<\/span><\/h2>\n\n\n\nSeni oleme selgitanud nii “v\u00f5rdse kohtlemise p\u00f5him\u00f5tet” kui ka “ohutuse tagamise kohustust”, mis m\u00f5lemad kaitsevad t\u00f6\u00f6tajate v\u00e4\u00e4rikust ja inim\u00f5igusi, kuid neil on selged erinevused nii \u00f5iguslikus olemuses kui ka ettev\u00f5tetele pandud kohustuste sisus. V\u00f5rdse kohtlemise p\u00f5him\u00f5te on “mitte-tegevuse kohustus”, mis keelab diskrimineeriva kohtlemise teatud p\u00f5hjustel, nagu rahvus, uskumused v\u00f5i sotsiaalne staatus. See n\u00f5uab ettev\u00f5tetelt teatud toimingute “mitte tegemist” ja keskendub t\u00f6\u00f6tajate vahelise \u00f5igluse tagamisele. Teisalt on ohutuse tagamise kohustus “tegevuse kohustus”, mis n\u00f5uab ettev\u00f5tetelt aktiivset “vajalikku hoolitsust”, et kaitsta t\u00f6\u00f6tajate elu ja f\u00fc\u00fcsilist ning vaimset tervist. See n\u00f5uab, et k\u00f5igile t\u00f6\u00f6tajatele tagataks turvaline ja tervislik t\u00f6\u00f6keskkond teatud standardi alusel.<\/p>\n\n\n\n
Nende erinevuste selgitamiseks v\u00f5rdleme allj\u00e4rgnevas tabelis m\u00f5lema omadusi.<\/p>\n\n\n\nV\u00f5rdluskriteerium<\/td> V\u00f5rdse kohtlemise p\u00f5him\u00f5te<\/td> Ohutuse tagamise kohustus<\/td><\/tr><\/thead> \u00d5iguslik alus<\/td> Jaapani t\u00f6\u00f6standardite seaduse (Japanese Labor Standards Act) artikkel 3<\/td> Jaapani t\u00f6\u00f6lepingu seaduse (Japanese Labor Contract Act) artikkel 5<\/td><\/tr> Kaitse objekt<\/td> Diskrimineerimiseta, \u00f5iglased t\u00f6\u00f6tingimused teatud omaduste (rahvus, uskumused, sotsiaalne staatus) alusel<\/td> T\u00f6\u00f6tajate elu, keha ja vaimse ning f\u00fc\u00fcsilise tervise kaitse<\/td><\/tr> Kohustuse olemus<\/td> Teatud p\u00f5hjustel ebasoodsa kohtlemise keelav mitte-tegevuse kohustus<\/td> T\u00f6\u00f6tajate turvalise t\u00f6\u00f6tamise tagamiseks vajaliku hoolitsuse aktiivne tegevuse kohustus<\/td><\/tr> Kohaldamisala<\/td> K\u00f5ik t\u00f6\u00f6tingimused p\u00e4rast t\u00f6\u00f6le v\u00f5tmist<\/td> T\u00f6\u00f6lepingu suhte k\u00f5ik aspektid, sealhulgas t\u00f6\u00f6keskkond tervikuna<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\nNagu v\u00f5rdlusest n\u00e4ha, puudutab v\u00f5rdse kohtlemise p\u00f5him\u00f5te t\u00f6\u00f6tingimuste “\u00f5iglust”, samas kui ohutuse tagamise kohustus puudutab t\u00f6\u00f6keskkonna “tervislikkust”. Ettev\u00f5tted peavad m\u00f5lemat kohustust j\u00e4rgima samaaegselt ja s\u00f5ltumatult. N\u00e4iteks, kui k\u00f5igile t\u00f6\u00f6tajatele pakutakse v\u00f5rdseid t\u00f6\u00f6tingimusi, kuid t\u00f6\u00f6keskkond on \u00fclekoormuse v\u00f5i sobimatute inimsuhete t\u00f5ttu halb, v\u00f5ib see t\u00e4hendada ohutuse tagamise kohustuse rikkumist. Vastupidisel juhul, kui t\u00f6\u00f6keskkond on f\u00fc\u00fcsiliselt turvaline, kuid teatud rahvusest t\u00f6\u00f6tajaid t\u00f6\u00f6le v\u00f5etakse ebam\u00f5istlikult madala palgaga, rikutakse v\u00f5rdse kohtlemise p\u00f5him\u00f5tet. Seega on t\u00f5husa personalijuhtimise ja riskide v\u00e4ltimise jaoks h\u00e4davajalik m\u00f5lema kohustuse olemuse erinevuste t\u00e4pne m\u00f5istmine ja vastavate sisekorraeeskirjade loomine.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Isikup\u00e4raste huvide kaitse kohustuste konkretiseerimine Jaapani \u00f5iguses<\/span><\/h2>\n\n\n\nEelnevalt mainitud ulatuslikud ohutuskaalutlused ei piirdu abstraktsete p\u00f5him\u00f5tetega, vaid on konkreetsete seaduste kaudu selgelt m\u00e4\u00e4ratletud meetmetena, mida ettev\u00f5tted peavad v\u00f5tma. Selle k\u00f5ige silmapaistvam n\u00e4ide on nn “V\u00f5imupositsiooni kuritarvitamise vastane seadus”, mis on Jaapani t\u00f6\u00f6h\u00f5ivepoliitika \u00fcldise edendamise seaduse uuendatud versioon. See seadus kohustab ettev\u00f5tteid v\u00f5tma konkreetseid meetmeid t\u00f6\u00f6kohal toimuva v\u00f5imupositsiooni kuritarvitamise v\u00e4ltimiseks. Selle seaduse vastuv\u00f5tmine on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne samm, kuna see muudab ohutuskaalutlused praktiliseks ja kontrollitavaks ettev\u00f5tte tegevuseks.<\/p>\n\n\n\n
