Millal muutub SLAPP-kohtuasi ebaseaduslikuks? Selgitus tegelike kohtuotsuste põhjal

On olemas juhtumeid, kus kohtuasja kasutatakse eesmärgiga piirata neid, kes meid kritiseerivad. Selliseid kohtuasju nimetatakse “SLAPP-kohtuasjadeks”. Sellised kohtuasjad võivad esmapilgul tunduda õigustatud, kuid need võivad olla ebaõiglased, põhjustades vastaspoolele suurt koormust ja võivad olla ebaseaduslikud.

Teisest küljest, kuna põhiseadus sätestab õiguse kohtusse pöörduda, on väga keeruline otsustada, kas kohtuasja algatamine on ebaseaduslik.

Selles osas tutvustame kohtupraktikat, kus kohus on sisuliselt tunnistanud, et tegemist on SLAPP-kohtuasjaga, ja selgitame SLAPP-kohtuasjade kohta.

Mis on SLAPP-kohtuasi?

SLAPP-kohtuasi on mõiste, mis on pärit Ameerika Ühendriikidest ja on lühend sõnadest “Strategic Lawsuit Against Public Participation” (strateegiline kohtuasi avaliku osaluse vastu). Otseses tõlkes tähendab see “strateegilist tsiviilkohtuasja, mis on suunatud kodanike osaluse takistamisele”, kuid üldiselt mõistetakse selle all “kohtuasju, mille eesmärk on ohjeldada vaba sõnavabadust”.

Ameerika Ühendriikides on mitmed osariigid kehtestanud seadused, mis takistavad SLAPP-kohtuasjade esitamist. Kui hageja ei suuda oma nõude õiguspärasust tõestada, lõpetatakse kohtuasi. Lisaks on olemas süsteemid, kus osariigi valitsus toetab kostjat, ning on olemas mitmesuguseid toetusmeetmeid.

Jaapanis on olukord aga erinev. Põhiseadus tagab õiguse kohtusse pöörduda ja kohtud peavad põhimõtteliselt läbi viima kõik esitatud kohtuasjad. Lisaks on keeruline eristada õiguspäraseid kohtuasju ja SLAPP-kohtuasju.

Juhtumid, kus hagi esitamine on ebaseaduslik tegevus

1980ndatel, kui sõna “SLAPP-hagi” ei olnud veel tuntud, oli olemas pretsedent “ebaseadusliku hagi” kohta.

Siinkohal jätame kohtuasja üksikasjad kõrvale, kuid enne hagi esitamist tuleb tavaliselt kontrollida fakte, kas see on meetme võtmine, mis on kooskõlas tavalise inimese tervemõistusliku käitumisega. Jaapani Ülemkohus leidis, et “vaidluse lõpliku lahendamise nõudmine kohtult on õigusriigi aluspõhimõttega seotud oluline küsimus, seega tuleb õigust kohtusse pöörduda maksimaalselt austada” ning “hageja ei saa kohe pärast lõpliku kaotuse otsuse saamist väita, et hagi esitamine on ebaseaduslik” (Jaapani Ülemkohus, 26. jaanuar 1988 (Showa 63)).

Õigus kohtusse pöörduda on kahtlemata oluline õigus, mida tuleb austada. Kuid hagejale võib see tähendada, et ta peab vastama hagile, maksma advokaaditasusid jne, mis võib põhjustada majanduslikku ja vaimset koormust. On tõsi, et kohtusse pöördumine ilma korraliku uurimiseta on tüütu, kuid sellega seoses on Jaapani Ülemkohus öelnud:

“Hagi esitamist võib pidada ebaseaduslikuks tegevuseks vastaspoole suhtes ainult siis, kui hageja väidetav õigus või õigussuhe puudub faktide või õigusliku aluse poolest ning hageja on hagi esitanud teades seda või kui tavaline inimene oleks seda kergesti teada saanud. See on asjakohane ainult siis, kui hagi esitamist peetakse kohtusüsteemi eesmärgi valguses oluliselt ebaõiglaseks.”

Jaapani Ülemkohus, 26. jaanuar 1988 (Showa 63)

Ja nii näitas Ülemkohus, millal hagi esitamine võib olla ebaseaduslik tegevus.

Juhtumid, mis on sisuliselt käsitletud SLAPP-hagidena

Suure kosmeetikafirma juhatuse esimees laenas raha poliitikule, mida advokaat kritiseeris oma blogis. Selle tulemusena esitasid kosmeetikafirma ja juhatuse esimees advokaadi vastu au teotamise kohtuasja. Hiljem sai advokaat hagejaks, väites, et au teotamise kohtuasi on “SLAPP-hagi” ning nõudes vaimse distressi tõttu kahjutasu.

