<\/span><\/h2>\n\n\n\nJaapani autori\u00f5iguse seadus (\u8457\u4f5c\u6a29\u6cd5) jagab autori \u00f5igused kaheks suureks kategooriaks. \u00dcks on “autori\u00f5igus (varaline \u00f5igus)”, mis kaitseb teose majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust, ja teine on “autori isiksus\u00f5igused”, mis kaitsevad autori vaimset kasu, ehk teose ja autori isiklikku sidet. Jaapani autori\u00f5iguse seaduse (\u8457\u4f5c\u6a29\u6cd5) artikkel 17 l\u00f5ige 1 s\u00e4testab, et autoril on m\u00f5lemad \u00f5igused.<\/p>\n\n\n\n
Autori isiksus\u00f5iguste peamine tunnusjoon on nende ainuomane iseloom. Jaapani autori\u00f5iguse seaduse (\u8457\u4f5c\u6a29\u6cd5) artikkel 59 s\u00e4testab selgelt, et “autori isiksus\u00f5igused on ainult autori omad ja neid ei saa \u00fcle anda”. See t\u00e4hendab, et autori isiksus\u00f5igused on lahutamatult seotud autori isikuga ja isegi kui autori\u00f5igus (varaline \u00f5igus) on lepingu alusel teisele isikule \u00fcle antud, j\u00e4\u00e4vad autori isiksus\u00f5igused algselt loojale. See \u00f5iguslik omadus on \u00e4\u00e4rmiselt oluline teoste kasutamise litsentsimisel ja \u00f5iguste \u00fcleandmisel s\u00f5lmitavate lepingute praktikas. Lihtsalt “autori\u00f5iguse \u00fcleandmise” lepingu s\u00f5lmimine ei v\u00f5imalda hallata autori isiksus\u00f5igustega seotud riske. Ettev\u00f5tted peavad teoste vaba ja paindliku kasutamise tagamiseks lisaks autori\u00f5iguse (varalise \u00f5iguse) omandamisele tegema asjakohaseid ettevalmistusi ka autori isiksus\u00f5iguste osas.<\/p>\n\n\n\n
Allj\u00e4rgnev tabel koondab kokku m\u00f5lema \u00f5iguse p\u00f5hilised erinevused.<\/p>\n\n\n\nOmadus<\/td> Autorei\u00f5igus (varaline \u00f5igus)<\/td> Autori isiksus\u00f5igused<\/td><\/tr><\/thead> Peamine eesm\u00e4rk<\/td> Majandusliku ja varalise kasu kaitse<\/td> Looja isikliku ja vaimse kasu kaitse<\/td><\/tr> \u00dcleandmise v\u00f5imalus<\/td> Lepinguga \u00fcleandmine ja litsentsimine on v\u00f5imalik<\/td> Jaapani autori\u00f5iguse seaduse (\u8457\u4f5c\u6a29\u6cd5) artikli 59 alusel \u00fcleandmine pole v\u00f5imalik (ainuomane)<\/td><\/tr> \u00d5iguslik alus<\/td> Jaapani autori\u00f5iguse seaduse (\u8457\u4f5c\u6a29\u6cd5) artiklid 21 kuni 28<\/td> Jaapani autori\u00f5iguse seaduse (\u8457\u4f5c\u6a29\u6cd5) artiklid 18 kuni 20<\/td><\/tr> Ettev\u00f5tte peamine strateegia<\/td> Omandamine, \u00fcleandmine v\u00f5i litsentsimine lepingu alusel<\/td> “T\u00f6\u00f6alase loomingu” s\u00fcsteemi rakendamine v\u00f5i lepinguline kokkulepe \u00f5iguste mittekasutamise kohta<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<\/span>Avaldamis\u00f5igus: avaldamata teoste haldamise \u00f5igus Jaapani autori\u00f5iguse seaduse alusel<\/span><\/h2>\n\n\n\nAvaldamis\u00f5igus on s\u00e4testatud Jaapani autori\u00f5iguse seaduse (Heisei (1989) aasta) 18. artiklis, mis n\u00e4eb ette, et “autoril on \u00f5igus otsustada, kas ja kuidas tema veel avaldamata teos avalikkusele esitatakse v\u00f5i k\u00e4ttesaadavaks tehakse”. See on autori eksklusiivne \u00f5igus m\u00e4\u00e4rata, millal ja mis viisil tema loomet\u00f6\u00f6 avalikkuse ette tuuakse. Ettev\u00f5tluses on palju selliseid avaldamata teoseid nagu sisemised projekti kavandid, avaldamata teadus- ja arendustegevuse aruanded, tarkvara enne selle v\u00e4ljalaskmist ja reklaamikujundused enne l\u00f5plikku otsust. Nende teoste avaldamine ilma autori \u2013 olgu selleks t\u00f6\u00f6taja v\u00f5i v\u00e4line allt\u00f6\u00f6v\u00f5tja \u2013 n\u00f5usolekuta v\u00f5ib kujutada endast avaldamis\u00f5iguse rikkumist.<\/p>\n\n\n\n
Siiski on Jaapani autori\u00f5iguse seaduses s\u00e4testatud teatud olukordades autori n\u00f5usoleku “seaduslikuks eeldamiseks” m\u00f5eldud s\u00e4tted. Jaapani autori\u00f5iguse seaduse 18. artikli 2. l\u00f5ike 1. punkti kohaselt eeldatakse, et kui avaldamata teose autori\u00f5igus (varaline \u00f5igus) on \u00fcle antud, siis on autor n\u00f5ustunud, et omandaja v\u00f5ib seda autori\u00f5igust kasutades teost avalikkusele esitada v\u00f5i k\u00e4ttesaadavaks teha. See s\u00e4te on m\u00f5eldud ettev\u00f5tetele, kes on lepingu alusel omandanud avaldamata teoste \u00f5igused, et neid sujuvalt kasutada, kuid tuleb m\u00e4rkida, et see “eeldus” v\u00f5ib seaduslikult \u00fcmber l\u00fckata. “Eeldamise” \u00f5iguslik m\u00f5ju on n\u00f5rgem kui “pidada millegiks” m\u00f5ju, ja kui autor suudab t\u00f5estada, et kuigi ta on autori\u00f5iguse \u00fcle andnud, ei ole ta avaldamisega n\u00f5ustunud, v\u00f5ib eeldus osutuda kehtetuks. Seega, kui ettev\u00f5te on omandanud avaldamata teose ja plaanib seda tulevikus avaldada, on tark mitte ainult toetuda sellele eeldusele, vaid saada autorilt lepingus selge ja tagasiv\u00f5tmatu n\u00f5usolek avaldamise aja ja viisi osas, et ennetada v\u00f5imalikke vaidlusi.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Autori nime\u00f5igus: \u00f5igus otsustada autori krediteeringu \u00fcle Jaapani autori\u00f5iguse seaduse alusel<\/span><\/h2>\n\n\n\nAutori nime\u00f5igus on s\u00e4testatud Jaapani autori\u00f5iguse seaduse (\u8457\u4f5c\u6a29\u6cd5) 19. artiklis. See \u00f5igus tagab autorile v\u00f5imaluse valida, kas avaldada oma teos oma tegeliku nime all, kasutada pseudon\u00fc\u00fcmi v\u00f5i j\u00e4tta teos anon\u00fc\u00fcmseks. Teose kasutajal on kohustus j\u00e4rgida autori poolt juba valitud nimekuvamise viisi.<\/p>\n\n\n\n
Kuid ka sellel \u00f5igusel on erandeid. Jaapani autori\u00f5iguse seaduse 19. artikli 3. l\u00f5ige s\u00e4testab, et kui teose kasutamise eesm\u00e4rk ja viis ei kahjusta autori huve olla tunnustatud loojana, v\u00f5ib nimekuvamisest loobuda, kui see ei l\u00e4he vastuollu \u00f5iglase tavaga. N\u00e4iteks restoranis v\u00f5i poes taustamuusikana m\u00e4ngitava muusika puhul ei ole iga loo helilooja nime v\u00e4ljakuulutamine tavaliselt vajalik, kuna see kuulub erandi alla.<\/p>\n\n\n\n
