Milline on ELis kehtiva tehisintellekti regulatsiooni hetkeseis ja väljavaated? Selgitame ka mõju Jaapani ettevõtetele

AI arengu tõttu, kus tööprotsessides kasutatakse üha enam AI tööriistu nagu ChatGPT, on AI-ga seotud äritegevus muutunud aktiivsemaks. Samal ajal pööratakse üha enam tähelepanu rahvusvahelistele AI regulatsioonidele.

Jaapanis on Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeerium avaldanud “AI põhimõtete rakendamise juhend Ver. 1.1″[ja] (artikli kirjutamise hetkel). 2023. aasta (Reiwa 5) 14. juunil võeti Euroopa Parlamendis vastu maailma esimene rahvusvaheline “AI regulatsiooniseadus”, mis on pälvinud ka Jaapanis suurt tähelepanu.

Käesolevas artiklis tutvustame AI regulatsiooniseaduse praegust olukorda ja väljavaateid ning selgitame selle mõju Jaapani ettevõtetele.

Mis on AI regulatsiooniseadus (AI Act)?

14. juunil 2023 (2023. aasta) võeti Euroopa Liidu Euroopa Parlamendis vastu kõikehõlmav “AI regulatsiooni eelnõu”, mis käsitleb tehisintellekti (AI) kasutamist üldiselt. See on maailma esimene rahvusvaheline “AI regulatsiooniseadus (AI Act)”, mis koosneb 85 artiklist ja on EL-i ühtne õigusakt (sekundaarõigus).

Edaspidi on kavas 2023. aasta jooksul jõuda kokkuleppele kolmepoolsetes (Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu) mitteametlikes läbirääkimistes (triloog), millele järgneb Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu kui seadusandlike organite heakskiit ning eeldatavasti jõustub see 2024. aastal.

EL-i õigussüsteem

EL-i õigussüsteem koosneb kolmest osast: primaarõigusest (lepingud), sekundaarõigusest (ühenduse õigusaktid) ja kohtupraktikast.

Sekundaarõigus põhineb primaarõigusel (lepingutel) ja koosneb õigusaktidest, mis reguleerivad liikmesriike otseselt või kaudselt, tuntud ka kui EL-i õigus või tuletatud õigus.

Üldjoontes on viis peamist tüüpi, kuid “EL-i tehisintellekti määrus” kuulub määruste (Regulation) kategooriasse, mis tähendab, et see on liikmesriikidele otse kohaldatav ühtne reeglistik.

EL-i õigusaktid (sekundaarõigus) jagunevad järgmisteks viieks tüübiks:

• Määrus (Regulation): Omab kõikides liikmesriikides siduvat jõudu ja rakendub otse, muutudes vastuvõtmisel osaks riiklikest õigussüsteemidest ilma ratifitseerimismenetluseta.
• Direktiiv (Directive): Kohustab liikmesriike saavutama kindlaksmääratud eesmärke, luues uusi seadusi või muutes olemasolevaid.
• Otsus (Decision): Üks õiguslikult siduvate õigusaktide vorme, mis on suunatud konkreetsetele adressaatidele, mitte üldisele avalikkusele, ja võib puudutada konkreetseid liikmesriike, ettevõtteid või isikuid.
• Soovitus (Recommendation): Euroopa Komisjon soovitab liikmesriikide valitsustele, ettevõtetele või isikutele teatud tegevusi või meetmeid. Kuigi soovitustel puudub õiguslikult siduv jõud, võivad need siiski mõjutada seaduste loomist või muutmist liikmesriikides.
• Arvamus (Opinion): Tuntud ka kui “vaade”, kus Euroopa Komisjon avaldab oma arvamust konkreetse teema kohta. Arvamusel ei ole õiguslikku siduvust ega kohustuslikku jõudu.

“Määrus” on sekundaarõiguse kõige jõulisem vorm ja näiteks GDPR (General Data Protection Regulation) ehk “Üldine andmekaitsemäärus” on üks määruse näidetest.