See seadus ei n\u00f5ua ettev\u00f5tetelt mitte ainult ahistamise keelustamist. Pigem on kohustuslik luua ja rakendada s\u00fcsteemne sisekord, mis ennetab ahistamist ja k\u00e4sitleb seda asjakohaselt, kui see siiski peaks aset leidma. See kohustus koosneb neljast peamisest elemendist:<\/p>\n\n\n\n
Esiteks on see “ettev\u00f5tja poliitika selgitamine ja selle teavitamine ning teadlikkuse t\u00f5stmine”. Ettev\u00f5tted peavad kehtestama selge poliitika, et t\u00f6\u00f6kohal ei tolereerita v\u00f5imupositsiooni kuritarvitamist, ja t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratlema, millised tegevused kujutavad endast ahistamist. Lisaks peavad nad t\u00f6\u00f6korralduseeskirjades selgelt v\u00e4lja tooma poliitika, mis k\u00e4sitleb ahistajatele kohaldatavaid rangeid meetmeid, ja konkreetse karistuse sisu, ning levitama seda teavet koolituste ja sisekommunikatsiooni kaudu k\u00f5igile t\u00f6\u00f6tajatele.<\/p>\n\n\n\n
Teiseks on “vajaliku s\u00fcsteemi loomine n\u00f5ustamiseks ja asjakohaseks reageerimiseks”. Ettev\u00f5tted peavad looma spetsiaalse n\u00f5ustamispunkti, kus t\u00f6\u00f6tajad saavad usaldusv\u00e4\u00e4rselt ahistamisega seotud k\u00fcsimustes n\u00f5u k\u00fcsida, ja teavitama selle olemasolust k\u00f5iki t\u00f6\u00f6tajaid. Samuti on kohustuslik tagada, et n\u00f5ustamispunkti t\u00f6\u00f6tajad saavad kaitsta n\u00f5ustatavate privaatsust ja reageerida juhtumitele \u00f5iglaselt ja asjakohaselt, pakkudes vajalikku koolitust ja juhendeid.<\/p>\n\n\n\n
Kolmandaks on “kiire ja asjakohane reageerimine t\u00f6\u00f6kohal toimuvale ahistamisele”. Kui n\u00f5ustamispunktis esitatakse kaebus, peab ettev\u00f5te viivitamatult uurima asjaolusid. Kui faktid on kinnitatud, tuleb kiiresti rakendada meetmeid, mis arvestavad kannatanud t\u00f6\u00f6tajaga (n\u00e4iteks \u00fcmberpaigutamine), ja ahistajale tuleb t\u00f6\u00f6korralduseeskirjade alusel m\u00e4\u00e4rata sobiv distsiplinaarkaristus. Lisaks on kohustuslik rakendada ennetavaid meetmeid, et sarnased juhtumid ei korduks.<\/p>\n\n\n\n
Neljandaks, k\u00f5igi nende meetmete rakendamisel on n\u00f5utav “n\u00f5ustajate privaatsuse kaitse ja ebasoodsa kohtlemise keeld”. Tuleb v\u00f5tta meetmeid, et kaitsta n\u00f5ustajate ja uurimisele kaasa aidanud isikute privaatsust ning selgelt m\u00e4\u00e4ratleda, et ahistamise kohta n\u00f5u k\u00fcsimine v\u00f5i faktide kinnitamisele kaasaaitamine ei tohi kaasa tuua \u00fchtegi ebasoodsat kohtlemist, nagu vallandamine v\u00f5i degradatsioon, ning see tuleb t\u00f6\u00f6tajatele teadvustada ja neid sellest teavitada.<\/p>\n\n\n\n
Need \u00f5iguslikud kohustused t\u00e4hendavad, et ohutuskaalutluste t\u00e4itmine ei ole ettev\u00f5tte hea tahte v\u00f5i p\u00fc\u00fcdluste k\u00fcsimus, vaid seda hinnatakse konkreetsete protsesside ja protseduuride alusel. Kui tekib \u00f5iguslik vaidlus, k\u00fcsivad kohtud ja t\u00f6\u00f6h\u00f5iveasutused rangelt, kas ettev\u00f5te on need s\u00fcsteemid mitte ainult formaalselt kehtestanud, vaid ka tegelikult efektiivselt rakendanud. Seega on nende meetmete loomine ja rakendamine mitte lihtsalt “kontrollnimekirjana”, vaid t\u00f6\u00f6tajate isikup\u00e4raste huvide tegelikuks kaitsmiseks m\u00f5eldud t\u00f5husa ettev\u00f5tte juhtimise s\u00fcsteemina, ettev\u00f5tte \u00f5iguslike kohustuste t\u00e4itmisel \u00e4\u00e4rmiselt oluline.