Mis on otsustus privaatsete e-kirjade kasutamise põhjusel töölt vabastamise kehtivuse kohta ettevõttes?

Töötajate suhtes ei saa karistuslikku vallandamist läbi viia ilma põhjuseta. Kui on olemas karistamise põhjus, võib lähtuvalt selle raskusastmest läbi viia asjakohase karistuse. See on seaduse põhiline eeldus.

Kuidas aga suhtutakse tööajal saadetud isiklike e-kirjade põhjal tehtud karistuslikku vallandamisse? Kokkuvõtvalt öeldes ei ole see ainult e-kirjade arvu küsimus, vaid otsus tehakse mitmesuguseid tegureid terviklikult arvesse võttes. Näiteks:

• Kui on olemas töökorralduseeskirjad, mis keelavad isiklikud e-kirjad, ja kui neid on rikkunud, on vallandamine kehtiv
• Kui selliseid töökorralduseeskirju ei ole, on vallandamine kehtetu

Kuid see ei ole ainus otsustamise viis. Tutvustame juhtumeid, kus varasemates kohtuotsustes on olnud küsimus töötaja isiklike e-kirjade põhjal tehtud karistusliku vallandamise kehtivuses.

Kas erakirjade jälgimine ei riku privaatsust?

Arutledes selle küsimuse üle, tuleb esmalt eeldada, kas tööandjal on õiguslikult probleemivaba jälgida töötajate erakirju. Liigne jälgimine võib töötajate privaatsusega seoses tekitada probleeme. Selle teema kohta on üksikasjalikumalt kirjutatud teises artiklis.

https://monolith.law/corporate/monitoring-survey-of-inter-office-mail-and-invasion-of-privacy[ja]

5 aasta jooksul umbes 1600 kirjavahetuse korral

Allpool tutvustame kohtuasja, kus küsimuseks oli karistusliku vallandamise kehtivus, mis oli põhjustatud isiklikest e-kirjadest.

Esiteks on olemas juhtum, kus kutsekooli õpetaja registreerus tööajal töökohal oleva arvuti abil nn tutvumissaidile, jätkas suurt hulka e-kirjade vahetamist ja vallandati karistuslikult. Küsimus oli selle karistusliku vallandamise kehtivuses.

Vastustaja registreerus kutseõppeasutuse poolt laenatud tööarvuti ja sama kooli e-posti aadressi kasutades tutvumissaidile ning vahetas suurt hulka e-kirju naistega, kellega ta saidil tutvus (umbes 800 kirja saadeti ja võeti vastu perioodil 1998. aasta septembrist (Heisei 10) kuni 2003. aasta septembrini (Heisei 15), millest umbes pool saadeti ja võeti vastu tööajal). Selle tõttu vallandati ta karistuslikult ja ta nõudis koolilt töölepingu alusel positsiooni kinnitamist, tasumata jäänud palka ja preemiat, väites, et karistuslik vallandamine on vallandamisõiguse kuritarvitamine ja seega kehtetu.

Esimeses kohtuastmes leiti, et vastustaja tegevus rikkus mitte ainult töökohustuste täitmise kohustust ja töökoha distsipliini, vaid tekitas ka kahtlusi õpetajate sobivuses ning mõjutas ka kutseõppeasutuse mainet. Kuigi ta ei hooletusse jätnud õppetööd ega põhjustanud märkimisväärset takistust koolitöös, leiti, et karistuslik vallandamine on liiga karm meede ja seega vallandamisõiguse kuritarvitamine ning kehtetu. Kohtuotsuses tunnistati tasumata jäänud palk ja preemia.

Selle peale esitas kool apellatsioonkaebuse, milles kohus leidis, et

Vastustaja saatis e-kirju, milles otsis SM-partnerit, kasutades aadressi, millest ta võis teada, et see kuulub kutseõppeasutusele. Sellised e-kirjad võivad kahjustada kutseõppeasutuse mainet, kui need on kolmandatele isikutele kättesaadavad. See ei sõltu sellest, kas vastustaja tegelikult suhtles nende e-kirjade kaudu. Töölepingu alusel pidi vastustaja tööajal keskenduma kutseõppeasutuse tööle. Siiski saatis ja vastu võttis vastustaja pikka aega suure hulga isiklikke e-kirju tööajal. Kui ta oleks selle aja ja energia pühendanud oma tegelikule tööle, oleks ta saavutanud veelgi suuremaid tulemusi. Ta ei saa väita, et ta ei hooletusse jätnud oma tööd, kui ta on sellisel määral eiranud oma töökohustusi.

