Kuidas vältida varjatud renditööd: „SES-lepingu“ kontrollpunktid
SES (System Engineering Service) lepingud mängivad olulist rolli IT-inseneride tööjõupuuduse leevendamisel Jaapani IT-sektoris.
Siiski võib SES-lepingute sisu põhjal neid käsitleda valesti suunatud tööjõuna.
Seetõttu selgitame selles artiklis, mida peaksid arvestama insenerid ja ettevõtted, kes soovivad sõlmida SES-lepingu, et vältida valesti suunatud tööjõu olukorda.
Mis on SES leping?
SES leping tähendab “System Engineering Service” ehk süsteemiinseneriteenuse algustähtede lühendit. Selle sisuks on leping, mis käsitleb personaliabi äri, kus SES-i pakkuv ettevõte (edaspidi “SES-i pakkuv ettevõte”) saadab teatud inseneri kliendiettevõttesse (edaspidi “kliendiettevõte”).
Konkreetsemalt öeldes pakub insener teenuseid kliendiettevõttele ja SES-i pakkuv ettevõte saab selle eest tasu kliendiettevõttelt.
https://monolith.law/corporate/ses-contract-legal-notes[ja]
SES-lepingute õiguslik olemus
SES-lepingute õigusliku olemuse suhtes on kaks lähenemisviisi: mõned peavad seda töövõtulepinguks, teised aga pooltevaheliseks volituseks.
Töövõtulepingu ja pooltevahelise volituse erinevus seisneb mitmes aspektis, kuid suurim erinevus on selles, kas eesmärk on töö lõpuleviimine või tööülesannete täitmine.
SES-lepingud on üldiselt suunatud tööülesannete täitmisele ja seetõttu on sageli leitud, et neil on pooltevahelise volituse omadused.
SES-lepingute probleemid
Üheks SES-lepingute probleemiks on võimalus, et neid võidakse käsitleda ebaseadusliku varjatud tööjõu rentimisena.
Varjatud tööjõu rentimine SES-lepingute puhul tähendab olukorda, kus kuigi leping on vormiliselt SES-leping, käsitletakse seda sisuliselt tööjõu rentimisena.
Tööjõu rentimise äri seaduslikuks teostamiseks on vaja saada tööjõu rentimise äri luba.
Tööjõu rentimise äri luba on reguleeritud järgneva tööjõu rentimise äri korrektse haldamise ja renditöötajate kaitse seaduse (edaspidi “tööjõu rentimise seadus”) paragrahviga 5.
Paragrahv 5. Isik, kes soovib tegeleda tööjõu rentimise äriga, peab saama sotsiaal- ja tööministri loa.
(Tööjõu rentimise äri luba)
2. Isik, kes soovib saada eelneva lõigu loa, peab esitama sotsiaal- ja tööministrile taotluse, milles on märgitud järgmised andmed:
1. Nimi või ärinimi ja aadress ning juriidilise isiku puhul esindaja nimi
2. Juriidilise isiku puhul juhatuse liikmete nimed ja aadressid
3. Tööjõu rentimise äri tegevuskoha nimi ja asukoht
4. Renditöö eest vastutava isiku nimi ja aadress, kes on määratud paragrahvi 36 alusel
3. Taotlusele tuleb lisada äriplaan ja muud dokumendid, mis on määratud sotsiaal- ja tööministri määrusega, iga tööjõu rentimise äri tegevuskoha kohta.
4. Äriplaanis tuleb määrata sotsiaal- ja tööministri määruse alusel renditöötajate arv, tööjõu rentimise tasu ja muud tööjõu rentimisega seotud küsimused.
5. Sotsiaal- ja tööminister peab enne esimese lõigu loa andmist kuulama tööpoliitika nõukogu arvamust.
Varjatud tööjõu rentimise korral on SES-leping sõlmitud selliselt, et tööjõu rentimise äri luba ei ole saadud, ja sel juhul käsitletakse SES-lepingut ebaseadusliku lepinguna.