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kokkuv\u00f5te<\/span><\/h2>\n\n\n\nNagu k\u00e4esolevas artiklis \u00fclevaadatud, pakub Jaapani t\u00f6\u00f6\u00f5igus (Japanese labor law) lihtsatest t\u00f6\u00f6tingimuste reguleerimisest kaugemale ulatuvat tugevat \u00f5igusraamistikku, mis kaitseb t\u00f6\u00f6tajate p\u00f5hilist v\u00e4\u00e4rikust ja isiklikke huve. Jaapani t\u00f6\u00f6standardite seaduse (Japanese Labor Standards Act) artikkel 3 p\u00f5hinev “v\u00f5rdse kohtlemise p\u00f5him\u00f5te” keelab diskrimineerimise muutumatutel omadustel nagu rahvus, uskumused v\u00f5i sotsiaalne staatus p\u00f5hineva diskrimineerimise ja tagab t\u00f6\u00f6kohal \u00f5igluse. Teisalt kohustab Jaapani t\u00f6\u00f6lepingu seaduse (Japanese Labor Contract Act) artikkel 5 juurdunud “turvalisuse tagamise kohustus” ettev\u00f5tteid tagama t\u00f6\u00f6tajate f\u00fc\u00fcsilisest ohutusest kuni vaimse terviseni ulatuva tervikliku heaolu. Need p\u00f5him\u00f5tted on aastate jooksul kohtuotsuste kogunemise ja konkreetsete seadusandlike meetmete, nagu v\u00f5imu kuritarvitamise vastaste meetmete seadustamine, kaudu arenenud selgeteks k\u00e4itumisstandarditeks, mida ettev\u00f5tted peavad j\u00e4rgima. Nende kohustuste eiramisel v\u00f5ivad olla mitte ainult otsesed \u00f5iguslikud riskid, nagu suured kahjutasu n\u00f5uded v\u00f5i haldusjuhised, vaid see v\u00f5ib avaldada ka t\u00f5sist negatiivset m\u00f5ju ettev\u00f5tte sotsiaalsele mainele ja t\u00f6\u00f6tajate moraalile.<\/p>\n\n\n\n
Monolith \u00f5igusb\u00fcroo on pakkunud rikkalikku n\u00f5ustamist paljudele kodu- ja v\u00e4lismaistele klientettev\u00f5tetele seoses Jaapani t\u00f6\u00f6\u00f5iguse (Japanese labor law) sisaldavate nende keerukate ja s\u00fcgavate kohustustega. Meie b\u00fcroo tugevus seisneb s\u00fcgavas spetsialiseerumises Jaapani \u00f5iguss\u00fcsteemile (Japanese legal system) ja rahvusvahelise \u00e4rikeskkonna m\u00f5istmises. Meie b\u00fcroos t\u00f6\u00f6tab mitu inglise keelt k\u00f5nelevat advokaati, kellel on ka v\u00e4lisriikide advokaadikvalifikatsioonid, mis v\u00f5imaldab meil rahvusvahelisest vaatenurgast toetada ettev\u00f5tteid praktiliste ja t\u00f5husate vastavusstruktuuride loomisel, mis vastavad iga ettev\u00f5tte \u00e4ritegevusele ja organisatsioonikultuurile. Me toetame teie ettev\u00f5tet j\u00f5uliselt \u00f5iguslikust aspektist, k\u00e4sitledes t\u00f6\u00f6tajate isiklike huvide kaitset kui kaasaegse juhtimise olulist \u00fclesannet.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Jaapanis \u00e4ri ajavatele ettev\u00f5tetele on t\u00f6\u00f6\u00f5igusnormide j\u00e4rgimine \u00fcks juhtimise k\u00f5ige olulisemaid \u00fclesandeid. Kuid selle j\u00e4rgimine ei piirdu ainult palga v\u00f5i t\u00f6\u00f6aega puudutavate formaalsete regulatsioo […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":67984,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[24,84],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67983"}],"collection":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67983"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67983\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":68036,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67983\/revisions\/68036"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/67984"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67983"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=67983"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=67983"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}