Fukuoka kõrgema kohtu otsus 14. septembril 2005

Ja leidis, et see on töökohustuste rikkumine ja karistuslik vallandamine on asjakohane.

Selles koolis ei olnud isiklike arvutite kasutamise eeskirju ja ka teised töötajad kasutasid neid mõnevõrra isiklikel eesmärkidel. Kuid kohtuotsuses öeldakse, et “kooli isiklike arvutite kasutamise eeskirjade olemasolu või puudumine ei mõjuta reetmise astet ja pole tõendeid, et kutseõppeasutuse töötajate seas oleks keegi, kes oleks vähemalt sama palju isiklikke e-kirju saatnud kui vastustaja”.

“Kasutusjuhendit pole” ei tähenda, et töökoha arvuti kuritarvitamine ja suure hulga isiklike e-kirjade vahetamine on lubatud. Eriti selles juhtumis olid e-kirjad sellise sisuga, mis võivad kahjustada töökoha mainet, ja range reageerimine oli vältimatu.

https://monolith.law/reputation/defamation-and-decline-in-social-reputation[ja]

https://monolith.law/reputation/honor-infringement-and-intangible-damage-to-company[ja]

Juhtum, kus toimus umbes 1700 e-kirja vahetust kuue kuu jooksul

Teisalt on olemas juhtum, kus töötaja, kes vahetas tööajal kuue kuu jooksul umbes 1700 privaatset e-kirja, kaebas ettevõtte kohtusse, väites, et tema vallandamine oli ebaseaduslik. Süüdistatav ettevõte soovitas süüdistataval, kes töötas infosüsteemide ettevõttes süsteemiinsenerina ja kes oli seotud arvutisüsteemi disainiga, lahkuda töölt, kuna ta ei omanud piisavalt oskusi süsteemiinsenerina, projektijuhtimise või müügioskusi, tal puudus motivatsioon töötada ja tema töö tulemused olid halvad. Selle arutelu käigus tõstatati süüdistatava e-kirjade probleem.

Süüdistatav ettevõte väitis, et hoolimata asjaolust, et süüdistatava arvuti oli ära võetud, kuna ta oli tööajal arvutis chattimisega liiga hõivatud, saatis ta jätkuvalt NTT Docomo IP Messengeri kaudu kuue kuu jooksul umbes 1700 privaatset e-kirja. Nende sisu hõlmas mitmesuguseid teemasid, nagu kutseid jooma, seksuaalse ahistamise kalduvusega sõnumeid naistele ja kutseid lahkumispeole. Süüdistatav ettevõte väitis, et selline saatmistegevus mitte ainult ei rikkunud süüdistatava kohustust keskenduda oma tööle, vaid häiris ka kolleegide tööd, mis oli tõsine tööeeskirjade rikkumine ja märkimisväärne töökohustuste rikkumine.

Sellele vastates tunnistas kohus süüdistatava ettevõtte väiteid arvu ja sisu osas ning märkis, et “selline privaatsete vestluste pidamine tööajal rikub tööeeskirju ja töökohustusi. Lisaks, arvestades, et süüdistatav kasutas NTT Docomos arvuteid ja muid seadmeid, mida klient oli lubanud kasutada ainult tööülesannete täitmiseks, on selge, et selline tegevus sisaldab tõsiseid probleeme.”

Kuid on selge, et teatud määral privaatsete vestluste pidamine on kasulik töökeskkonna parandamiseks. Arvestades, et arvutite ja muude infotehnoloogia seadmete kasutamisel on tavaliselt lubatud teatud piirides privaatset kasutamist, võib süüdistatava privaatset kasutamist pidada sageduse ja sisu poolest veidi ülemääraseks, kuid teisalt, kui see oleks olnud äärmiselt ebanormaalne töökohustuste rikkumine, oleksid paljud kolleegid, kes sellest teada said, teavitanud sellest süüdistatava juhte ja probleem oleks kohe tõstatatud ning süüdistatavale oleks tehtud mõni märkus või karistus. Kuid see ei olnud probleem ja süüdistatav märkis seda alles pärast seda, kui see oli jõudnud praegusesse kohtuasja.

