MONOLITH LAW OFFICE+81-3-6262-3248Weekdays 10:00-18:00 JST

MONOLITH LAW MAGAZINE

General Corporate

Ärisaladuste ja ebaausa konkurentsi mittetunnustamise kohtuotsuste ja kohtupraktika selgitus

General Corporate

Ärisaladuste ja ebaausa konkurentsi mittetunnustamise kohtuotsuste ja kohtupraktika selgitus

Nagu me selgitasime meie saidi teises artiklis, ei peeta kõiki ettevõtte poolt omatavaid andmeid ärisaladuseks. Ainult need, mis vastavad kolmele nõudele – saladuse haldamine, kasulikkus ja mitteavalikkus – on ärisaladused. Lisaks peavad nad vastama kõigile seadusega kehtestatud nõuetele, et neid saaks käsitleda “ebaõiglase konkurentsi” või “ärisaladuse rikkumise kuriteona”, et neid saaks peatada või kriminaalmenetluse alla võtta.

Ärisaladuste üle vaieldes ei pruugi kohtus alati ettevõtte väiteid aktsepteerida. Vaatame, millistel juhtudel ärisaladust ei tunnustatud või mida ei peetud ebaõiglaseks konkurentsiks.

https://monolith.law/corporate/trade-secrets-unfair-competition-prevention-act[ja]

Juhul, kui saladuse haldamist ei tunnustatud

Mis juhtumid on, kus saladuse haldamist ei tunnustatud?

On olnud juhtumeid, kus endine töötaja, kes on töökohta vahetanud, on kasutanud oma endise tööandja kliendiinfot jne oma uue tööandja juures müügitegevuse läbiviimiseks, mille tulemusena on endine tööandja kaevanud kohtusse nii uue tööandja kui ka endise töötaja. See on tüüpiline näide, kus vaidlustatakse “ärisaladus”.

Toiduainete tootearenduse ja müügi ettevõte, hageja, väitis, et kostja rikkus saladuse hoidmise kokkulepet hagejaga, avalikustades oma tööandjale, kostja ettevõttele, hageja kliendi ja brutokasumi haldustabeli, standarddokumendid, tööprotsessi tabelid, kuluarvestuse jne ning kasutas neid pärast tööle asumist kostja ettevõttes müügi ja muude tegevuste jaoks. Hageja nõudis kostjatelt kahjutasu solidaarset maksmist, tuginedes võlaõiguslikule või õigusvastasele vastutusele.

Kohus uuris esmalt saladuse hoidmise kokkuleppe kehtivust, millele kostja oli töö ajal allkirja andnud, ja leidis, et kui sisu on mõistlik, ei piira see liigselt töötaja tegevust pärast töölt lahkumist ning kui ärisaladust tunnustatakse eeldusel, et kolm nõuet on täidetud, on see kehtiv.

Seejärel tõi kohus saladuse haldamise kohta välja järgmised punktid:

  • Standarddokumendid jne olid salvestatud serverisse, millele hageja juhid ja töötajad said oma arvutitest juurdepääsu, ning hageja töötajad said neid vaadata, printida ja kopeerida
  • Kliendi ja brutokasumi haldustabel oli salvestatud hageja esindaja arvutisse, kuid polnud tõendeid, mis objektiivselt näitasid, et see oli salvestatud viisil, mis takistas kõigil teistel töötajatel juurdepääsu saamist
  • Kliendi ja brutokasumi haldustabelit jagati regulaarsetel koosolekutel ja aruteludel ilma märketa “Keelatud väljast viia”

ning jõudis järeldusele, et

Käesoleva juhtumi kliendi ja brutokasumi haldustabel, standarddokumendid, tööprotsessi tabelid ja kuluarvestus, milles on kirjas käesoleva juhtumi konfidentsiaalne teave, ei olnud hageja juures haldatud viisil, mis võimaldaks töötajatel selgelt mõista, et tegemist on saladusega.