Tehnoloogia areng on toonud autori nime\u00f5igusele uusi v\u00e4ljakutseid. \u00dcks selline n\u00e4ide on Jaapani \u00fclemkohtu 2020. aasta 21. juuli otsus (tuntud kui “retweet’i juhtum”). Selles juhtumis postitas fotograaf oma nimega varustatud foto Twitterisse, mis seej\u00e4rel kolmanda isiku poolt retweet’iti. Twitteri s\u00fcsteemi omaduste t\u00f5ttu l\u00f5igati pilt automaatselt (trimmiti) ja fotograafi nimi kadus ajajoone kuvast. \u00dclemkohus leidis, et isegi kui retweet’ija ei kavatsenud nime eemaldada, rikkus foto avaldamine ilma autori nime kuvamata fotograafi autori nime\u00f5igust. See otsus annab olulisi juhiseid ettev\u00f5tetele, kes tegelevad veebisaitide haldamise, rakenduste arendamise ja sotsiaalmeedia turundusega. See t\u00e4hendab, et sisu automaatse t\u00f6\u00f6tlemise ja kuvamise s\u00fcsteemide kujundamisel tuleb tehniliselt tagada, et autori krediteeringut ei eemaldataks kogemata. On h\u00e4davajalik m\u00f5ista, et autori nime\u00f5iguse rikkumine v\u00f5ib tekkida mitte ainult inimtegevuse, vaid ka s\u00fcsteemi automaatsete toimingute tulemusena.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Autori\u00f5iguse isiklikud \u00f5igused: teose terviklikkuse kaitse \u00f5igus Jaapanis<\/span><\/h2>\n\n\n\nAutori\u00f5iguse isiklikud \u00f5igused on eriti tugevad ja need v\u00f5ivad \u00e4ritavades sageli vaidluste allikaks saada. Jaapani autori\u00f5iguse seaduse (\u8457\u4f5c\u6a29\u6cd5) artikli 20 l\u00f5ige 1 s\u00e4testab, et “autoril on \u00f5igus s\u00e4ilitada oma teose ja selle pealkirja terviklikkus ning teose muutmine, k\u00e4rpimine v\u00f5i muul viisil muutmine ilma autori n\u00f5usolekuta on keelatud”. See t\u00e4hendab, et autoril on \u00f5igus kaitsta oma loomingu sisu ja pealkirja volitamata muudatuste eest. N\u00e4iteks romaani loo muutmine, illustratsiooni v\u00e4rvitooni kohandamine v\u00f5i logo disaini osa eemaldamine v\u00f5ivad k\u00f5ik olla autori\u00f5iguse isiklike \u00f5iguste rikkumised.<\/p>\n\n\n\n
Muidugi ei ole k\u00f5ik muudatused keelatud. Jaapani autori\u00f5iguse seaduse artikli 20 l\u00f5ige 2 toob v\u00e4lja m\u00f5ned erandlikud muudatused, mis ei riku autori\u00f5iguse isiklikke \u00f5igusi. K\u00f5ige olulisem neist \u00e4ripraktikas on punkt 4, mis k\u00e4sitleb “muudatusi, mis on teose olemuse ja kasutamise eesm\u00e4rgi ning viisi valguses h\u00e4davajalikud”. Siiski on “h\u00e4davajalikkuse” hindamine v\u00e4ga subjektiivne ja seaduslikult ettearvamatu ala. N\u00e4iteks veebisaidil avaldamiseks pildi suuruse muutmine v\u00f5i aruande kokkuv\u00f5tte loomiseks teksti l\u00fchendamine v\u00f5ivad tunduda \u00e4ritavades loomulikud, kuid kui autor v\u00e4idab, et “loominguline kavatsus on kahjustatud”, v\u00f5ib see p\u00f5hjustada vaidlusi.<\/p>\n\n\n\n
