selle tulemusena otsustati, et m\u00fc\u00fcja vastutab ka kuue kuu m\u00f6\u00f6dudes avastatud pinnase saastatuse eest ja kahjun\u00f5ue rahuldati.<\/p>\n\n\n\n
See kohtuotsus n\u00e4itab, et lepingu \u00fcksainus lause v\u00f5ib t\u00e4ielikult muuta seadusega m\u00e4\u00e4ratud riskijaotust ja p\u00f5hjustada miljonitesse jeenidesse ulatuvaid rahalisi tagaj\u00e4rgi. Artikli 526 olemasolu kujundab lepingul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste d\u00fcnaamikat. Teadlik m\u00fc\u00fcja v\u00f5ib selle punkti vaikimisega p\u00fc\u00fcda nautida endale soodsat seaduse vaikimisi reeglit. Teisalt n\u00f5uab teadlik ostja kindlasti lepingusse s\u00e4tte lisamist, mis pikendab kontrolliperioodi v\u00f5i v\u00e4listab selges\u00f5naliselt artikli 526 kohaldamise. See toob esile, et \u00f5igusalased teadmised ei ole lihtsalt vastavusn\u00f5uete k\u00fcsimus, vaid strateegiline l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisvahend, mis on otseselt seotud ettev\u00f5tte kasumiga.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>M\u00fc\u00fcja \u00f5igused: vastuv\u00f5tmisest keeldutud kauba uuesti m\u00fc\u00fck (iseabi m\u00fc\u00fcgi\u00f5igus) Jaapani kaubandusseaduse alusel<\/span><\/h2>\n\n\n\nJaapani kaubandusseadus (\u5546\u6cd5) seab ostjale ranged kohustused, kuid annab samal ajal m\u00fc\u00fcjale v\u00f5imsad \u00f5igused tehingu kiireks l\u00f5puleviimiseks. \u00dcheks selliseks \u00f5iguseks on kaubandusseaduse artiklis 524 s\u00e4testatud “iseabi m\u00fc\u00fcgi\u00f5igus” (\u81ea\u52a9\u58f2\u5374\u6a29). See s\u00fcsteem v\u00f5imaldab m\u00fc\u00fcjal, kui ostja keeldub p\u00f5hjendamatult kauba vastuv\u00f5tmisest v\u00f5i ei ole v\u00f5imeline seda vastu v\u00f5tma, kaupa oma \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi m\u00fc\u00fca ja tekkinud kahju h\u00fcvitada.<\/p>\n\n\n\n
Konkreetselt v\u00f5ib m\u00fc\u00fcja m\u00e4\u00e4rata ostjale m\u00f5istliku aja ja teha talle ettekirjutuse, mille j\u00e4rel on v\u00f5imalik kaup oksjonile panna. Lisaks, kui on oht, et kaup v\u00f5ib kahjustuda v\u00f5i selle v\u00e4\u00e4rtus langeda, v\u00f5ib m\u00fc\u00fcja oksjonile panemiseks vajaliku ettekirjutuse tegemata j\u00e4tta ja kauba kohe m\u00fc\u00fcki panna.<\/p>\n\n\n\n
Selle \u00f5iguse eriline j\u00f5ulisus ilmneb v\u00f5rdluses tsiviilseadustiku (\u6c11\u6cd5) reeglitega. Tsiviilseadustiku kohaselt peab m\u00fc\u00fcja sarnases olukorras kauba oksjonile panemiseks saama \u00fcldjuhul kohtu loa. Kaubandusseadus eemaldab selle kohtumenetluse t\u00f5kke, v\u00f5imaldades m\u00fc\u00fcjal tegutseda kiiresti.<\/p>\n\n\n\n
Veelgi olulisem on see, kuidas k\u00e4ideldakse oksjonilt saadud tulu. M\u00fc\u00fcja v\u00f5ib selle tulu otse m\u00fc\u00fcgihinnale arvestada. See v\u00f5imaldab m\u00fc\u00fcjal v\u00e4ltida eraldi kohtumenetlust v\u00f5lgnevuse sissen\u00f5udmiseks ja kohe raha tagasi saada. Iseabi m\u00fc\u00fcgi\u00f5igus on \u00e4\u00e4rmiselt praktiline vahend kahjude v\u00e4hendamiseks, mis vabastab m\u00fc\u00fcja halva varu kandmisest ja kasvavatest ladustamiskuludest. See \u00f5igus t\u00e4iendab ostja \u00fclevaatuse ja teavitamise kohustust, m\u00f5lemad aitavad kaubandustehingute ummikseisust kiiresti \u00fcle saada ja soodustavad l\u00f5pliku lahenduse leidmist, mis on koosk\u00f5las kaubandusseaduse eesm\u00e4rkidega.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Ostja kohustused: kauba s\u00e4ilitamine ja hoiule andmine p\u00e4rast lepingu l\u00f5petamist Jaapanis<\/span><\/h2>\n\n\n\n\u00c4ritehingutes kehtivad erireeglid, millele tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ka p\u00e4rast lepingu l\u00f5petamist ostja poolt. Isegi kui ostja on toote mittevastavuse t\u00f5ttu \u00f5igustatult lepingu l\u00f5petanud, s\u00e4testavad Jaapani kaubandusseadustiku (\u5546\u6cd5) artiklid 527 ja 528 ostjale teatud kohustused.<\/p>\n\n\n\n