Kohtuasja algus

27. märtsil 2014 avaldati ajakirjas “Shūkan Shinchō” teatud kosmeetikafirma juhatuse esimehe eksklusiivne käekiri. Käekiri sisaldas järgmist sisu.

Juhatuse esimees osutas, et tervisetoodete turu stagnatsiooni peamine põhjus on Jaapani Tervise-, Töö- ja Sotsiaalministeeriumi (厚生労働省) suurenenud järelevalve ning toetas regulatsioonide leevendamist nõudvaid parlamendiliikmeid, sealhulgas parlamendiliiget A. Juhatuse esimees laenas parlamendiliikmele A valimiskampaania rahastamiseks kokku 800 miljonit jeeni kahe korra jooksul, juulis 2010 ja märtsis 2012. Hiljem lõpetas juhatuse esimees suhted parlamendiliikme A-ga, kuid tahtis küsida veel kord temalt endalt ja maailmalt laenu andmise tähenduse kohta parlamendiliige A-le.

Selle advokaadi blogipostitused, mis avaldati 31. märtsil, 2. aprillil ja 8. aprillil samal aastal, kritiseerisid kosmeetikafirma juhatuse esimeest. Postituste sisu osutas, et laen poliitikule oli mõeldud ettevõtte kasumi suurendamiseks regulatsioonide leevendamise kaudu, moonutades poliitikat, ning et kosmeetikafirma juhatuse esimees lõpetas suhted parlamendiliige A-ga, avaldades käekirja ajakirjas, kuna parlamendiliige A ei tegutsenud tema soovide kohaselt.

Juhatuse esimees ja kosmeetikafirma väitsid, et nende maine on nende blogipostituste tõttu kahjustatud, ning nõudsid advokaadilt kokku 60 miljonit jeeni kahjutasu. Nad esitasid kohtuasja 16. aprillil samal aastal. Lõpuks lükkasid nii alama kui ka kõrgema astme kohus kosmeetikafirma juhatuse esimehe nõuded tagasi ning ülemkohus otsustas mitte kaebust läbi vaadata. Otsus jõustus oktoobris 2016.

Maikuus 2017 esitas advokaat omakorda kohtuasja kosmeetikafirma juhatuse esimehe vastu, väites, et eelmine kohtuasi oli nn SLAPP-kohtuasi ja ebaõiglane kohtuasi, ning nõudis 6 miljonit jeeni kahjutasu.

Allpool selgitame olukorda, kus advokaat on hageja (apelatsioonkaebuse korral kostja) ja kosmeetikafirma juhatuse esimees on kostja (apelatsioonkaebuse korral apellant).

Kaebaja väited

Kaebajaks olev advokaat väidab, et kosmeetikafirma juhatuse esimehe poolt esitatud hagi on SLAPP-hagi, tuginedes järgmistele põhjustele:

1. Juhatuse esimehe poolt vaidlustatud blogipostitused on kõik kaebaja, st advokaadi arvamuse avaldused, kuid arvamuse avaldamisega seotud au teotamise kohta on kindlaks tehtud, et see on õigustühine, tuginedes nn õiglase kommentaari õiguspõhimõttele.

2. Advokaadi poolt tehtud kommentaarid on kõik seotud selliste küsimustega nagu ebaseaduslikkus ja vajadus rangemate poliitiliste rahastamise seaduste järele, mis on seotud suurte ettevõtete, kes toodavad ja müüvad rangeid tervisetoidu tooteid, esindajate poolt poliitikutele tehtud suurte ja ebaselgete laenudega. Need küsimused on seotud demokraatia alustaladega, neil on suur avalik huvi ja need on selgelt avalikes huvides.

3. Kommentaaride aluseks olevad faktid olid peamiselt faktid, mida juhatuse esimees tunnistas ajakirjas, ja need olid lugejatele kergesti mõistetavad. Lisaks olid muud faktid avaldatud ajaleheartiklites, ettevõtte varasemates sündmustes või üldteada faktid, nii et nende tõepärasust ei olnud vaja uurida.

4. Blogi postitamisest kuni kostjate poolt hagi esitamiseni möödus väga lühike aeg ja selle aja jooksul ei olnud märke sellest, et oleks põhjalikult uuritud võiduvõimalusi.

5. Juhatuse esimees ja teised esitasid selle hagi peaaegu samal ajal, kui nad esitasid üheksa au teotamise hagi nende vastu, kes olid kostjate suhtes kriitilisi kommentaare teinud.