Oluline on m\u00f5ista, et “autori tahte vastaselt” n\u00f5ue ei p\u00f5hine ainult autori subjektiivsetel tunnetel, vaid seda hinnatakse objektiivsete standardite alusel. Siiski, kuna objektiivse hinnangu ja “h\u00e4davajaliku muudatuse” piir on ebaselge, v\u00f5ib see \u00f5igus olla loojale tugev l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisvahend. Ettev\u00f5tted v\u00f5ivad leida end olukorrast, kus nad peavad v\u00e4ikeste muudatuste \u00fcle vaidluse v\u00e4ltimiseks n\u00f5ustuma ebasoodsate kokkulepetega. Sellise ebakindluse k\u00f5rvaldamiseks on autori\u00f5iguse kasutamise lepingute s\u00f5lmimisel \u00e4\u00e4rmiselt t\u00f5hus riskijuhtimise meetod konkreetsete muudatuste (n\u00e4iteks suuruse muutmine, k\u00e4rpimine, v\u00e4rvikorrektuurid) loetlemine ja autori eelnev \u00fcldine n\u00f5usolek nende muudatustega.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Jaapani kohtupraktika ja autori moraalsete \u00f5iguste kaitse<\/span><\/h2>\n\n\n\nAutori moraalsete \u00f5iguste, sealhulgas autori isikup\u00e4ra kaitse \u00f5iguse m\u00f5istmiseks ja kohaldamisulatuse m\u00f5istmiseks tutvustame kahte olulist kohtuasja.<\/p>\n\n\n\n
Esimene n\u00e4ide on Jaapani \u00dclemkohtu otsus 13. veebruaril 2001 (Heisei 13) (tuntud kui “Tokimeki Memoriali juhtum”). Selles juhtumis s\u00fc\u00fcdistati ettev\u00f5tet, kes m\u00fc\u00fcs m\u00e4lukaarte, mis v\u00f5imaldasid populaarse armastussimulatsioonim\u00e4ngu “Tokimeki Memorial” parameetreid ebaseaduslikult muuta. Kaitsja (m\u00e4lukaartide m\u00fc\u00fcja) v\u00e4itis, et ta ei muutnud otseselt m\u00e4ngu programmi. Siiski leidis \u00dclemkohus, et m\u00fc\u00fcdud m\u00e4lukaarte kasutades muudetakse m\u00e4ngu peategelase parameetreid selliselt, et need ei vasta enam originaalv\u00e4\u00e4rtustele, p\u00f5hjustades m\u00e4ngu loo kulgemise ja tegelaste kujutamise muutumist viisil, mis \u00fcletab autori kavatsust. Kohus otsustas, et seadme m\u00fc\u00fcmine, mis v\u00f5imaldab autori isikup\u00e4ra kaitse \u00f5igust rikkuvaid muudatusi, on iseenesest autori isiksuse \u00f5iguste rikkumist soodustav ebaseaduslik tegevus. See otsus on oluline pretsedent, n\u00e4idates, et mitte ainult otsene autori\u00f5iguste rikkumine, vaid ka kolmandate osapoolte poolt muudatuste tegemist v\u00f5imaldavate t\u00f6\u00f6riistade ja teenuste pakkumine v\u00f5ib kujutada endast autori isikup\u00e4ra kaitse \u00f5iguse rikkumist (kaudne rikkumine), eriti tarkvara ja digitaalse sisu t\u00f6\u00f6stuses.<\/p>\n\n\n\n
Teine n\u00e4ide on Tokyo ringkonnakohtu otsus 26. m\u00e4rtsil 1999 (Heisei 11) (tuntud kui “delfiinifoto juhtum”). Selles juhtumis l\u00f5ikas kirjastus ilma eelneva loata fotograafi poolt tehtud vaalade ja delfiinide fotosid (trimmimine – eemaldades osa \u00fclevalt, alt ja k\u00fclgedelt) ning paigutas need ajakirja, lisades fotodele teksti. Kirjastus v\u00e4itis, et see oli vajalik ajakirja kujunduse t\u00f5ttu ja ei kahjustanud teose olemust. Siiski leidis kohus, et trimmimine muutis foto algset kompositsiooni ja see ei vastanud autori loomekavatsusele. Samuti peeti teksti lisamist fotodele v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rseks tegevuseks fotode osalise katmisega, mis on samuti autori isikup\u00e4ra kaitse \u00f5iguse rikkumine. See otsus selgitab, et isegi kui disaini v\u00f5i tehnilise vajaduse t\u00f5ttu on muudatusi tehtud, kujutab see endast autori isikup\u00e4ra kaitse \u00f5iguse rikkumist, kui muudatus m\u00f5jutab autori loomingulist v\u00e4ljendust, olles oluline juhis reklaami, kirjastamise ja veebidisaini valdkondades.