Tokyo District Court ruling on June 22, 2007 (2007. aasta 22. juuni Tokyo ringkonnakohtu otsus)

Kohtuotsus võttis arvesse asjaolu, et seda ei olnud varem probleemiks peetud, et polnud märke, et samalaadse tegevuse tõttu oleks karistusmeetmeid rakendatud, ja et käesolevas asjas ei tekkinud klientidega mingit probleemi. Seega tunnistati töökoha kindlaksmääramise taotlus ja määrati tasumata jäänud palga maksmine. Nendest kahest näitest võib järeldada, et privaatsete e-kirjade puhul ei hinnata neid ainult nende arvu põhjal.

32 kirjavahetust 13 kuu jooksul

On olnud juhtumeid, kus töötajad, kes on saatnud tööajal kuus 2-3 isiklikku e-kirja, on vallandatud tööreeglite rikkumise tõttu ja on seejärel kaevanud ettevõtte kohtusse, väites, et vallandamine on kuritarvitatud.

Sellel ettevõttel olid järgmised tööreeglid:

• Ärge kasutage arvutit tööülesannete täitmiseks ettevõtte ruumides
• Ärge saatke ega võtke vastu isiklikke e-kirju ettevõtte ruumides
• Ärge ühendage internetti ettevõtte ruumides muul eesmärgil kui tööülesannete täitmine

Hageja rikkus tööreegleid, kuna ta saatis ja vastas tööajal paljudele e-kirjadele, mis olid seotud teiste töötajate laimamise ja tööga mitteseotud teemadega, ning saatis ja vastas ka paljudele isiklikele e-kirjadele teiste tuttavatega.

Kohus leidis, et kuigi kostja e-kirjad tööajal sisaldasid isiklikke e-kirju,

On üldiselt aktsepteeritud, et tööajal räägitakse jutte, kritiseeritakse kolleege, räägitakse kuulujutte, korraldatakse sotsiaalseid üritusi ja teisi tööga otseselt mitteseotud vestlusi. Neid tegevusi ei saa eitada, et need on vajalikud sujuvate töösuhete loomiseks ja säilitamiseks. Seetõttu ei saa neid tegevusi kõiki pidada töökohustuste rikkumiseks. Ja kuna tööreeglid keelavad isiklike e-kirjade vahetamise, on peamine eesmärk vältida töötajate töö hooletussejätmist, vahetades tööajal isiklikke e-kirju. Seega, kui hageja vahetas isiklikke e-kirju, tuleks küsida, kas need ületasid ühiskondlikult aktsepteeritud piire ja tekitasid tööle takistusi. Ainult siis, kui see on kinnitatud, saab rikkumist tööreeglite vastu küsida.

18. september 2007 (Heisei 19) otsus

ja tegi sama otsuse nagu eelmised kohtuotsused,

Probleemiks olnud perioodil 5. aprillist 2004 (Heisei 16) kuni 21. aprillini 2005 (Heisei 17), umbes 13 kuu jooksul, saatis hageja isiklikke e-kirju, mille arv oli tõendite põhjal 32 (① kuni ③), ja nende sagedus oli ainult 2 kuni 3 kirja kuus. Lisaks sisaldasid need ka selliseid asju nagu vastused jutuajamistele äripartneritega, vastused tööalastele nõuannetele oma alma materi noorematest õpilastest, sotsiaalsete ürituste korraldamine töötajatega ja muud vältimatud asjad, mille vajalikkust on raske eitada. Tõendite põhjal ei olnud olemas e-kirju, mis nõudsid pikaajalist koostamist ja tekitasid tööle konkreetseid takistusi.

Samas

ja leidis, et “hageja isiklikud e-kirjad ei ületa ühiskondlikult aktsepteeritud piire ja neid ei saa pidada tööreeglite rikkumiseks”, ning tunnistas vallandamise kehtetuks. Olenemata sellest, millised tööreeglid olid, on sellel tasemel e-kirjade arvu küsimus ilmselgelt ebamõistlik.

