Kas on võimalik nõuda eemaldamist, kui teie mudelina loodud anime- või mangavideo avaldatakse ilma loata?
Au, mida inimene oma väärtuse kohta omab, ei pruugi olla kaitstud kui au teotamise ebaseaduslik tegevus, kuid kui seda rikutakse teatud piiridest kaugemale, muutub see ebaseaduslikuks tegevuseks.
Au tunnete rikkumise tüüpiline näide on see, kui keegi nimetab teist inimest internetis, kasutades nende tegelikku nime, “loll” või “koletis”.
Siiski, kui “animatsioonides” või “mangades” esinevad väljamõeldud tegelased, kes on modelleeritud reaalse maailma konkreetsete isikute järgi, ja nende tegelaste suhtes tehakse laimavaid väljendeid, võib see olla ebaseaduslik sõltuvalt suhetest modelleeritud isikuga.
Sellised õiguste rikkumised loomingu kaudu ei piirdu ainult televisiooni, teatri või raamatute avaldamisega, vaid on viimastel aastatel levinud ka internetimeedia maailma, nagu YouTube. Näiteks on juhtumeid, kus animeeritud videod, mis põhinevad tegelikel sündmustel, avaldatakse YouTube’is. Kuulsad kuulsused, YouTuberid või ettevõtte juhid võivad olla ohus, et nende kohta luuakse videoid ilma loata ja need avaldatakse YouTube’is. Kas on võimalik väita, et “ilma loata avaldamine on ebaseaduslik” ja nõuda videote kustutamist või kahjutasu?
Selles artiklis selgitame auõiguste rikkumist (au teotamine) ja au tunnete rikkumist (solvamise kuritegu) anime ja manga kaudu, tuginedes tegelikele kohtuotsustele.
https://monolith.law/reputation/malicious-slander-defamation-of-character-precedent[ja]
Anime poolt põhjustatud auväärsete tunnete rikkumise kohtupraktika
On olnud juhtumeid, kus senaatori ja poliitilise partei juhtfiguuri staatuses hageja on nõudnud kahjutasu, väites, et tema au on rikutud ja tema auväärseid tundeid on rikutud anime DVD ja selle reklaami avaldamise tõttu, mis on ilmselgelt modelleeritud tema järgi.
Kohtuasja käik
Käesoleva anime tegevustik kujutab endast täiskasvanutele mõeldud teost, kus naispeategelane astub seksuaalvahekorda kolme mehega. Peategelane külastab tundmatute meeste juures, teatab neile, et “Olen tulnud teie hinge hindama” ja “Hindan nüüd teie hinge”, astub seejärel seksuaalvahekorda, ja pärast vahekorda ütleb mehele: “Ole selge. Ma sunnin sind annetama” ja kui temalt küsitakse “Kas sa ei saa olla number kaks?”, vastab ta “Ma ei saa olla number kaks” ja lööb mehe veritsema.
Käesoleva loo peategelane on lühikeste juustega, tema nägu ja riietus on väga sarnased hagejaga ning tema perekonnanimi “○○” on hageja nime hääldus ja eesnimi “△” on hageja nime hääldus. Hageja väitis, et peategelasele on omistatud palju tema omadusi ja et vaatajad ja reklaamide vaatajad saavad hõlpsasti peategelase ja hageja vahel samastuda.
Tegelikult, isegi kui kasutada ainult fraase “hindan” ja “ei saa olla number kaks”, on peategelase tuvastamine võimalik.
Sellele vastates väitis kostja, tootmis- ja müügifirma, et “see on absurdne anime täiskasvanute DVD, ja kuna selles ei ole tegelaskujude olemuse ja tegelike isikute kohta fakte, ei ole kahtlust, et kogu sisu on väljamõeldis, see ei näita fakte ega alanda hageja sotsiaalset hinnangut.”
Kohtu otsus
Kohus leidis esmalt, et
- peategelase välimus on sarnane hageja omaga
- peategelase perekonnanimi ja eesnimi on võimalik luua hageja nimest
- tegelaste dialoogid ja pealkirjad on sarnased hageja varasemate poliitiliste tegevustega
Kohus otsustas, et tavaline vaataja või reklaamide vaataja suudab peategelast ja hagejat kergesti samastada.