Tokyo District Court judgment of October 25, 2017 (Tokyo Kohus, 25. oktoober 2017)

ning leidis, et see ei kvalifitseeru ärisaladuseks ning lükkas hageja nõude tagasi. Kohtuotsuses märgitakse, et “asjaolu, et kõigilt töötajatelt nõuti saladuse hoidmise kokkuleppe allkirjastamist, ei mõjuta eelnevat järeldust, et käesoleva juhtumi konfidentsiaalset teavet ei haldatud saladusena”. On vaja võtta meetmeid saladuse haldamiseks viisil, mis on töötajatele selgelt arusaadav, ja see muudab tõendite esitamise kohtus lihtsamaks, kui asi peaks kohtusse jõudma.

Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi “Ärisaladuse haldamise juhised” loetlevad konkreetselt soovitatavad saladuse haldamise meetodid ärisaladuse haldamiseks, kuid juhistes on näidatud andmed, mis näitavad, et kui kliendiinfo on välja toodud ja vaidlustatakse selle “saladuse haldamine”, siis umbes 70% juhtudest ei tunnustata, et seda on haldatud saladusena.

Juhul, kui kasulikkust ei tunnustatud

Toome näiteid juhtumitest, kus kasulikkust ei tunnustatud.

On olnud juhtumeid, kus Taiwani ettevõte, hageja, nõudis kahjutasu maksmist kostjalt, kes tootis ja impordis väikeseid USB-mälupulki. Hageja väitis, et need väikesed USB-mälupulgad jäljendavad tooteid, mida hageja toodab, ja et kostja import ja müük neist USB-mälupulkadest on ebaseaduslik konkurents, mis rikub Jaapani ebaseadusliku konkurentsi tõkestamise seaduse (Japanese Unfair Competition Prevention Act) 2. paragrahvi 1. lõike 3. punkti.

Kostja pöördus hageja poole, et arutada väikese USB-mälupulga tootmise võimalust. Osapooled arutasid e-kirjade vahendusel standardmõõtmeid ja vastavaid korpuse mõõtmeid, LED-i paigaldamist jne. Kuid lõpuks katkestati läbirääkimised ja kostja pöördus tootmiseks teise ettevõtte poole ning importis ja müüs neid. Hageja väitis, et see väike USB-mälupulk on toodetud, kasutades ebaseaduslikult hageja ärisaladusi (erinevad tehnilised teadmised seoses väikese USB-mälupulgaga).

Kohus leidis, et hageja väitis, et LED-i paigaldamise võimalus, paigalduskoha valik, valguse suund ja paigaldamise teave on ärisaladused, kuid

LED-i paigaldamise võimalus, paigalduskoha valik ja valguse suund on valikud ja tingimused, mida hageja valis vastavalt kostja esitatud valikutele ja tingimustele. Teave, mida hageja kostjale pakkus, on ainult disainiküsimused, mida tavaliselt arutatakse loova mõtlemise raames. Sama kehtib ka LED-i paigaldamise teabe kohta. Seega ei saa ühtegi neist teabest pidada kasulikuks ega hageja ärisaladuseks.

Tokyo District Court, 2. märts 2011 (2011)

ja lisaks, hageja eraldi väitele, et “isegi kui üksik teave on teada, pole kombinatsioon teada ja see on kasulik kui orgaaniline tervik, mis on praktilisel tasemel väiksem”,

Selles juhtumis olid väikese USB-mälupulga mõõtmed määratud kostja poolt ja kuidas avalikult teadaolevat tehnoloogiat kombineerida ja kuidas komponente paigutada, on disainiküsimused, mida tavaliselt valitakse ja otsustatakse loova mõtlemise raames. Ei saa öelda, et see kombinatsioon annab ettearvamatuid erakordseid tulemusi. Seega, isegi kui neid teabeid vaadatakse tervikuna, ei saa neid pidada kasulikuks ega ärisaladuseks.

Samas

otsustas kohus.

Kui tegemist on ainult “disainiküsimustega, mida tavaliselt arutatakse loova mõtlemise raames” või “küsimusega, kuidas avalikult teadaolevat tehnoloogiat kombineerida ja kuidas komponente paigutada”, ei tunnustata kasulikkust.

Juhul, kui konfidentsiaalsust ei tunnustatud

On olnud juhtumeid, kus tinaesemete tootmise ja müügiga tegelev aktsiaselts, mille toodetud tinaesemed on saanud traditsioonilise käsitöö tunnustuse, on nõudnud endistelt töötajatelt sulamtoodete tootmise lõpetamist ja hävitamist ning kahjutasu maksmist.