AI regulatsiooni kohaldamisala

ELi “AI regulatsioon” rakendub otseselt ELi territooriumil ning sellel on õiguslik siduvus ka kolmandate riikidega, mis on kaubanduspartnerid, ja see hõlmab väljaspool oma territooriumi asuvaid ettevõtteid. Reguleerimisalasse kuuluvad ettevõtjad, kes sihivad oma AI süsteeme ja teenuseid Euroopa turule, sealhulgas AI arendajad, kasutuselevõtjad, pakkujad, importijad, müüjad ja kasutajad.

AI regulatsioonis on sätestatud konkreetsed nõuded teatud AI süsteemidele ja ettevõtjate kohustused, kuid samal ajal nõutakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) haldus- ja finantskoormuse vähendamist.

See eelnõu on osa laiaulatuslikust AI paketist, mille eesmärk on tagada AI ohutus ja põhiõigused ning tugevdada AI-ga seotud tegevusi, investeeringuid ja innovatsiooni kogu ELis.

ELi regulatsioonid peavad olema kooskõlas nende aluspõhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa Liidu aluslepingutes. See tähendab, et ka AI tehnoloogiate puhul peavad olema tagatud inimõigused ja vabadused ELi territooriumil ning selleks on vajalikud kaitsemeetmed.

Eelnõus selgitatakse regulatsiooni eesmärki kui “usaldusväärse AI kasutamise edendamist inimjärelevalve kaudu ning tervise, ohutuse, põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete ning keskkonna kaitsmise tagamist AI riskide eest”.

Konkreetselt on kirjas järgmised “kõikidele AI süsteemidele kohaldatavad üldpõhimõtted”:

• Inimautonoomia ja järelevalve (human agency and oversight)
• Tehniline vastupidavus ja ohutus (technical robustness and safety)
• Privaatsus ja andmehaldus (privacy and data governance)
• Läbipaistvus (transparency)
• Mitmekesisus, diskrimineerimise vältimine ja õiglus (diversity, non-discrimination and fairness)
• Sotsiaalne ja keskkonnaalane heaolu (social and environmental well-being)

Regulatsioonis on selgelt välja toodud, et AI põhimõtete saavutamiseks on hädavajalikud meetmed AI arendajate, kasutajate ja pakkujate AI kirjaoskuse tagamiseks.

Rikkumise korral võidakse määrata tohutuid trahve kogu maailma müügitulu alusel (kuni 30 miljonit eurot, mis on umbes 4,7 miljardit jeeni, või kuni 6% kogu maailma müügitulust, olenevalt sellest, kumb on suurem), mis võib tähendada, et ettevõtted ei saa enam ELis AI äri teha.

Seetõttu peavad ka ELi turul juba AI äri tegevad ettevõtted, sealhulgas Jaapani ettevõtted, ja need, kes kaaluvad tulevikus ELi turule sisenemist, vastama ELi uutele AI regulatsioonidele.

AI reguleerimise seadusloome taust

Generatiivne AI on küll kasulik tööriist, kuid sellega kaasnevad ka riskid, nagu kuritegevuse soodustamine ja demokraatia ohustamine. AI tehnoloogia arengu ja leviku tõttu on need probleemid muutunud möödapääsmatuks väljakutseks.

Alates 2016. aastast on Euroopa Liit (EL), Ameerika Ühendriigid ja Hiina avaldanud AI-ga seotud juhised ja riiklikud strateegiad. Eriti EL on edendanud AI ja suurandmete reguleerimist, luues olulisi juhiseid, deklaratsioone ja reguleerimise eelnõusid aastatel 2017 kuni 2022.

Näiteks 2016. aasta aprillis võeti vastu “Üldine andmekaitsemäärus (GDPR)”, 2021. aasta 21. aprillil esitati “AI reguleerimise seaduse eelnõu” ja 2022. aasta 30. mail kehtestati “Euroopa andmehalduse seadus (DGA)”, mis jõustus 2023. aasta 24. septembril.

Need reguleerimised on suunatud sellele, et tagada AI ja suurandmete turvaline ning õiglane kasutamine ühiskonnas ning samal ajal soodustada innovatsiooni ja majanduskasvu.

EL on oma digitaalse strateegiana välja pakkunud “A Europe fit for the Digital Age” (Euroopa, mis sobib digiajastuks).

Pärast “AI reguleerimise seaduse eelnõu” esitamist ja generatiivse AI kiire arengu ning leviku tõttu võttis Euroopa Komisjon 2023. aasta 14. juunil vastu muudetud eelnõu, millesse lisati generatiivse AI kohta uued seisukohad ja nõuded.

