Milliseid seaduslikke regulatsioone kohaldatakse NFT-dele? Advokaat selgitab
Digitaalkunsti, plokiahela mängude esemete ja kaubeldavate kaartide valdkonnas kasutatakse NFT-sid (Non-Fungible Token ehk asendamatud märgid), et luua “ainulaadseid” väärtusi. NFT-de kasutamine on laienenud ka väljapoole mänge, näiteks kinnisvara ja muu reaalse vara omamise tõendamiseks või liikmelisuse tõestamiseks, mis võimaldab saada teatud teenuseid reaalses maailmas.
NFT-de väljaandmine, nende kasutamine maksevahendina, vahetatavus teiste token’ite või märkidega ning see, mida nad esindavad, võivad alluda keerulistele õigusnormidele. See tähendab, et isegi sama NFT puhul võivad sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest kehtida erinevad seadused ja regulatsioonid.
Siin selgitame NFT-de olemust ja nendega seotud õigusprobleeme.
NFT (Non-Fungible Token) eripärad
NFT tähistab “Non-Fungible Token” ehk asendamatut tokenit, mis on peamiselt loodud Ethereum’i plokiahela tehnoloogial.
Näiteks on olemas mõiste “virtuaalvaluuta”, kuid “valuuta” on asendatav. Kuigi päriselus on igal rahatähel oma unikaalne number, ei tee me vahet ühel 10 000 jeeni (Japanese yen) rahatähel ja teisel. Kui näiteks härra A laenab härra B-le 10 000 jeeni ja härra B kasutab seda rahatähte söögi eest maksmiseks ning järgmisel päeval maksab härra B härra A-le tagasi teise 10 000 jeeni rahatähega, siis on see lihtsalt olukord, kus härra A on laenanud ja saanud tagasi 10 000 jeeni. Laenatud ja tagastatud 10 000 jeeni rahatähed on vahetatavad ja omavad samaväärset väärtust.
“Asendamatu” tähendab midagi sellist nagu originaalmaal või piiratud väljaandega toode, millel on unikaalne seerianumber.
NFT on plokiahela tehnoloogial põhinev unikaalne ja asendamatu token. Iga token on eristatav ja omab ainulaadseid omadusi, mis teeb selle sobivaks digitaalsete andmete “esindamiseks”. Näiteks tavalise digitaalse illustratsiooni puhul on raske vahet teha originaali ja koopia vahel, kuna neid saab kergesti kopeerida. NFT puhul on aga võimalik originaali eristada koopiatest ja anda digitaalsele kunstile (mida token esindab) haruldusväärtust.
Kuigi NFT on asendamatu, ei erine selle omadused plokiahela üldisest olemusest:
- See on haldatud detsentraliseeritud plokiahela kaudu
- See võimaldab vaba ülekandmist ja kauplemist
NFT-sid oodatakse kasutatavat plokiahela mängudes, digitaalses kunstis, kinnisvaras, liikmelisuses ja muudes valdkondades.
Kuidas käsitletakse NFT-sid õiguslikult ja millistele regulatsioonidele need alluvad? See on keeruline küsimus, kuna palju sõltub konkreetse NFT kujundusest, kuid me selgitame NFT-de ja seotud seaduste suhet.
Kas NFT-d käsitletakse krüptovarana?
Õiguslik definitsioon “krüptovarale”
Õiguslikus mõistes jaguneb krüptovara kaheks: nn “1. tüüpi krüptovara” ja “2. tüüpi krüptovara”. Kui vara vastab ühele neist kahest kategooriast, siis käsitletakse seda õiguslikult krüptovarana.
Esmalt, 1. tüüpi krüptovara on see, mis vastab kõigile järgmistele kolmele tingimusele:
- Seda saab kasutada kaupade ostuks või teenuste eest tasumiseks määramata isikutele
- Sellel on varaline väärtus, mida saab määramata isikutele müüa
- Seda saab üle kanda elektroonilise andmetöötluse abil
Tüüpiliseks näiteks on Bitcoin, kuna:
- Bitcoini saab kasutada maksevahendina erinevates kauplustes (st määramata isikutele)
- Bitcoini saab kaubelda börsil teiste kasutajatega üle kogu maailma (st määramata isikutele)
- Bitcoini saab üle kanda kasutades plokiahela tehnoloogiat
Seetõttu vastab Bitcoin 1. tüüpi krüptovara nõuetele.
Kui token ei vasta ühelegi eelpool nimetatud kolmest tingimusest, kuid on vahetatav sellise 1. tüüpi krüptovaraga, siis käsitletakse seda “2. tüüpi krüptovarana”.