Seejärel jõudis kohus järeldusele, et DVD sisu on absurdne ja ilmselgelt fiktiivne ning tavaline vaataja ei tõlgendaks seda reaalse sündmusena. Lisaks ei leitud, et DVD müük või reklaamimine kahjustaks hageja mainet.
Au teotamise süütegu on
- olukord, kus suur hulk inimesi saab teada (avalikult)
- tõe või vale fakti osutamine
- inimese maine kahjustamine
Seega ei ole see antud juhul asjakohane.
Teiselt poolt, auhaavamise suhtes leidis kohus, et
Kuna peategelast, keda on lihtne hagejaga samastada, koheldakse alandavalt, on selge, et hageja tunneb end solvatuna ja kannatab vaimse stressi all, kui seda müüakse ja vaadatakse. Seega on DVD müük hageja auhaavamine ja seadusevastane tegevus.
Tokyo District Court otsus 6. septembril 2012 (2012)
Auhaavamine (solvamise süütegu) on kuritegu, mis tekib siis, kui inimest solvatakse (väljendatakse põlgust inimväärikuse suhtes), ilma et osutataks faktidele.
Antud juhul ei leitud piisavalt tõendeid selle kohta, et DVD-d oleks laialdaselt levitatud, ja arvestades kõiki asjaolusid, mõisteti hagejale välja ainult 200 000 jeeni suurune hüvitis, 20 000 jeeni suurune advokaaditasu, kokku 220 000 jeeni. See on näide sellest, kuidas võeti kindel seisukoht vähetuntud anime suhtes, mida praktiliselt ei müüdud.
Mangades ja animes kasutatakse sageli satiiri ja huumorit, kujutades tegelasi, kes on mõeldud reaalsete inimeste mudelitena. Kui see rikub inimese au, on loomulik, et selle eest vastutatakse.
Au teotamise ja au tunnete rikkumise seos
Seda kohtuasja võib kirjeldada kui huvitavat analüüsi järgmiste teemade kohta: “Fiktiivne anime jne, mis on loodud minu mudeli järgi”.
- Auõiguse rikkumine (au teotamine) võib tekkida siis, kui kujutatakse reaalseid sündmusi (või selliseid, mida võib tõlgendada reaalsetena), nagu “see inimene tegi tegelikult ~”. Seega, kui on ilmselge, et tegemist on fiktsiooniga, ei teki auõiguse rikkumise (au teotamise) probleemi.
- Kuid au tunnete rikkumine (solvamiskuritegu) võib tekkida ka siis, kui inimene on ilma loata kaasatud “ilmselgelt fiktiivsesse tegevusse”, mis põhjustab talle vaimset kannatust.
https://monolith.law/reputation/defamation-and-infringement-of-self-esteem[ja]
https://monolith.law/reputation/defamation[ja]
Manga abil tekitatud au ja portreeõiguste rikkumise kohtupraktika
On olnud juhtumeid, kus ettevõtte juht on nõudnud kahjutasu kirjastuselt, väites, et tema au, au tunded ja portreeõigused on rikutud, kuna “Nädala Noorteajakirjas” avaldatud mangas on kujutatud tegelast, kes sarnaneb väga tema välimusega.
Kohtuasja käik
Selle manga autor sai probleeme, kuna ta oli joonistanud pahalase juhi, kasutades eeskujuks ajakirjas avaldatud tegeliku inimese välimust, ilma et oleks saanud selleks inimeselt nõusolekut.
Hageja juhtis Shibuya stiilis moeettevõtet ja oli tuntud kui selle stiili juhtfiguur, kelle fotod olid ajakirjas avaldatud. Manga tegelase välimus, sealhulgas juuste stiil, juuste värv, habe, näokontuurid ja päikeseprillide mustrid, sarnanesid väga hageja fotoga. Autor tunnistas, et ta oli kasutanud hagejat motiivina, ja need, kes hagejat tundsid, võisid hageja ja manga tegelase hõlpsasti samastada.