Kaebaja ettevõttes töötanud kostjad A ja B olid mõlemad noored, kes tegelesid tinaesemete valmistamisega ja olid saanud auhindu. Kuid kui nad tahtsid isiklikult esitada oma töid üritusel, ei saanud nad kaebaja esindaja nõusolekut. See oli ajendiks, miks kostjad lõid iseseisva töökoja ja alustasid tegevust. Kaebajad, kes toodavad tinaesemeid, väitsid, et kostjad kasutavad sulamit, mida kasutatakse tinaesemete tootmiseks, ebaõiglaselt kasu saamise eesmärgil ja toodavad ja müüvad tinatooteid ning algatasid kohtuasja.

Kaebaja väitis, et “kui võrrelda kaebaja toodete peegelduselektronpilte ja SEM-pilte kostja toodete peegelduselektronpiltide ja SEM-piltidega, on selge, et kasutatakse sama sulamit, sealhulgas tera piiride sadestumise seisundit”, ja et kostjad kasutavad kaebajate poolt näidatud ärisaladust ebaõiglaselt kasu saamise eesmärgil ning kostjate tegevus vastab ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse (Jaapani ebaausa konkurentsi tõkestamise seadus) 2. paragrahvi 1. lõike 7. punktile. Kuid kohus leidis, et

“Mitteavalikult teada” (ebaausa konkurentsi tõkestamise seadus, 2. paragrahvi 6. lõige) tähendab, et seda ei saa üldiselt hankida väljaspool omaniku kontrolli all olevat seisundit. Kui kaebaja toodetest, mis on turul saadaval, saab hõlpsasti analüüsida sulami koostist ja segamissuhteid, ei saa seda sulamit pidada “mitteavalikult teada olevaks”.

Osaka ringkonnakohus, 21. juuli 2016. aasta otsus

Kohus leidis, et sulami koostise ja segamissuhte tuvastamiseks kasutatava analüüsimeetodi ja selle kulude arvestamisel on võimalik hõlpsasti tuvastada selle koostis ja segamissuhe, kasutades turul saadaolevat odavat kvalitatiivset analüüsi. Seega, kuna kolmandad isikud saavad seda hõlpsasti teada, puudub sellel konfidentsiaalsus ja see ei kuulu ärisaladuse alla.

Kaebajate sõnul on nad kulutanud üle 60 miljoni jeeni ja rohkem kui neli aastat, et teha katseid 622 sulamiga ja saada segamissuhteid. Kuid konfidentsiaalsus tähendab, et see ärisaladus ei ole üldiselt teada ega ole hõlpsasti teada. Seega, kui tulemusi saab hõlpsasti teada saada turul saadaoleva odava analüüsi abil, ei kuulu see alla.

Muuseas, selles juhtumis ei tunnustatud ka “sulami tehnilist kasulikkust, kuna selle kohta ei esitatud piisavalt tõendeid”.

Juhul, kui ei esinenud ebaausat konkurentsi

Mis on näited, kus ei esinenud ebaausat konkurentsi?

On olemas juhtum, kus hooldusteenuste ettevõttega tegelev apellant (esimese astme hageja) kaebas kohtusse kolm vastustajat (esimese astme kostjad), kes lahkusid tema ettevõttest ja asutasid uue hooldusteenuste ettevõtte.

Apellant väitis, et vastustajad võtsid endaga kaasa ärisaladuseks oleva kliendiinfo, kasutasid seda info pärast lahkumist ebaausa kasu saamise eesmärgil või kahjustamaks apellanti, meelitasid apellandi kliente ja panid nad üle minema vastustajate ettevõttega sõlmitud lepingutele. Ta väitis, et selline tegevus on ebaaus konkurents (Ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse (Jaapani ~) 2. paragrahvi 1. lõige 7) ja nõudis kolmelt vastustajalt kahjutasu ning lepingute sõlmimise ja klientide meelitamise lõpetamist. Kuna esimese astme kohus jättis nõuded rahuldamata, esitas apellant apellatsioonkaebuse.