Lisaks on inseneridel sageli vaja sõlmida ebastabiilne tööleping SES-teenuse pakkujaga, mis põhineb ebaseaduslikul varjatud tööjõu rentimisel, mis võib viia ka inseneride ebaõiglase tööjõu pakkumiseni.
Seega, kuna varjatud tööjõu rentimise korral tekib palju probleeme, on SES-lepingute puhul oluline olla ettevaatlik, et neid ei käsitletaks varjatud tööjõu rentimisena.
SES-lepingu kontrollpunktid
Allpool selgitame, milliseid konkreetseid sätteid tuleks SES-lepingus jälgida, et vältida valesti klassifitseerimist tööjõu rentimiseks.
Järgnev tööhõive stabiilsuse seaduse rakendusmääruse paragrahv 4 lõige 1 on valesti klassifitseeritud alltöövõtu sätte, kuid seda kasutatakse valesti klassifitseeritud tööjõu rentimise otsustamisel.
Paragrahv 4. Isik, kes pakub töötajaid ja laseb neil alluda teiste juhtimisele ja korraldustele (välja arvatud need, kes tegelevad töötajate rentimisega vastavalt töötajate rentimise seadusele (1985. aasta seadus nr 88, edaspidi “töötajate rentimise seadus”) artikkel 2 punkt 3), peetakse isikuks, kes tegeleb töötajate pakkumisega, isegi kui lepingu vorm on alltöövõtuleping, välja arvatud juhul, kui see vastab kõigile järgmistele punktidele:
(Seaduse paragrahv 4 küsimused)
1. Vastutab kõigi finants- ja seaduslike kohustuste eest töö lõpetamisel.
2. Juhendab ja kontrollib töötajaid, kes tegelevad tööga.
3. Kannab kõik seadusega ettenähtud kohustused tööandjana töötajate suhtes.
4. Kasutab ise pakutavaid masinaid, seadmeid, tööriistu (välja arvatud lihtsad tööriistad, mis on tööks vajalikud) või materjale, mis on vajalikud töö tegemiseks, või teostab tööd, mis nõuavad spetsiaalseid tehnilisi või erialaseid kogemusi, mitte lihtsalt füüsilist tööjõudu.
Konkreetselt otsustatakse valesti klassifitseeritud tööjõu rentimise üle järgmiste elementide põhjal:
① Kellele kuulub finants- ja seaduslik vastutus
② Kes omab juhtimis- ja kontrollõigust inseneride üle
③ Kes kannab tööandja kohustusi inseneride suhtes
④ Kes valmistab ette tööks vajalikud seadmed ja materjalid
Paragrahv ①
Seoses punktiga ①, SES-lepingu raames peab finants- ja õigusliku vastutuse kandma mitte klientide ettevõte, vaid SES-i pakkuv ettevõte.
Finantsvastutuse osas nõutakse, et kõik tööde teostamiseks vajalikud vahendid hangitakse ja makstakse SES-i pakkuvate ettevõtete endi vastutusel.
Seetõttu on vaja SES-lepingus selgelt sätestada sätted, mis näevad ette, et SES-i pakkuv ettevõte kannab tööde teostamiseks vajaliku finantsvastutuse.
Õigusliku vastutuse osas peab SES-i pakkuv ettevõte kandma tsiviilseadustiku, äriseadustiku ja muude seaduste poolt määratud vastutuse tööde teostamise eest.
Seetõttu on oluline, et SES-lepingus oleksid selgelt sätestatud sätted, mis näevad ette, et SES-i pakkuv ettevõte kannab õigusliku vastutuse.
Paragrahv ② kohta
Paragrahvi ② puhul on oluline selgelt märkida, et inseneride juhtimis- ja kontrollõigus kuulub mitte kliendi ettevõttele, vaid SES-i pakkuvale ettevõttele.