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>T\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisel loodud teosed: juriidiline raamistik, mis m\u00e4\u00e4rab ettev\u00f5tte autoriks<\/span><\/h2>\n\n\n\nNagu oleme n\u00e4inud, on autori isiksuse \u00f5igused \u00fcleandmatud ja sisaldavad ettev\u00f5tete jaoks keeruliselt hallatavaid riske. Nende p\u00f5hiprobleemide lahendamiseks k\u00f5ige terviklikum ja v\u00f5imsam juriidiline vahend on Jaapani autori\u00f5iguse seaduse (\u8457\u4f5c\u6a29\u6cd5, Chosakuken-h\u014d) artikkel 15, mis s\u00e4testab “t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisel loodud teoste” (\u8077\u52d9\u8457\u4f5c) s\u00fcsteemi.<\/p>\n\n\n\n
T\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisel loodud teoste s\u00fcsteemi peamine erip\u00e4ra seisneb selles, et kui on t\u00e4idetud teatud n\u00f5uded, siis mitte tegelik looja ehk t\u00f6\u00f6taja, vaid kasutaja ehk ettev\u00f5te saab algusest peale “autori” staatuse. See t\u00e4hendab, et ettev\u00f5te omandab mitte ainult autori\u00f5iguse (varalised \u00f5igused), vaid ka autori isiksuse \u00f5igused algup\u00e4raselt. Selle tulemusena ei teki loojal isiklikult autori isiksuse \u00f5igusi, mis v\u00f5imaldab t\u00e4ielikult k\u00f5rvaldada \u00fcleandmatusest tulenevad tulevikuriskid. See s\u00fcsteem on oluline erand Jaapani autori\u00f5iguse seaduse p\u00f5him\u00f5ttest, et “loojast saab autor” (\u5275\u4f5c\u8005\u4e3b\u7fa9, s\u014dsaku-shugi), mis on loodud ettev\u00f5tete sujuva \u00e4ritegevuse toetamiseks. Siiski on see erand ja kohtud kipuvad selle loomise n\u00f5udeid rangelt t\u00f5lgendama. Ettev\u00f5tted, kes soovivad sellest s\u00fcsteemist kasu saada, peavad veenduma, et nad t\u00e4idavad k\u00f5iki kehtestatud n\u00f5udeid ja hoiavad t\u00f5endusmaterjali korralikult.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>T\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisel loodud teoste n\u00f5uded ja praktilised kaalutlused Jaapanis<\/span><\/h2>\n\n\n\nT\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisel loodud teoste eksisteerimiseks peavad olema t\u00e4idetud k\u00f5ik j\u00e4rgmised n\u00f5uded, mis on s\u00e4testatud Jaapani autori\u00f5iguse seaduse (\u8457\u4f5c\u6a29\u6cd5) artiklis 15.<\/p>\n\n\n\n
\nTeos peab olema loodud juriidilise isiku v\u00f5i muu t\u00f6\u00f6andja (juriidiline isik jne) algatusel.<\/li>\n\n\n\n Teose peab looma isik, kes on juriidilise isiku jne t\u00f6\u00f6\u00fclesannete raames tegutsev.<\/li>\n\n\n\n Isik peab teose looma t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmise k\u00e4igus.<\/li>\n\n\n\n Juriidiline isik jne peab teose avaldama oma autori\u00f5iguse nime all. (Siiski, arvutiprogrammide puhul see n\u00f5ue ei kehti.)<\/li>\n\n\n\n Teose loomise ajal ei tohi olla lepingus, t\u00f6\u00f6korralduseeskirjades v\u00f5i muudes dokumentides eraldi s\u00e4testatud tingimusi.