Kui NFT-d peetakse “krüptovaraks”, siis ettevõtted, kes hoiavad neid rahakotis või pakuvad kauplemiskohti, peavad registreerima end krüptovara vahetusteenuse pakkujana ja alluma erinevatele regulatsioonidele. Selle teema kohta saate rohkem lugeda allpool olevast artiklist.
https://monolith-law.jp/corporate/cryptocurrency-custody[ja]
Jaapani Finantsinspektsiooni seisukoht 2019. aasta (Reiwa 1) 3. septembri avaliku kommentaari kohta
Kui NFT-d ei saa kasutada maksevahendina, siis need ei kuulu esimese tüübi krüptovarade hulka. Jaapani Finantsinspektsioon on avaldanud seisukoha ka teise tüübi krüptovarade osas, märkides 2019. aasta (Reiwa 1) 3. septembril avaldatud “Finantsasutuste haldusjuhendi (kolmas köide: finantsfirmade suhted)” osalise muudatuse (eelnõu) avaliku kommentaari tulemuste kohta lisas 1 “Avaliku kommentaari kokkuvõte ja Jaapani Finantsinspektsiooni seisukohad”, et NFT-d, mis ei oma maksevahendi või muu majandusliku funktsiooni, ei kuulu teise tüübi krüptovarade hulka.
Jaapani Finantsinspektsioon on samas kommentaaris öelnud:
Kuigi esimese tüübi krüptorahaga vahetult kaupade ostuks kasutada ei saa või neid seadusliku rahaga vahetada ei saa, kui need on vahetatavad esimese tüübi krüptorahaga ja omavad majanduslikku funktsiooni maksevahendina esimese tüübi krüptoraha kaudu, siis peetakse vajalikuks neid reguleerida samamoodi nagu maksevahendit. Seetõttu, näiteks, blockchain’is registreeritud kaubanduskaardid või mängusisesed esemed, isegi kui need on vahetatavad esimese tüübi krüptorahaga, ei peeta neid tavaliselt omama majanduslikku funktsiooni nagu maksevahend, seega ei kuulu need teise tüübi krüptovarade hulka.
PDF: Kommentaaride kokkuvõte ja Jaapani Finantsinspektsiooni seisukohad[ja]
See tähendab kokkuvõtlikult järgmist:
- “Krüptovarade” suhtes kehtestatud regulatsioonid on loodud, kuna maksevahendi või muu majandusliku funktsiooni omavad tokenid vajavad oma olemuse tõttu regulatsiooni.
- Kui token ise ei oma majanduslikku funktsiooni, kuid omandab selle teise majandusliku funktsiooniga tokeni kaudu, siis on vajalik sarnane regulatsioon nagu punktis 1.
- Tokenid, mis omavad punktis 2 kirjeldatud funktsiooni, on määratletud kui “teise tüübi krüptovarad” ja neid reguleeritakse vastavalt “teise tüübi krüptovarade” seaduslikule eesmärgile.
- Seega, “blockchain’is registreeritud kaubanduskaardid või mängusisesed esemed” ei kuulu “teise tüübi krüptovarade” hulka, kui neil puudub majanduslik funktsioon.
Seda võib pidada loogikaks, mida Jaapani Finantsinspektsioon järgib.
NFT-de ja õigusliku mõiste “krüptovara” suhe
Konkreetse NFT puhul, kas sellel on “maksevahendi või muu majandusliku funktsiooni” olemasolu, sõltub konkreetsetest asjaoludest, nagu selle NFT poolt esindatava objekti olemus ja ettevõtte, kes selle välja andis, ärimudel.
Näiteks võib teatud haruldase eseme NFT, mis on osa plokiahela mängust A, olla:
- kasutatav valuutana teises plokiahela mängus B
- kasutatav valuutana teisel turuplatsil C
Seetõttu on sellised olukorrad võimalikud.
Kui mängu A haldav ettevõte, mis on selle eseme NFT välja andnud, on seotud ka B ja C pakkumisega, siis võib öelda, et A peab seda NFT-d krüptovarana haldama.
Kui aga mängu A eseme NFT-d välja andnud ettevõte ei ole seotud kolmandate osapooltega, kes haldavad B-d ja C-d, siis A ei pea seda NFT-d krüptovarana haldama. Sel juhul tekib küsimus, kas kolmandal osapoolel ettevõttel on vajadus seda NFT-d krüptovarana hallata.
Kas NFT kuulub ettemakstud maksevahendite hulka?
Mis on “ettemakstud maksevahend” vastavalt Jaapani rahandusseadusele
Mõned NFT-d võivad kuuluda ettemakstud maksevahendite hulka, isegi kui neid ei peeta krüptovaraks.