Kohus otsustas, kas kliendiregistris olevad hooldusteenuste kasutajate nimed, vanus, telefoninumbrid, hoolduse heakskiitmise seisund jne (kliendiinfo) on ärisaladus. Selle tulemusena leidis kohus, nagu ka esimese astme kohus, et:

  • Info oli paberil ja hoiti lukustatavas kapis.
  • Kui ettevõttes ei olnud kedagi, lukustati kapp ja võti jäeti kapi taha.
  • Kliendiinfo oli salvestatud elektrooniliselt pilvearvutussüsteemi “Raku Net” ja turvavõti anti neljale töötajale, sealhulgas kolmele vastustajale. Turvavõtmele oli määratud ID ja parool.
  • Vastustajate töölepingutes oli sätestatud, et nad peavad hoidma saladuses kliendi või tema perekonna saladusi.

Arvestades neid asjaolusid, leidis kohus, et kliendiinfo oli mõeldud ainult ettevõtte töötajate kasutamiseks ja seda ei tohtinud lekitada. Seega tunnustas kohus, et info oli haldatud ärisaladusena.

Kuid üks vastustajatest võttis puhkuse ajal turvavõtme koju ja pääses ligi kliendiinfole kaks korda ning käis ka puhkuse ajal kaks korda ettevõtte kontoris. Seetõttu leidis kohus, et ei saa eeldada, et kliendiinfo oli ebaausalt hankitud, sest oli võimalik, et hooldusjuhina oli tal vaja teha tööd dokumentidega, mida ei olnud veel töödeldud.

Lisaks,

Vastustajad ei olnud keelatud apellandi kliente meelitama (apellandi tööreeglites ega vastustajate ja apellandi vahelises töölepingus ei olnud konkurentsikeelu klauslit pärast töölt lahkumist). Vastustaja A teatas kahele apellandi kliendile, et ta lahkub apellandi ettevõttest ja asutab uue ettevõtte, et pakkuda hooldusteenuseid. See oli sobiv hüvastijätt klientidega ja seda ei saa pidada ebaseaduslikuks.

Osaka kõrgema kohtu otsus 20. juulil 2017 (Gregooriuse kalendri aasta)

Ja kuna apellandi kliendid lülitusid lühikese aja jooksul ümber vastustajate ettevõtte lepingutele, ei olnud see ebatavaline. Seetõttu ei saanud kohus eeldada, et kliendiinfo oli ebaausalt kasutatud, ja leidis, et vastustajate tegevus ei kuulu ebaausa konkurentsi alla vastavalt seaduse 2. paragrahvi 1. lõikele 7, ning jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ebaausa konkurentsi tõkestamise seadus
Paragrahv 2. Selle seaduse kohaselt tähendab “ebaaus konkurents” järgmist:
1. lõige 7. Ärisaladuse omanikult saadud ärisaladuse kasutamine või avalikustamine ebaausa kasu saamise eesmärgil või ärisaladuse omanikule kahju tekitamise eesmärgil

Kuigi ärisaladuse olemasolu tunnistati, ei saanud kohus tuvastada ebaausat hankimist ega ebaausat kasutamist. See on juhtum, kus töö iseloomu tõttu oli vaja pääseda ligi salajasele infole ja ligipääs sellele ei olnud ebatavaline. Kuid tulemust mõjutas ka asjaolu, et hooldusjuhtidel oli klientidega sügav isiklik side.

Kokkuvõte

Ettevõtteid, mis täielikult vastavad Majandus- ja Tööstusministeeriumi “Ärisaladuste haldamise juhendis” toodud punktidele, on vähe, ning valdav enamus ettevõtteid on puudulikud. Peaksite oma ettevõtte süsteemi kiiresti kontrollima. Nagu siin toodud näidetest nähtub, on palju juhtumeid, mis on seotud lahkunud töötajatega. Probleemide tekkimisel ei tohiks kiirustada lahenduse otsimisega, vaid peaksime ehitama tugeva ärisaladuste haldamise süsteemi ja valmistuma ettenägematuteks olukordadeks, esitades kohtusse kaebuse esitamisel asjakohaseid tõendeid, et kohtu mõistmine oleks tagatud.

Managing Attorney: Toki Kawase

The Editor in Chief: Managing Attorney: Toki Kawase

An expert in IT-related legal affairs in Japan who established MONOLITH LAW OFFICE and serves as its managing attorney. Formerly an IT engineer, he has been involved in the management of IT companies. Served as legal counsel to more than 100 companies, ranging from top-tier organizations to seed-stage Startups.

Tagasi üles