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\nNeist n\u00f5uetest k\u00f5ige keerulisem t\u00f5lgendada on teine punkt, mis puudutab “juriidilise isiku jne t\u00f6\u00f6\u00fclesannete raames tegutsevate isikute” ulatust. T\u00e4ist\u00f6\u00f6ajaga t\u00f6\u00f6tajate puhul on selge, et nad vastavad sellele n\u00f5udele, kuid v\u00e4liseid loojaid, nagu allt\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingu alusel tegutsevaid isikuid v\u00f5i vabakutselisi, puudutavate teoste puhul muutub otsustamine keerukaks.<\/p>\n\n\n\n
Selles k\u00fcsimuses on Jaapani \u00dclemkohus 2003. aasta 11. aprilli otsuses (tuntud kui “RGB juhtum”) esitanud olulise otsustuskriteeriumi. \u00dclemkohus leidis, et “t\u00f6\u00f6\u00fclesannete raames tegutsevate isikute” hulka kuulumist ei tohiks hinnata lepingu nimetuse (n\u00e4iteks “allt\u00f6\u00f6v\u00f5tuleping”) v\u00f5i muude formaalsete kriteeriumide alusel, vaid tuleks arvesse v\u00f5tta kasutaja ja looja vahelist tegelikku juhtimis- ja j\u00e4relevalvesuhet ning kas makstav tasu on t\u00f6\u00f6j\u00f5u pakkumise eest makstav tasu. Otsust tuleks teha, v\u00f5ttes arvesse t\u00f6\u00f6 iseloomu, juhtimise ja j\u00e4relevalve olemasolu, tasu suurust ja maksmise viisi ning muid konkreetseid asjaolusid.<\/p>\n\n\n\n
Sellest kohtuotsusest tuleneb, et ettev\u00f5tted ei saa lihtsalt eeldada, et t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisel loodud teoste \u00f5igused automaatselt neile kuuluvad, kui tegemist on v\u00e4liste spetsialistidega. Vabakutselised disainerid ja programmeerijad ei allu tavaliselt ettev\u00f5tte otsesele juhtimisele ja j\u00e4relevalvele ning tegutsevad iseseisvate ettev\u00f5tjatena, mist\u00f5ttu on ebat\u00f5en\u00e4oline, et neid peetakse “t\u00f6\u00f6\u00fclesannete raames tegutsevateks isikuteks”. Seet\u00f5ttu peavad ettev\u00f5tted intellektuaalomandi haldamise strateegiat kahepoolse l\u00e4henemisega k\u00e4sitlema. T\u00f6\u00f6tajate loodud teoste puhul tuleb tagada t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisel loodud teoste n\u00f5uete t\u00e4itmine, koostades t\u00f6\u00f6lepingud ja t\u00f6\u00f6korralduseeskirjad, et \u00f5igused oleksid kindlustatud. Teisalt, kui teose loob v\u00e4line allt\u00f6\u00f6v\u00f5tja, ei tohiks loota t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00e4itmisel loodud teoste \u00f5iguste automaatsele tekkimisele, vaid tuleks s\u00f5lmida lepingud, mis s\u00e4testavad autori\u00f5iguste (varaliste \u00f5iguste) \u00fcleandmise ning sisaldavad erikokkulepet autori isiklike \u00f5iguste mittekasutamise kohta, mis on ainus kindel riskijuhtimise meetod.<\/p>\n\n\n\n