Ettemakstud maksevahend tähendab:
- vahendit, millele on märgitud või salvestatud rahaline väärtus,
- mis on välja antud vastu võetud tasu eest,
- ja mida saab kasutada kaupade ostu või teenuste eest tasumiseks,
ja põhimõtteliselt on keelatud selle eest raha tagasi saada. Tüüpiliseks näiteks on kaubamajade kinkekaardid.
Krüptovaraga on ühiseid ja erinevaid jooni, kuid NFT puhul on oluline, et mõlemat saab kasutada kaupade ostu või teenuste eest tasumiseks, kuid:
- Krüptovara: kasutatav määramata isikute poolt
- Ettemakstud maksevahend: kasutatav kindlate isikute poolt
See eristus on oluline.
NFT ja “ettemakstud maksevahendi” seos
NFT-d on unikaalsed ja neid ei saa tavaliselt kasutada kaupade ostu või teenuste eest tasumiseks, seega ei kuulu need tavaliselt ettemakstud maksevahendite hulka.
Kuid näiteks blockchain-mängude NFT-de puhul võib juhtuda, et neid saab kasutada teistes blockchain-mängudes või välistel turuplatsidel teiste esemete või kaupade ostuks. Sellisel juhul tekib sarnane küsimus nagu krüptovara puhul, kas kolmanda osapoole ettevõte, kes haldab teist mängu või välist turuplatsi, peab seda NFT-d haldama kui ettemakstud maksevahendit või mitte.
Kas NFT tehingud kvalifitseeruvad valuutavahetuseks?
Mis on Jaapani Pankade Seaduse (銀行法) mõistes valuutavahetus?
Valuutavahetus on tegevus, mis kuulub pankade äritegevuse hulka ja nõuab Jaapani peaministri poolt väljastatud registreeringut. See allub rangele õigusregulatsioonile, nagu näiteks viivituse reguleerimine ja kasutajate varade säilitamise kohustus, sealhulgas tagatisraha deponeerimine. Selle definitsiooni ei ole Jaapani Pankade Seaduses, Rahaliste Maksete Seaduses (資金決済法) ega muudes seadustes selgelt määratletud, kuid
“Valuutavahetuse teostamine” tähendab kliendi poolt antud ülesande vastuvõtmist, et kasutades mehhanismi, mis võimaldab raha liigutada ilma sularaha otsest transporti kaugemate osapoolte vahel, võtta vastu või täita selline ülesanne.
Jaapani Ülemkohtu otsus, 12. märts Heisei 13 (2001)
on olemas Jaapani Ülemkohtu pretsedent, mida kasutatakse tänaseni viitena.
Valuutavahetuse (kui vahendit kasutava tokeni) ja ettemakstud maksevahendi vahel on nii ühis- kui erinevuspunkte, kuid NFT-de kontekstis on mõlemad mõeldud kaupade ostu või teenuste eest tasumise vahendiks, kuid
- Ettemakstud maksevahend: tagasimakse on keelatud
- Valuutavahetus (kui vahendit kasutav token): tagasimakse on võimalik (pigem on tagasimakse eeldatav)
on oluline eristus.
NFT tehingute ja “valuutavahetuse” seos
NFT tehingute puhul, kui tokeni vaba üleandmine on võimalik ja samuti vaba rahaline tagasimakse, siis võib sellist tokenit kasutades liigutada raha kaugemate osapoolte vahel ilma sularaha otsest transporti kasutamata.
Tavaliselt ei ole digitaalse kunsti ja muude NFT-de hinnad fikseeritud ja sellise süsteemi loomine on keeruline. Kuid sõltuvalt disainist võib see siiski vastata eespool toodud definitsioonile, mistõttu on vajalik läbi viia põhjalik analüüs, arvestades konkreetseid asjaolusid.
Tasuta väljastatavate NFT-de ja “punktide” suhe
Tasuta väljastatavate NFT-de puhul tuleb kaaluda, kas neid on võimalik käsitleda nn “punktide”na.
Kauba ostul tasuta antavad “punktid”, mida saab kasutada järgnevate ostude puhul osalise maksevahendina, ei kvalifitseeru ettemakstud maksevahenditena, kuna neil puudub “välja antud saadud vastu tasu” nõue. Sellistele “punktidele” ei kohaldu erilised õigusnormid. Tüüpiline näide on elektroonikakaupluste punktisüsteemid.
Siiski, kui “tasuta” kontseptsioonist rääkida, siis juhul, kui punkte antakse välja vastutasuks tasulise ettemakstud maksevahendi, näiteks token’ite eest, siis kuna algne ettemakstud maksevahend oli tasuline, käsitletakse ka vahetatud token’eid tasulistena ja need liigitatakse ettemakstud maksevahendite hulka.