Konkreetselt peab ostja s\u00e4ilitama v\u00f5i hoiule andma lepingu l\u00f5petamise j\u00e4rel saadud kauba m\u00fc\u00fcja kulul. See kohustus kehtib ka juhul, kui tarnitakse erinev toode v\u00f5i kui tarnitakse rohkem kui tellitud kogus. Kui on oht, et kaup h\u00e4vib v\u00f5i kahjustub, peab ostja saama kohtu loa ja korraldama kauba enampakkumise, et seej\u00e4rel s\u00e4ilitada v\u00f5i hoiule anda saadud raha.<\/p>\n\n\n\n
See esmapilgul vastuoluline kohustus on loodud kaugemate kaupmeeste vaheliste tehingute puhul m\u00fc\u00fcja omandi\u00f5iguste kaitsmiseks. See takistab olukorda, kus ostja j\u00e4tab kauba lihtsalt seisma ja selle v\u00e4\u00e4rtus v\u00e4heneb, ning tagab, et m\u00fc\u00fcja saab v\u00f5tta asjakohaseid meetmeid, nagu kauba tagasiv\u00f5tmine, kuni selleni. Selle s\u00e4tte eesm\u00e4rk on selge ka selle kohaldamisalast \u2013 kaubandusseadustiku artikkel 527 l\u00f5ige 4 s\u00e4testab, et kui m\u00fc\u00fcja ja ostja \u00e4rikoht asuvad samas linnas v\u00f5i vallas, siis s\u00e4ilitamiskohustust ei kohaldata. See t\u00e4hendab, et l\u00e4hedal asuvate tehingute puhul, kus m\u00fc\u00fcja saab kauba kergesti tagasi v\u00f5tta, ei pea ostjale sellist koormat panema. See s\u00e4te on kaubandusseaduse praktiline kaalutlus, mis lahendab kodu- ja rahvusvaheliste tehingute reaalseid probleeme.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Tsiviil\u00f5iguse ja kaubandus\u00f5iguse v\u00f5rdlus: peamiste erinevuste kokkuv\u00f5te Jaapanis<\/span><\/h2>\n\n\n\nNagu oleme varem selgitanud, on kaubanduslikel tehingutel tsiviil\u00f5iguslikest tehingutest erinevad eris\u00e4tted. Nende erinevuste m\u00f5istmine on esimene samm riskijuhtimisel ettev\u00f5tete vahelistes tehingutes. Allpool on kokkuv\u00f5tlik tabel peamistest erinevustest, mida k\u00e4esolevas artiklis k\u00e4sitletakse.<\/p>\n\n\n\nReguleeritav k\u00fcsimus<\/td> P\u00f5him\u00f5tted Jaapani tsiviil\u00f5iguses<\/td> Eris\u00e4tted Jaapani kaubandus\u00f5iguses<\/td><\/tr><\/thead> Ostja kontrollimisteatise kohustus<\/td> Eri s\u00e4tteid pole. Lepingule mittevastavusest teadasaamisest alates on aasta aega teatamiseks (Jaapani tsiviilseadustiku artikkel 566).<\/td> P\u00e4rast kauba vastuv\u00f5tmist on kohustus “viivitamatult” kontrollida ja “kohe” teatada. Avastamata mittevastavusest tuleb teatada kuue kuu jooksul p\u00e4rast \u00fcleandmist. Kohustuse t\u00e4itmata j\u00e4tmisel kaotatakse \u00f5igused (Jaapani kaubandusseadustiku artikkel 526).<\/td><\/tr> M\u00fc\u00fcja \u00f5igused, kui ostja keeldub kaupa vastu v\u00f5tmast<\/td> V\u00f5ib kohtu loal korraldada enampakkumise. Hind tuleb deponeerida (Jaapani tsiviilseadustiku artikkel 497).<\/td> Kohtu loata v\u00f5ib korraldada enampakkumise (iseabi m\u00fc\u00fck). Hind v\u00f5ib otse kauba m\u00fc\u00fcgihinnale arvestada (Jaapani kaubandusseadustiku artikkel 524).<\/td><\/tr> Ostja kohustused p\u00e4rast lepingu l\u00f5petamist<\/td> Kohustus tagastada kaup (algseisundi taastamise kohustus).