Hageja väitis, et “mangas on kujutatud, et see tegelane tarvitab pidevalt narkootikume nagu marihuaana ja teeb grupivägivalla ja vägistamise akte. See annab mulje, et hageja on ohtlik inimene, kes teeb igapäevaselt narkootikumide ja vägivallaakte ning alandab tema sotsiaalset hinnangut.”
Lisaks väitis hageja, et kuna ta on tuntud kui žanri juhtfiguur, kes propageerib “mehelikkust” ja “jõulisust” moekontseptsioonina, siis kujutades teda lööduna ja maas lamamas, on see kahjustanud tema imidžit, tekitanud talle “väga tugevat ebamugavustunnet, alandustunnet ja vaimset piina” ning rikkunud tema au tundeid.
Vastuseks sellele väitis kostja, et “kas manga või romaani mudelit saab kindlaks teha või mitte ja kas see alandab selle inimese sotsiaalset hinnangut, tuleks hinnata eraldi. Sel juhul on hageja tundnud ebamugavust asjades, mis ei puuduta teda, ja ei ole põhjust arvata, et see rikub tema au tundeid,” ning vaidlustas selle.
Kohtu otsus
Kohus tunnistas esmalt, et
- manga sisu on ebareaalne ja selgelt väljamõeldud lugu
- ka üldised lugejad mõistavad, et see on autori poolt loodud väljamõeldud maailm
ning leidis, et kuigi manga tegelane, kes sarnaneb hagejaga, on pahalase juht ja kujutab endast narkokuritegusid ja vägivallategusid, “võib seda pidada faktide esitamiseks, kuid see ei näita, et hageja on kuritegusid toime pannud, ega alanda tema sotsiaalset hinnangut,” ning ei tunnistanud au rikkumist.
Teiselt poolt, kui hageja on pekstud ja lamab õnnetus olekus maas, siis see kujutis alandab hageja välimust ja isiksust ning ületab ühiskondlikult aktsepteeritava piiri ning rikub hageja au tundeid, mida tuleks tunnistada õigeks.
Kohus leidis, et
Kuna see kujutis alandab hageja välimust ja isiksust, ei saa eitada, et see rikub hageja au tundeid, isegi kui manga tegelane, kellel on hageja välimus, on väljamõeldud.
Tokyo District Court, 28. juuli 2010 (2010) otsus
ning leidis, et manga kujutis rikub hageja isiklikke huve (portreeõigused), st õigust mitte avaldada oma välimust jne suvaliselt, ja see ületab ühiskondlikult talutava piiri ning on ebaseaduslik tegu. Kohus tunnistas ka portreeõiguste rikkumise ja mõistis kirjastuselt välja 500 000 jeeni suuruse hüvitise, 50 000 jeeni suuruse advokaaditasu, kokku 550 000 jeeni.
Kokkuvõte
Selles artiklis toodud kahe anime ja manga kohtuasja puhul olid mõlemad teosed “absurdsed” ja ei esitanud fakte, seega ei kvalifitseerunud nad au teotamiseks.
Kuid isegi kui teos on absurdne, kui see riivab teie eneseväärikust ja põhjustab vaimset kannatust, on võimalik esitada hagi au tunnete rikkumise eest.
Sama võib öelda ka internetimeedia, nagu YouTube’i anime videote kohta.
Näiteks selles artiklis toodud manga juhtumil, kuigi autor tunnistas, et ta kasutas ise motiivi, tunnistati “au tunnete rikkumine” “solvava väljenduse” abil tegelase suhtes, kelle “juuste stiil, juuste värv, habeme kuju, kontuurid ja päikeseprillide mustrid” olid sarnased, isegi kui see oli “mudeliks olnud isik”. See tähendab, et kui olete YouTube’is või mujal saanud kahju, näiteks solvavaid väljendeid kasutades väljamõeldud tegelase, mis on tõelise nime moonutus, võib kohus teha sama otsuse.
Millise õiguste rikkumise eest hagi esitada, sõltub individuaalsetest asjaoludest ja otsustamine on keeruline.
Konsulteerige selliste otsuste tegemisel spetsialiseerunud advokaadiga ja püüdke probleemi kiiresti lahendada.
Kui soovite selle artikli sisu videona vaadata, vaadake meie YouTube’i kanali videot.
Category: Internet