Nendel põhjustel väidavad nad, et juhatuse esimees ja teised olid täielikult teadlikud, et au teotamist ei tunnistata, kuid nad esitasid hagi sõnavabaduse piiramiseks.

Seotud artikkel: Au teotamise kehtivus ja avalik huvi[ja]

Kohtu otsus: “Ebaseaduslik hagi” tuvastatud

Tokyo ringkonnakohus, mis on esimese astme kohus, uuris kaebajate poolt esitatud hagi ebaseaduslikkust, viidates eelnevalt mainitud Jaapani Ülemkohtu otsusele 26. jaanuarist 1989 (Showa 63) (Gregooriuse kalendri järgi).

Kohtu hinnangul ei saa väita, et kaebajate poolt esitatud hagi, milles nad väitsid, et nende õigusi on rikutud advokaadi blogipostituse tõttu, on ebaseaduslik. Kohtu sõnul on “oluline osa eeldatavatest faktidest tõene, see puudutab avalikku huvi, selle eesmärk on ainult avaliku hüve edendamine, on olemas loogiline seos eeldatavate faktide ja arvamuse või kriitika vahel ning see ei ületa arvamuse või kriitika piire, näiteks isikliku rünnaku korral”.

Kui nõue ei ole tõenäoliselt rahuldatav ja tavaline inimene oleks seda lihtsalt teada saanud, kuid hagi esitati siiski, võib seda pidada oluliselt ebaõiglaseks kohtusüsteemi eesmärkide ja põhimõtete valguses ning see võib olla ebaseaduslik tegevus hageja suhtes.

Kokkuvõttes, kaebajate poolt esitatud hagi ja muud tegevused on kohtusüsteemi eesmärkide ja põhimõtete valguses oluliselt ebaõiglased ja neid tuleb pidada ebaseaduslikeks hagideks.

Tokyo ringkonnakohtu otsus 4. oktoobrist 2019 (Reiwa 1)

Kohtuotsuse kohaselt mõisteti kaebajatelt välja 1 miljon jeeni moraalse kahju hüvitamiseks ja 100 000 jeeni advokaaditasudeks, kokku 1,1 miljonit jeeni. Kuigi kohtuotsuses ei mainita sõna “SLAPP-hagi”, on see otsus, mis kvalifitseerib selle Jaapani Ülemkohtu 26. jaanuari 1989. aasta (Showa 63) otsuse “ebaseadusliku hagi” alla.

Juhatus ja teised kaebajad ei nõustunud selle otsusega ja esitasid apellatsiooni.

Seotud artikkel: Mis on nõuded, et arvamus või kriitika oleksid au teotamiseks?[ja]

Apellatsioonikohtu otsus: tunnistatud “õigusvastaseks tegevuseks”

Apellatsioonikohtus väitsid kosmeetikafirma juhatuse esimees ja teised apellandid, et tavainimesed ei tea, et au teotamise kohtuasjas erinevad õigusvastasuse tõkestamise põhjused sõltuvalt sellest, kas need põhinevad faktidel või arvamusel või kriitikal. Nad väitsid, et esimese astme kohtu otsus, et tavainimene saab seda kergesti mõista, on selgelt vastuolus tervete ühiskondlike normidega.

Kuid kohus märkis, et blogipostitus põhineb faktidel, mis on kirjas käesolevas märkuses või ajaleheartiklis. Lisaks leidis kohus, et kui hinnata üldise lugeja tavalise tähelepanu ja lugemisviisi alusel, võib lugeda, et kostja advokaat püüab kritiseerida juhatuse esimehe ja teiste sisemisi mõtteid, lähtudes tervest suhtest poliitika ja raha vahel. Seega leidis kohus, et see on advokaadi arvamus või kriitika, mida tavainimene ja ka juhatuse esimees ja teised saavad kergesti mõista.

Lisaks mainisid juhatuse esimees ja teised ka õigust saada kohtulikku kaitset (Jaapani põhiseaduse artikkel 32). Nad ütlesid: “Kostja (advokaadi) blogipostituse kirjeldused on kindlalt ja jõuliselt apellante (juhatuse esimeest) ja teisi solvanud, vähendades nende sotsiaalset hinnangut. Kui see kujutab endast õigusvastast tegevust, siis see rikub ebaõiglaselt õigust saada kohtulikku kaitset (Jaapani põhiseaduse artikkel 32).”