AI reguleerimise seaduse tunnusjooned

“Jaapani AI reguleerimise seaduse” põhitõed koosnevad kolmest peamisest tunnusjoonest: “riskipõhine AI klassifikatsioon”, “nõuded ja kohustused” ning “innovatsiooni toetamine”.

See regulatsioon põhineb meetodil, mida nimetatakse “riskipõhiseks lähenemiseks”, ja see kategoriseerib AI riskitasemed neljaks, millele vastavalt kohaldatakse regulatsioone.

Konkreetselt on alljärgnevas tabelis määratletud AI süsteemide nelja riskitaseme keelud, nõuded ja kohustused. Kõrge riskiga AI puhul on kasutusalad määratletud inimese füüsilise tervise ja elu ohutuse, iseseisvuse tagamise, demokraatia ja õiglase menetluse säilitamise seisukohast.

AI regulatsioonide mõju Jaapanile

EL on inimõiguste kaitse, isikuandmete kaitse, keskkonnahoiu ja muudes valdkondades rahvusvaheliselt esirinnas reguleerimist kehtestanud ning sellest on saanud teiste riikide süsteemide kujundamise “kuldstandard”.

Jaapanis isikuandmete kaitse seaduse muudatused viidi läbi mitte ainult detsentraliseeritud regulatsioonide ühtlustamise eesmärgil, vaid ka vastusena EL-i GDPR-ile (andmekaitse seadus), mis on olnud suur väljakutse. Samuti on olemas seadusandlus, nagu “Eri digitaalplatvormide läbipaistvuse ja õigluse parandamise seadus” (jõustunud 1. veebruaril 2021), mis on kujundatud EL-i õigusaktide eeskujul.

Jaapanis ei ole praegu AI suhtes kehtestatud kõva õigusega regulatsioone, vaid järgitakse pehme õigusega eneseregulatsiooni poliitikat.

Nagu eespool mainitud, kohaldatakse EL-i “AI regulatsiooni seadust” otseselt EL-i liikmesriikidele ning see kehtib ka piiriüleselt ettevõtetele, kes tegutsevad EL-i territooriumil, hõlmates ka välismaal asuvaid ettevõtteid.

Nagu hiljem selgitame, võib EL-i territooriumil AI toodete tarnimisel kohalduda mitu erinevast vaatenurgast kehtestatud seadust ning nende seaduste järgimine on hädavajalik. Jaapani ettevõtted peavad jälgima tulevasi suundumusi ja rakendama seaduslikke vastumeetmeid.

Generatiivse AI sisaldava muudatusettepaneku vastuvõtmine

AI regulatsiooniseadus on Euroopa Liidu kolme osapoole (Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon) poolt rakendatud muudatusettepanekutega seadus.

2023. aasta 11. mail (2023) võttis IMCO (Siseturu- ja tarbijakaitsekomitee) ning LIBE (Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komitee) vastu AI regulatsiooniseadusega seotud muudatusettepanekud.

Need muudatusettepanekud võeti vastu Euroopa Parlamendis 2023. aasta 14. juunil (2023).

Raport sisaldab olulisi muudatusi seaduseelnõus, sealhulgas ennustava politseitöö keelustamine, mitmete uute lisandustega kõrge riskiga iseseisvate AI-süsteemide nimekirja, ning uue AI büroo (EAIB – Euroopa Kunstintellekti Nõukogu asendav asutus) loomine, millel on tugev ja kõikehõlmav roll.

Lisaks on pakutud tugevamat koostööd GDPR-iga (andmekaitse seadus) ning suurenenud on sidusrühmade kaasatus teatud valdkondades, samuti on sisse viidud spetsiifilised sätted generatiivse AI ja üldotstarbelise AI kohta.

Seejärel toimus 2023. aasta 24. oktoobril (2023) AI regulatsiooniseadusega seotud neljas triloog (kolmepoolne läbirääkimine), kus saavutati olulist edasiminekut poliitiliselt tundlikes küsimustes. Eriti saavutati ajutine kokkulepe palju arutelu tekitanud kõrge riskiga AI-süsteemide filtreerimismehhanismi (Art. 6) osas.