Konkreetselt võib see tähendada, et sätete hulka kuulub punkt, mis määrab, et SES-i pakkuv ettevõte teostab ise inseneride tööülesannete täitmise meetodite ja muude juhtimisülesannete ning inseneride töösoorituse hindamisega seotud juhiste ja muude juhtimisülesannete määramise.
Lisaks võib sätete hulka kuuluda punkt, mis määrab, et SES-i pakkuv ettevõte teostab ise inseneride tööaja alguse ja lõpu, puhkeaegade, puhkepäevade, puhkuse ja muude juhtimisülesannete määramise ning juhul, kui inseneride tööaega pikendatakse või kui insenere tööle pannakse puhkepäeval, ka nende juhtimisülesannete määramise.
Veelgi enam, võib sätete hulka kuuluda punkt, mis määrab, et SES-i pakkuv ettevõte teostab ise inseneride teenistuskorra küsimustega seotud juhiste ja muude juhtimisülesannete määramise ning töötajate paigutuse ja muude otsuste tegemise või muutmise.
Paragrahv ③ kohta
Paragrahvi ③ puhul on oluline selgelt märkida, et inseneride kasutajakohustused ei lasu klientettevõttel, vaid SES-i pakkuvatel ettevõtetel.
Kasutajal on töötajate ees mitmesuguseid kohustusi, millest üks olulisemaid on näiteks palga maksmise kohustus.
Lisaks kuulub kasutaja vastutuse alla ka inseneride tervise eest hoolitsemine, seega võib kaaluda ka paragrahvi lisamist, mis kohustab insenere regulaarselt tervisekontrollis käima.
Paragrahv ④
Paragrahvi ④ kohaselt võib kaaluda klausli lisamist, mis näeb ette, et SES-i teenuseid pakkuv ettevõte valmistab ette ja hangib tööks vajalikud tarvikud, materjalid jne.
https://monolith.law/corporate/ses-contract-notes-explanation[ja]
Oluline on luua süsteem, mis ei oleks varjatud allhanke
SES-lepingutes on oluline määrata kindlaks klauslid, mis ei võimalda varjatud allhanke otsust. Kuid kui tegelikus rakendamisetapis tehakse selliseid toiminguid, mis võivad viia varjatud allhanke otsuseni, võib juhtuda, et SES-lepingu klauslid muutuvad kasutuks.
Seetõttu on oluline luua süsteem, mis võimaldab SES-lepingu klausleid, mis ei võimalda varjatud allhanke otsust, järgida. Näiteks võib töötajatele koolitust pakkuda või sisereegleid kehtestada.
Lisaks SES-lepingu klauslitele on oluline, et ka SES-i pakkuv ettevõte lisaks inseneridega sõlmitavatesse töölepingutesse klauslid, mis ei võimalda varjatud allhanke otsust.
Kokkuvõte
Seega oleme selgitanud, milliseid aspekte tuleks SES-lepingute puhul silmas pidada, et vältida varjatud töölevõtmist.
SES-lepingute puhul varjatud töölevõtmise probleem nõuab mitte ainult IT-alaseid teadmisi, vaid ka tööõiguse tundmist. Soovitame inseneridel ja ettevõtetel, kes kaaluvad SES-lepingu sõlmimist, konsulteerida advokaadiga, kellel on asjakohased erialased teadmised.
Meie büroo poolt pakutavad meetmed
Monolise õigusbüroo on IT- ja eriti internetiõiguse valdkonnas kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. SES-lepingute turvaliseks kasutamiseks on hädavajalik õiguslik kontroll. Meie büroos tegeleme erinevate juhtumite läbivaatamisega, alates Tokyo börsi esmaste ettevõtete nimekirjas olevatest ettevõtetest kuni idufirmadeni. Kui teil on lepinguga probleeme, vaadake palun allpool toodud artiklit.
Category: IT
Tag: ITSystem Development