<\/td> Kaugkaubanduses on kohustus hoida v\u00f5i deponeerida kaup m\u00fc\u00fcja kulul (Jaapani kaubandusseadustiku artikkel 527).<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\nSee tabel n\u00e4itab, et ettev\u00f5tete vahelised tehingud (B2B) erinevad oluliselt tarbijatehingutest (B2C) ja eraisikute vahelistest tehingutest (C2C) oma riskiprofiili poolest. Eriti oluline on ostja kontrollimisteatise kohustusega seotud reeglite erinevus praktikas.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kokkuv\u00f5te<\/span><\/h2>\n\n\n\nJaapani kaubandusseadusega m\u00e4\u00e4ratletud kaubandustehingute reeglid on kiirusele ja kindlusele orienteeritud \u00f5iguss\u00fcsteem, mis on spetsialiseerunud ettev\u00f5tete vahelistele tehingutele. See erineb oluliselt tsiviil\u00f5iguse \u00fcldp\u00f5him\u00f5tetest, kehtestades osapooltele m\u00f5nikord ranged kohustused ja tugevad \u00f5igused tehingute varajase stabiliseerimise eesm\u00e4rgil. Eriti oluline on Jaapani kaubandusseaduse (526. artikkel) ostja \u00fclevaatus- ja teavitamiskohustus, mille range t\u00e4itmine ja \u00f5iguste kaotamise t\u00f5sine tagaj\u00e4rg n\u00f5uab k\u00f5igi ettev\u00f5tjate p\u00f5hjalikku m\u00f5istmist. Kui seda kohustust eiratakse, v\u00f5ib ostja ka selgelt defektse kauba puhul j\u00e4\u00e4da ilma igasugusest \u00f5iguslikust abist. Siiski on neid s\u00e4tteid v\u00f5imalik muuta osapoolte kokkuleppel ja lepingu \u00fcksikud punktid v\u00f5ivad oluliselt muuta riski asukohta. Seet\u00f5ttu on kaubandustehingutes h\u00e4davajalik strateegiline lepingul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimine, et m\u00f5ista seaduse vaikimisi reegleid ja kaitsta oma ettev\u00f5tte positsiooni.<\/p>\n\n\n\n
Monolith \u00f5igusb\u00fcroo on pakkunud Jaapanis asuvatele arvukatele klientidele ulatuslikke \u00f5igusteenuseid seoses kaubandustehingutega, mis on meie firma teema. Meie b\u00fcroos t\u00f6\u00f6tab mitu inglise keelt k\u00f5nelevat advokaati, kellel on v\u00e4lisriigi \u00f5igusalane kvalifikatsioon, v\u00f5imaldades pakkuda p\u00f5hjalikku tuge nii jaapani kui ka inglise keeles, alates lepingute koostamisest ja \u00fclevaatamisest kuni vaidluste lahendamiseni rahvusvahelistes tehingutes. Oleme valmis teie ettev\u00f5tet \u00f5iguslikult tugevalt toetama, nii et v\u00f5tke meiega julgelt \u00fchendust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Jaapani \u00f5iguss\u00fcsteemis reguleeritakse ettev\u00f5tete vahelisi tehinguid, eriti kaupade ostu-m\u00fc\u00fcki, erireeglite alusel, mis erinevad \u00fcldistest kodanikevahelistest lepingutest. Neid erireegleid s\u00e4testab Jaa […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":67879,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[24,84],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67878"}],"collection":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67878"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67878\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":67934,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67878\/revisions\/67934"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/67879"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67878"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=67878"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=67878"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}