Lisaks anti poliitilist juhendamist alusmudelite/üldotstarbeliste AI-süsteemide, valitsemise, keeldude ja õiguskaitseorganite tuleviku suundade kohta ning tehnilistele meeskondadele pandi kohustus töötada välja konkreetseid tekstiettepanekuid eelnimetatud probleemide lahendamiseks.

AI regulatsiooni käsitlevad seonduvad seadused

AI regulatsiooni seadusandluses on mitmeid seadusi, mis on kehtestatud erinevatest vaatenurkadest. Need kolm seadust on loodud Euroopa Liidu (EL) poolt digitaalses ruumis isikuandmete kaitse ja ausa konkurentsi tagamiseks.

DSA (Euroopa Liidu Digiteenuste Seadus)

Euroopa Liidu “Digiteenuste Seadus” (DSA – Digital Services Act) on kõikehõlmav e-kaubanduse määrus, mis jõustus 2022. aasta 16. novembril (täielik jõustumine on planeeritud 2024. aasta 17. veebruariks).

Kuigi Euroopa Liidus võeti e-kaubanduse direktiiv vastu juba aastal 2000, on interneti ja veebiplatvormide areng muutnud selle kohaldamise keeruliseks. Seetõttu kehtestati DSA, et uuendada olemasolevat direktiivi ja luua ühtsed ELi reeglid.

DSA eesmärk on tagada ELi siseturul vahendusteenuste nõuetekohane toimimine, kaitsta kasutajate põhiõigusi ja säilitada turvalisem digitaalne keskkond. Reguleerimisalasse kuuluvad ettevõtted on veebipõhised vahendusteenused, majutusteenused ja veebiplatvormid (kaasa arvatud VLOP – väga suured veebiplatvormid ja VLOSE – väga suured veebiotsingumootorid).

DSA on seadus, mis reguleerib põhjalikult nii B2B kui ka B2C suhteid, sätestades vastutuse ebaseadusliku sisu postitamise eest ja konfliktide lahendamise korra.

Seadus nõuab konkreetseid meetmeid ebaseadusliku sisu, toodete ja teenuste kõrvaldamiseks, tugevdab kasutajate põhiõiguste kaitset ning nõuab suuremat läbipaistvust ja vastutust.

Lisaks on VLOPidele ja VLOSEdele, millel on ELis keskmiselt üle 45 miljoni kasutaja kuus, kehtestatud rangemad nõuded.

Määratud VLOPide ja VLOSEde peab nelja kuu jooksul pärast otsuse teatavakstegemist kohandama oma süsteeme, ressursse ja protsesse DSA nõuetega, rakendama leevendusmeetmeid ja looma sõltumatud süsteemid seaduse järgimiseks. Lisaks tuleb neil läbi viia auditeerimine ja esitada esimene aastane riskihindamine Euroopa Komisjonile.

DSA hakkab täielikult kehtima alates 2024. aasta 17. veebruarist ja VLOPide ning VLOSEde väliseid ettevõtteid jälgivad edaspidi Euroopa Komisjon ja liikmesriikide asutused.

Liikmesriigid peavad 2024. aasta 17. veebruariks looma sõltumatu “Digiteenuste Koordinaatori”, kes jälgib DSA järgimist ja kellele on antud õigus rakendada sanktsioone, sealhulgas trahve, kui ettevõtted rikuvad nõudeid.

Samal ajal järelevalvet VLOPide ja VLOSEde üle teostab otseselt Euroopa Komisjon, kellel on õigus rakendada karistusi.

Rikkumise korral võib ettevõttele määratav trahv ulatuda kuni 6% ettevõtte eelmise aasta kogu maailma aastakäibest.

See seadus on osa Euroopa Liidu digistrateegiast, mida tuntakse “Digiajastuks sobiva Euroopa” all, ja selle eesmärk on kohaneda digitaalajastu uute väljakutsete ja riskidega.

DMA (Digital Markets Act)

ELi “Digitaalse Turu Seadus” (DMA = Digital Markets Act) hakkab suures osas kehtima alates 2023. aasta 2. maist (2023) eesmärgiga muuta digitaalne turg õiglasemaks ja konkurentsivõimelisemaks ning takistada teatud digitaalplatvormidel turu domineerimist.