Kuid kohus leidis, et arvestades laialt levinud kriitikat ettevõtete või nende juhtide poolt poliitikutele suurte summade annetamise kohta, mis võib põhjustada ettevõtetele kasu suunamist, võib seda pidada õiglaseks arvamuseks või kriitikaks. Seega leidis kohus, et juhatuse esimees ja teised oleksid pidanud täielikult mõistma, et see ei kujuta endast au teotamist.

Lisaks tõi kohus välja järgmised punktid, mis kujutavad endast kostja advokaadi suhtes õigusvastast tegevust:

• Nõutav summa on 60 miljonit jeeni, mis on tavainimesele kõrge summa, mis võib pärssida arvamuse avaldamist.
• Apellandid ei vastanud sõnavabadusega, vaid pöördusid kohe kohtusse, nõudes suurt kahjutasu.
• Lisaks on juhatuse esimees ja teised hiljuti esitanud üheksa kahjutasu nõudmist, millest ükski ei ole seoses laenu andmisega seotud au teotamise osas tunnustanud juhatuse esimehe ja teiste kahjutasu nõuet.

Ülaltoodud punktidest lähtuvalt,

On mõistlik eeldada, et apellandid on esitanud eelmise kohtuasja, et pärssida kriitikat enda vastu, ja isegi kui seda peetakse õigusvastaseks tegevuseks, ei riku see apellantide õigust saada kohtulikku kaitset. Seega, kui apellandid (juhatuse esimees ja teised) esitasid eelmise kohtuasja, kuigi tavainimene oleks võinud kergesti teada, et nõue ei ole tõenäoliselt rahuldatav, on see kohtusüsteemi eesmärgi ja eesmärgi valguses märkimisväärselt ebaproportsionaalne ja seda peetakse kostja (advokaadi) suhtes õigusvastaseks tegevuseks.

Tokyo High Court otsus 18. märtsil 2020 (Reiwa 2) (sulgudes on autori lisandused)

Kohus määras, et kostja (advokaadi) kahju on 1,5 miljonit jeeni, mis koosneb 500 000 jeenist eelmise kohtuasja advokaaditasudest ja 1 miljonist jeenist valurahast, ning 150 000 jeeni, mis on 10% advokaaditasudest, mida kostja pidi maksma käesoleva kohtuasja esitamiseks, kokku 1,65 miljonit jeeni, mille juhatuse esimees ja teised peavad maksma.

Kuigi selles otsuses ei kasutata sõna “SLAPP-kohtuasi”, võib öelda, et see hõlmab “õigusvastaseid kohtuasju”, kus “kriitika enda vastu on tahtlikult pärssitud” ehk SLAPP-kohtuasju, kus “kohtuasja esitatakse hoolimata sellest, et tavainimene oleks võinud kergesti teada, et nõue ei ole tõenäoliselt rahuldatav”.

Muuseas, kostja (advokaat) väitis, et apellandid (juhatuse esimees ja teised) võivad esitada sarnaseid SLAPP-kohtuasju, kui nad on valmis annetama 8,37 miljonit jeeni (summa põhineb eelmise kohtuasja nõudel ja sisaldab iga kohtuastme algatamise tasu ja templimaksu) ja 1,1 miljonit jeeni, mis on algse otsuse tunnustatud summa. Kuid kohus leidis, et kahjutasu summa peaks põhinema täiendaval hüvitisel ja et karistusliku kahjutasu tunnustamine ennetava mõju ootuses ei ole asjakohane.

Seotud artikkel: Millal võib au teotamise eest nõutav valuraha suureneda kuritahtliku tegevuse tõttu[ja]

Kokkuvõte: Konsulteerige advokaadiga, kas tegemist on SLAPP-hagiga

Hagi võib esitada igaüks, kuid hagi, mis on esitatud “kriitika enese suhtes kõne pidamise kahandamise efekti” eesmärgil, võib olla ebaseaduslik. Ülaltoodud kohtuotsuses ei kasutata küll sõna “SLAPP-hagi”, kuid on näidatud, et hagi esitamine võib mõnikord olla ebaseaduslik tegevus.

Kas hagi on ebaseaduslik tegevus või mitte, sõltub konkreetsest olukorrast, seega soovitame konsulteerida advokaadiga, kas hagi on nn “SLAPP-hagi”.

Meie büroo poolt pakutavad lahendused

Monoliit Õigusbüroo on IT- ja eriti internetiõiguse valdkonnas rikkalike kogemustega õigusbüroo. Meie büroo pakub lahendusi mitmesugustes valdkondades. Üksikasjad on toodud allpool olevas artiklis.

Monoliit Õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Mainekahju haldamine[ja]