NFT-de puhul võib samuti esineda juhtumeid, kus neid antakse tasuta kaasa teiste toodete ostul, ja sellisel juhul võib neid käsitleda “punktide”na.
Kuid kui selliselt väljastatud token’eid saab turuplatsidel vahetada Bitcoin’i või muude esimese kategooria krüptovarade vastu, siis võib tasuta väljastatud token kuuluda teise kategooria krüptovarade hulka, isegi kui see on väljastatud tasuta.
Lisaks, kui blockchain-mängudes antakse teatud tingimusi täitvatele kasutajatele token’eid tasuta “kingitusena”, võib tekkida küsimusi seoses “auhindade” väljastamise regulatsioonidega, mis on sätestatud auhindade väljastamise seaduses.
Kas NFT kuulub elektroonilise kirje ülekandmise õiguste hulka?
Erinevalt NFT kasutamisest digitaalse kunsti või plokiahela mängusiseste esemete sümbolina, kui NFT-d käsitletakse mingisuguse õigusena, eriti õigusena saada osa ettevõtte tulu jaotusest, tekib küsimus, kas see kuulub Japanese Financial Instruments and Exchange Act (Jaapani finantstoodete ja -vahetuse seadus) alusel väärtpaberite, nn elektroonilise kirje ülekandmise õiguste alla.
Elektroonilise kirje ülekandmise õigused on sellised, mis on kujundatud nii, et nende omanikele tehakse ettevõtte tulu jaotust ja mida iseloomustab “elektroonilise info töötlemise organisatsiooni abil ülekantav varaline väärtus”. Tuleb märkida, et traditsiooniliste väärtpaberite, nagu aktsiad või võlakirjad, õigused ei kuulu elektroonilise kirje ülekandmise õiguste alla, vaid neid nimetatakse tokeniseeritud väärtpaberiteks ja need alluvad samuti Japanese Financial Instruments and Exchange Act reguleerimisele.
Kui NFT kuulub elektroonilise kirje ülekandmise õiguste (tokeniseeritud väärtpaberite) hulka, siis nende müügiks või pakkumiseks on vajalik finantsteenuste osutamise registreerimine ja avalikustamiskohustus, mis tähendab suhteliselt rangeid õiguslikke regulatsioone.
Kuigi selliseid NFT-sid ei kujundata tavaliselt digitaalse kunsti või plokiahela mängude esemetega seoses, on vaja kaaluda, kas algne NFT võib kuuluda väärtpaberite hulka, kui näiteks plokiahela mängu eseme puhul annab teatud NFT omamine õiguse saada täiendavaid tokeneid omamissoodustusena.
Loogilises järjekorras, kui NFT ei kuulu elektroonilise kirje ülekandmise õiguste (väärtpaberite) hulka, siis tuleb käsitleda krüptovara vastavust.
Seega, kui NFT kuulub elektroonilise kirje ülekandmise õiguste hulka, siis on see elektroonilise kirje ülekandmise õigus, olenemata sellest, kas see vastab krüptovara definitsioonile või mitte.
Kokkuvõte: NFT äri ja õiguslik regulatsioon
Nagu eelpool mainitud, sõltuvad NFT-dega seotud õiguslikud küsimused mitmest tegurist:
- Kas neid saab kasutada maksevahendina
- Kas on võimalik raha tagasi saada
- Kas need on välja antud tasu eest
- Kas nende omamine võimaldab saada osa ettevõtte tuludest
Need aspektid määravad, millised õigusaktid üldse kohaldatavad on. Õiguspärase NFT-äri ajamiseks on vaja ärimudelit täpselt mõista, õiguslikke küsimusi korrektselt analüüsida ja seejärel tegeleda konkreetsete küsimustega. On soovitatav konsulteerida advokaadiga, kes mõistab nii plokiahela tehnoloogiat kui ka sellega seotud äri ja õigust.
Meie büroo poolt pakutavad meetmed
Monolith õigusbüroo on krüptovara ja plokiahela õigusteenuseid pakkuv advokaadibüroo, mis on tegutsenud alates oma avamisest 2017. aastal (Heisei 29). Näiteks oleme võimelised mõistma välismaiseid valgeid raamatuid, uurima nende skeemide seaduslikkust Jaapanis, pakkuma ettepanekuid skeemide seaduslikuks rakendamiseks ning koostama valgete raamatute ja lepingute tekste, mida kasutatakse nende skeemide raames. Selliste ülesannete täitmiseks on vajalik IT, inglise keele, äri ja finantsõiguse alane teadmistepagas ning kogemused ja oskused. Pakume krüptovara ja plokiahelaga seotud äridele terviklikku tuge, ühendades advokaatide ja IT-konsultantide oskused. Palun vaadake allpool olevat artiklit täpsema teabe saamiseks.
Category: IT