Reguleerimise alla kuuluvad määratud väravahoidjad, kellele on kehtestatud kohustused ja kelle rikkumise korral võidakse rakendada sanktsioone, sealhulgas trahve kuni 10% ulatuses nende ülemaailmsest käibest.

“Väravahoidja” on suurimad digitaalplatvormid, mis tegutsevad Euroopa Liidu piires ja on teatud digitaalvaldkondades saavutanud turul püsiva positsiooni, täites teatud kriteeriume, nagu kasutajate arv, käive ja kapital.

Europäische Kommission peab määrama uusimad väravahoidjad hiljemalt 2023. aasta 6. septembriks (2023) ja neile ettevõtetele antakse kuni kuus kuud (kuni 2024. aasta märtsini) uute Digitaalse Turu Seaduse nõuete järgimiseks. Sel korral määrati “väravahoidjateks” kuus ettevõtet: Alphabet, Amazon, Apple, ByteDance, Meta ja Microsoft, ning nende poolt pakutavad 22 peamist platvormi ja teenust on seadusega hõlmatud.

See seadus on suunatud suurte digitaalplatvormide turujõu kuritarvitamise ärahoidmisele ja uute turule sisenejate jaoks turule sisenemise lihtsustamisele.

GDPR (Üldine Andmekaitse Regulatsioon)

GDPR (Üldine Andmekaitse Regulatsioon) on ELi uus “andmekaitse seadus”, mis jõustus 2018. aasta 25. mail.

See on õiguslik raamistik, mis seab suunised isikuandmete kogumiseks ja töötlemiseks nii ELi sees kui ka väljaspool, sõltumata sellest, kas isikud on ELi kodanikud. Regulatsioon kehtestab kohustused organisatsioonidele, mis sihivad ELi või koguvad andmeid ELis asuvate inimeste kohta.

Seotud artikkel: Kuidas koostada GDPR-ile vastavat privaatsuspoliitikat[ja]

Eeldatavad suundumused AI regulatsioonides tulevikus

Seletame lähemalt ettevõtete jaoks olulisi AI süsteeme, mis põhinevad eelnevalt mainitud AI riskide klassifikatsioonil.

Sotsiaalse krediidiskoori kasutamise keeld

Üheks AI-süsteemiks, mis kuulub Euroopa Liidu (EL) reguleeriva õiguse “keelatud riskide” alla, on sotsiaalne krediidiskoor (social credit score), mille kasutamine on muudatusettepaneku kohaselt keelatud mitte ainult avalikes asutustes, vaid ka üldiselt.

“Sotsiaalne krediidiskoor” viitab süsteemile, mis hindab üksikisikute sotsiaalset staatust ja käitumist nende tegevuste põhjal.

Hiinas toimib see süsteem järelevalveühiskonna tööriistana ja on riikliku poliitika osana loonud sotsiaalse krediidisüsteemi neljas valdkonnas: avalik teenistus, kaubandus, ühiskond ja õigussüsteem.

Spetsiifiliste piirangutena võib tuua lennukite ja kiirrongide kasutamise keelu, erakoolidest väljaarvamise, mittetulundusühingute asutamise keelu, mainekatest töökohtadest väljaarvamise, hotellidest väljaarvamise, internetiühenduse kiiruse vähendamise ning isikuandmete avaldamise veebisaitidel ja meedias. Teisalt, kui skoor on kõrge, võib inimene saada mitmesuguseid “soodustusi”.

Kuid selline süsteem tekitab muret isiku privaatsuse ja vabaduste pärast ning selle kasutamise üle käib pidev arutelu.

EL-i piires sotsiaalse krediidiskoori kasutamise keeld on mõeldud tagama, et AI-tehnoloogia kasutamine oleks õiglane ja läbipaistev.

Generatiivse AI piirangute tugevdamine

Üheks “piiratud riskiga” AI süsteemiks, mis kuulub EL-i regulatsiooni alla, on generatiivne AI.

Generatiivne AI (ジェネレーティブAI) on tehisintellekti liik, mis loob õppimisandmete põhjal uut sisu või lahendusi ja on viimasel ajal, nagu näiteks Chat GPT, saanud palju tähelepanu. Siiski esineb generatiivsel AI-l mitmeid probleeme, mis nõuavad regulatsiooni.

