Avatud lähtekoodi (OSS) määratlus ja autoriõigusseadusega seotud tähelepanekud

IT-valdkonna inseneridele, disaineritele ja teistele loojatele on vältimatuks teemaks autoriõiguse küsimused. Võib juhtuda, et tekivad vaidlused seoses enda loodud teosega või võidakse teadmatusest rikkuda teiste autoriõigusi. Sellises olukorras võib avatud lähtekoodiga tarkvara (OSS) olla loojatele suureks abiks, võimaldades neil autoriõiguse küsimusi vähem muretseda. Siiski on sageli avatud lähtekoodiga tarkvara (OSS) valesti mõistetud ja mõnikord võib sellest tulenevad arusaamatused põhjustada probleeme seoses vastavusega.

Selles artiklis selgitame avatud lähtekoodiga tarkvara (OSS) seaduslikku määratlust ning käsitleme levinud eksiarvamusi ja arusaamatusi seoses avatud lähtekoodiga tarkvara (OSS) kasutamisega.

Erinevad eksiarvamused avatud lähtekoodi (OSS) ümber

Avatud lähtekoodi (OSS) täpset määratlust mõistab üllatavalt vähe inimesi ja seda võib sageli valesti mõista. Levinud eksiarvamused hõlmavad näiteks järgmist:

• Kui programm on avaldatud internetis suurele hulgale inimestele, võib seda nimetada avatud lähtekoodiks (OSS).
• Avatud lähtekoodil (OSS) pole autoriõigusi, seega autoriõiguse seadus ei kehti ja õiguslikke küsimusi pole vaja eriti muretseda.
• Kui see on avatud lähtekood (OSS), on kõik sellega seotud kulud tasuta.
• Kui see on avatud lähtekood (OSS), võib seda kasutada piiranguteta.

Kokkuvõtteks, need kõik on valed. Selline lähtekoodi või programmi kasutamine, mis põhineb nendel eksiarvamustel, võib põhjustada õiguslikke probleeme. On oluline selgelt eristada avatud lähtekoodi (OSS) ja mitte-OSS-i ning teada, millised õigused on avatud lähtekoodi (OSS) kasutajatele antud, et vältida tarbetuid õiguslikke probleeme. Seoses nende punktidega on väga oluline mõista avatud lähtekoodi (OSS) täpset määratlust.

Avatud lähtekoodi (OSS) olemus, arvestades autoriõigusseaduse “kasutamise” ja “kasutamise” erinevust

Niisiis, mis on lõppkokkuvõttes avatud lähtekood (OSS)? Avatud lähtekoodi (OSS) olemuse mõistmiseks on vaja mõista autoriõiguse aluseid. Autoriõigusseaduse järgi eristatakse “kasutamist” ja “kasutamist” selgelt erineva tähendusega eesti keelena. Kuna mõlemad tähendused on eesti keeles üldiselt sarnased, on neid lihtne segi ajada. Seetõttu on oluline kõigepealt mõista nende erinevust.

“Kasutamine” on autoriõiguse õigus ja võib esineda autoriõiguse rikkumisi

Alustuseks on autoriõigus õigusvaldkond, mis tagab teose loojale teatud monopoolse positsiooni. Teisisõnu, kui selgitada süsteemiarenduse ja tarkvaraarenduse kontekstis võimalikult lühidalt, seisneb see õiguste omaniku tahte järgimises sellistes küsimustes nagu kopeerimine (sama seaduse artikkel 21), avalik edastamine interneti kaudu (sama seaduse artikkel 23, punkt 1), üleandmine (sama seaduse artikkel 27). Need on seotud teose “kasutamisega”. Seega, kui mitteõiguste omanik teeb neid kasutustoiminguid ilma loata, muutub see “autoriõiguse rikkumise” juhtumiks. Näiteks järgmises artiklis selgitatakse teise inimese lähtekoodi “kopeerimise” ja “ainult viitamise” erinevust, andes ülevaate autoriõiguse rikkumise hindamise kriteeriumidest.

https://monolith.law/corporate/copyright-infringement-relatedtothe-program[ja]

Kui autoriõigusi rikutakse, võib õiguste omanik nõuda tsiviilmeetmena peatamist (autoriõiguse seaduse artikkel 112, lõige 1) või kahju hüvitamist ebaseadusliku tegevuse eest (tsiviilseadustiku artikkel 709).

“Kasutamine” ei ole monopolistlik õigus ja autoriõiguse rikkumist ei esine

Kuid autoriõigusseadus ei ole ainult õigusvaldkond, mille eesmärk on kaitsta õiguste omanikke ja karistada õiguste rikkumisi. Algselt on autoriõiguse seaduse esimeses artiklis, selle eesmärgi sättes, välja toodud järgmine idee.

Artikkel 1. See seadus määrab kindlaks autoriõigused ja sellega seotud õigused seoses teoste, esituste, heliplaatide, ringhäälingu ja kaabelleviga, pöörates tähelepanu nende kultuuriliste varade õiglasele kasutamisele, eesmärgiga kaitsta autoriõigusi ja aidata kaasa kultuuri arengule.