<\/span>Kokkuv\u00f5te<\/span><\/h2>\n\n\n\nJaapani autori\u00f5iguse seaduse alusel ei ole autori isiksuse \u00f5igusi v\u00f5imalik \u00fcle anda, need on tugevad \u00f5igused, mis kaitsevad looja isiklikke huve. Kui ettev\u00f5tted ei p\u00f6\u00f6ra neile \u00f5igustele t\u00e4helepanu, v\u00f5ivad nad silmitsi seista t\u00f5siste juhtimisriskidega, nagu \u00e4riplaanide viibimine v\u00f5i ootamatud kohtuasjad. Avaldamis\u00f5igus, nime kuvamise \u00f5igus ja eriti identiteedi s\u00e4ilitamise \u00f5igus m\u00f5jutavad otseselt ettev\u00f5tte avalike suhete, arendustegevuse ja turundustegevuse aspekte. Nende riskide t\u00f5husaks haldamiseks on k\u00f5ige kindlam viis v\u00f5tta meetmeid nii ettev\u00f5tte siseselt kui ka v\u00e4liste lepingute kaudu. T\u00f6\u00f6tajate loodud teoste puhul on h\u00e4davajalik m\u00f5ista t\u00f6\u00f6kohustuste raames loodud teoste n\u00f5udeid t\u00e4pselt ja kehtestada selleks vajalikud ettev\u00f5ttesisesed eeskirjad ja protseduurid. Teisalt on v\u00e4ga oluline s\u00f5lmida selged ja konkreetsed lepingud, mis sisaldavad autori\u00f5iguste \u00fcleandmist ja autori isiksuse \u00f5iguste mittekasutamise kokkulepet, kui teete koost\u00f6\u00f6d v\u00e4liste loojatega, nagu vabakutselised v\u00f5i allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjad, ilma et loodate t\u00f6\u00f6kohustuste raames loodud teoste tekkimisele.<\/p>\n\n\n\n
Monolit \u00d5igusb\u00fcroo omab rikkalikke kogemusi Jaapani autori\u00f5iguse seaduse, eriti autori isiksuse \u00f5iguste keerukate juhtumite esindamisel nii kodu- kui ka v\u00e4lismaiste klientide eest. Meie b\u00fcroos t\u00f6\u00f6tab mitmeid rahvusvahelise taustaga spetsialiste, sealhulgas inglise keelt k\u00f5nelevaid juriste, kes omavad v\u00e4lisriikide advokaadikvalifikatsiooni, v\u00f5imaldades meil pakkuda t\u00e4pset n\u00f5u Jaapani \u00f5iguss\u00fcsteemi kohta globaalsest perspektiivist. Pakume igak\u00fclgset \u00f5igusabi, alates t\u00f6\u00f6lepingute ja allt\u00f6\u00f6v\u00f5tu lepingute koostamisest ja \u00fclevaatamisest kuni intellektuaalomandi haldamise ettev\u00f5ttesiseste poliitikate v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseni ja vajadusel vaidluste lahendamiseni, mis puudutavad k\u00e4esolevas artiklis selgitatud teemasid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Jaapani \u00f5iguse alusel (\u65e5\u672c\u306e\u6cd5\u5f8b\u306e\u4e0b\u3067\u306f) on loometegevusest tulenevatel \u00f5igustel kaks erinevat olemust. \u00dcks neist on majanduslik \u00f5igus ehk “autori\u00f5igus (varaline \u00f5igus)”, mida on v\u00f5imalik litsent […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":68211,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[24,84],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68210"}],"collection":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=68210"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68210\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":68330,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68210\/revisions\/68330"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/68211"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=68210"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=68210"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/monolith.law\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=68210"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}