AI regulatsiooniseaduses on generatiivse AI kiire arengu ja leviku tõttu lisatud uusi käsitlusviise ja nõudmisi seoses generatiivse AI-ga.

Konkreetselt nõutakse OpenAI ja teiste generatiivse AI pakkujate käest, et nad avalikustaksid autoriõigusega kaitstud andmed, mida on kasutatud LLM-i (Large Language Model – suuremahuline keelemudel) õpetamiseks.

Selle eesmärk on tagada generatiivse AI läbipaistvus ja tugevdada riskijuhtimise regulatsioone.

EL-i seadusandluses on GDPR-i (データ保護法) ja teiste sarnaste seaduste kaudu traditsiooniliselt rõhutatud “läbipaistvuse” (Transparency) põhimõtet, nõudes kaitsemeetmeid ja AI kasutamise eesmärkide eelnevat avalikustamist sihtrühmadele, muutes selle põhimõtte rahvusvaheliseks “kuldstandardiks”.

Emotsioonide tuvastamise AI kasutamise piirangud

EL-i reguleeriva õiguse “piiratud riski” kategooriasse kuuluv emotsioonide tuvastamise AI allub läbipaistvuse kohustusele ning selle kasutamisele kehtestatakse teatud piiratud kohustused, nagu näiteks kohustus kasutamisest ette teatada.

“Emotsioonide tuvastamise AI” viitab tehisintellektile, mis suudab tuvastada inimese emotsioonide muutusi.

Konkreetselt on olemas järgmised neli tüüpi, mis analüüsivad rõõmu, viha, kurbust ja huvi taset, kasutades mikrofone, kaameraid ja sensoreid:

• Teksti emotsioonide tuvastamise AI: analüüsib inimese poolt sisestatud teksti või kõneandmeid tekstiks teisendatud informatsiooni, et tuvastada emotsioone.
• Hääle emotsioonide tuvastamise AI: analüüsib inimese poolt tekitatud hääle põhjal emotsioone.
• Näoilmete emotsioonide tuvastamise AI: loeb kaamera abil näoilmetest emotsioone.
• Bioinformatsiooni emotsioonide tuvastamise AI: tunneb ära emotsioone, kasutades bioloogilisi andmeid nagu aju lained või pulss.

Neid tehnoloogiaid kasutatakse erinevates valdkondades, nagu klienditeenindus, kõnekeskused ja müügitöö. Tehnoloogia edasise arenguga on oodata selle rakendamist ka meditsiinivaldkonnas.

Siiski on vajalik bioloogiliste andmete ja kogutud isikuandmete privaatsuse kaitse ning sellega seotud seadusandluse väljatöötamine.

Kokkuvõte: AI regulatsioonide hetkeseis ja tulevikuväljavaated

Oleme käsitlenud ELi “AI regulatsioonide” hetkeseisu ja tulevikuväljavaateid ning nende mõju Jaapani ettevõtetele. Võib öelda, et maailma esimene “ELi AI regulatsioon” omab suurt potentsiaali saada rahvusvaheliseks “kuldstandardiks”.

Jaapani ettevõtete jaoks, kes plaanivad siseneda ELi turule, on oluline jälgida AI regulatsioonide arenguid. Soovitame konsulteerida advokaatidega, kes on kursis rahvusvahelise õiguse ja AI tehnoloogiaga, eriti seoses ELi AI regulatsioonidega.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolith õigusbüroo on IT ja eriti interneti ning õiguse valdkonnas rikkaliku kogemusega õigusbüroo. AI äris kaasnevad paljud õiguslikud riskid ja AI-ga seotud õigusküsimustes pädevate advokaatide tugi on hädavajalik. Meie büroo pakub AI-s kogenud advokaatide ja inseneride meeskonnaga, sealhulgas ChatGPT ja muude AI äride jaoks, kõrgetasemelist õigusabi, nagu lepingute koostamine, ärimudelite seaduslikkuse hindamine, intellektuaalomandi kaitse ja privaatsusega seotud küsimused. Allpool olevas artiklis on toodud üksikasjalikum teave.

Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: AI (sh ChatGPT) õigusteenused[ja]