28 korda 7 kuu jooksul

Tervisekindlustusliidu töötajad X1 ja X2 vaidlustasid Y poolt X1 suhtes tehtud degradatsiooni ja palga vähendamise otsuse ning X2 suhtes tehtud palga vähendamise otsuse, väites, et karistuse põhjused on kas olematud või on karistusõigust kuritarvitatud, ning nõudsid iga otsuse tühistamist, vähendatud palga tagasimaksmist ning X1 nõudis kinnitust, et ta on enne karistust osakonnajuhataja positsioonil, ja nõudis enne ja pärast karistust makstud toetuste vahe maksmist.

X1 suhtes tehtud distsiplinaarkaristuse aluseks olevad teod olid järgmised:

• Ta ei teatanud ülemusele ega hoiatanud töötajat, kuigi ta teadis, et töötaja saadab tööajal isiklikke e-kirju
• Ta saatis ise töötajaga isiklikke e-kirju ja X2 suhtes tehtud distsiplinaarkaristuse aluseks olev tegevus oli see, et ta installis arvutisse Yahoo Messengeri ilma loata ja kutsus teisi töötajaid selle vestluses osalema
• Ta kasutas chatti, et suhelda tööajal välispidiste isikutega isiklikult ja vestelda
• Ta kasutas arvutit, et saata tööajal töötajate vahel isiklikke e-kirju

Peamiseks vaidluspunktiks oli, kas need tegevused rikuvad liidu töötajate teenistuseeskirju, mis keelavad “töötajatel raisata või kasutada esemeid isiklikuks otstarbeks” või “töötajatel lahkuda tööajal ilma põhjuseta määratud töökohast”, ja kui rikkumine toimub, kas karistus on karistusõiguse kuritarvitamine.

Arvuti isikliku kasutamise karistuse (esimene karistus) osas leidis kohus, et X1 ja X2 poolt saadetud isiklikud e-kirjad on liidu varustuseks oleva arvuti isiklikuks otstarbeks kasutamine, mis on selgelt vastuolus eeskirjaga (isikliku kasutamise keeld), ja uuris, kas see on karistusõiguse kuritarvitamine. Kohus leidis, et X1 ja X2 isiklikud e-kirjad ei olnud sagedased, liidul puudusid reeglid tööarvutite kasutamise kohta ja töötajatele ei olnud hoiatatud ega hoiatatud nende arvutite isikliku kasutamise eest, lisaks oli kahtlusi kommunikatsioonirekordite uurimismeetodi õigluses. Lisaks leidis kohus, et palga vähendamine rikub tööstandardite seaduse 91. paragrahvi, mis sätestab, et “palga vähendamine ei tohi ületada keskmise palga päevamäära poole”, ja et X1 ja X2 suhtes tehtud palga vähendamise otsus on ühiskondlikult liiga karm ja ei ole proportsionaalne, ning on karistusõiguse kuritarvitamine ja seega kehtetu. (Sapporo ringkonnakohus, 26. mai 2005 (2005 aasta Gregooriuse kalendri järgi))

Sageduse osas märkis kohus, et näiteks X1 puhul oli see ainult 28 korda umbes 7 kuu jooksul, kuid liit väitis, et hagejad olid kustutanud suhtlusrekordid ja seega võib eeldada, et isiklikku kasutamist oli palju rohkem. Kohus märkis, et “distsiplinaarkaristus on karistus ja seega ei tohiks karistust, mis põhineb lihtsalt oletustel ja spekulatsioonidel ilma tõenditeta, lubada”.

Kokkuvõte

Selle artikli alguses küsisime, kui palju isiklikke e-kirju peetakse probleemiks. Kuid probleemiks ei ole ainult isiklike e-kirjade arv. Küsimus on selles, millistes tingimustes, millises keskkonnas, kui sageli ja milliseid isiklikke e-kirju vahetatakse. Kui töökohas või mujal hakatakse isiklikke e-kirju probleemiks pidama, on soovitatav pöörduda kogenud advokaadi poole enne, kui olukord liiga keeruliseks muutub.