Lisaks “õiguste kaitsele” on siin välja toodud ka “kultuuri arengu” idee. Teisisõnu, kui looja monopolistlikud õigused on liiga suured, võib see põhjustada muret, et see surub ebaõiglaselt alla teiste loomistegevuse, seega on selle valdkonna eesmärk ka tasakaalu saavutamine selliste küsimustega. Teisisõnu, selle õigusvaldkonna piires on palju sätteid, mis kehtivad juhtudel, kui autoriõigused ei laiene. See on seotud autoriõiguse “kasutamise” küsimusega.

Allpool on toodud sätted, mis lubavad teose “kasutamist”.

Artikkel 30. Teos, mis on autoriõiguse objekt (edaspidi nimetatud “teos”), võib isiklikuks või koduseks kasutamiseks või muuks sarnaseks piiratud ulatuseks (edaspidi “isiklik kasutamine”) kopeerida kasutaja poolt, välja arvatud järgmised juhtumid. (Järgneb)

Autoriõiguse seaduse artikli 30 “kasutamine” tähendab raamatu puhul “lugemist”, muusika puhul “kuulamist” ja filmi puhul “vaatamist”. Raamatu sirvimine raamatupoes ei tekita autoriõiguse probleeme. Teisisõnu, teose kasutamisel kasutajana ei ole autoriõiguse rikkumise mõistet. Kokkuvõttes on autoriõigus õigus, mis seab teatud piirangud mitteõiguste omaniku “kasutamisele”, st raamatu trükkimisele või muutmisele, muusika salvestamisele või esitamisele, filmi levitamisele või näitamisele.

Litsents on õigus, mis võimaldab mitteõiguste omanikul “kasutada”

Eeltoodud sisu on eelduseks avatud lähtekoodi (OSS) õigusliku tähenduse mõistmiseks. Asjaolu, et autoriõigus piirab laialdaselt mitteõiguste omaniku “kasutamist”, tähendab vastupidiselt, et kui õiguste omanik annab loa, võib mitteõiguste omaniku “kasutamine” olla lubatud. See on nn kasutusluba, st litsents. Muide, litsentsi saamine erineb autoriõiguse üleandmisest või üleviimisest autoriõiguste omanikuks saamiseks, nii et olge selle punkti suhtes ettevaatlik. Lõppude lõpuks tähendab kasutusluba, et eeldusel, et autoriõigusi pole, saate “kasutamise” kohta õigustatud õiguste omaniku “loa”.

Lisaks on avatud lähtekood (OSS) see, mis lubab selle litsentsi alusel kõigil laialdaselt kasutada.

Arvestades avatud lähtekoodi (OSS) olemust, mida tuleks silmas pidada?

Ülaltoodud autoriõiguse seaduse sisu põhjal käsitleme avatud lähtekoodi (OSS) kasutamisel sageli eksitavaid punkte. Allpool toome välja punktid, mis on eriti eksitavad ja vajavad tähelepanu avatud lähtekoodi (OSS) puhul, kuid arvestades seni käsitletud sisu, peaksid need olema juba iseenesestmõistetavad.

“Kui see on avaldatud kohas, kus igaüks saab seda veebis vaadata, siis on see avatud lähtekood (OSS)” on vale

On juhtumeid, kus kood, mis on avaldatud githubis, on ekslikult mõistetud kui “kuna see on veebis kohas, kus igaüks saab seda vaadata, siis on see avatud lähtekood (OSS) ja autoriõiguse küsimused pole olulised”. Kuid avatud lähtekoodi (OSS) olemus seisneb “kasutusloa” andmises, mitte selles, et igaüks saab seda vaadata.

Koodi kirjutanud programmeerija, kes on autoriõiguste omanik, ei pruugi isegi siis, kui tal on soov avaldada oma kood veebis, anda kasutusluba suvalisele hulgale inimestele avatud lähtekoodi (OSS) kujul.

“Avatud lähtekoodil (OSS) pole autoriõigusi ja autoriõiguse seadus ei puutu asjasse” on vale

Nagu eespool mainitud, on ka avatud lähtekoodi (OSS) puhul olemas autoriõiguste omanik. Avatud lähtekood (OSS) on saanud selliseks, kuna autoriõiguste omanik on kasutanud oma autoriõigusi ja andnud kasutusloa suvalisele hulgale inimestele. Teisisõnu, avatud lähtekood (OSS) ise eeldab autoriõiguse seaduse raamistikku.

“Avatud lähtekoodi (OSS) kasutamisega seotud kulud on alati tasuta” ei pruugi olla tõsi

Avatud lähtekoodi (OSS) olemus seisneb lõppkokkuvõttes kasutusloas. Seega on litsentsitasu määratluse järgi alati tasuta. Kuid avatud lähtekoodi (OSS) määratlus ei välista võimalust, et kulud võivad tekkida mujal kui litsentsitasus. Hea näide sellest on WordPressi pistikprogrammid, mida sageli kasutatakse veebisaitide loomiseks. Tehnikud üle kogu maailma loovad pistikprogramme WordPressi funktsioonide laiendamiseks ja need on määratletud avatud lähtekoodina (OSS), kuid mõned pistikprogrammid on tasulised, teised aga tasuta.

“Kui see on avatud lähtekood (OSS), võib seda kasutada piiranguteta” on vale

Avatud lähtekoodi olemus seisneb lõppkokkuvõttes selles, et see annab loa kasutada seda tasuta suvalisele hulgale inimestele. Seega võib seal olla teatud piiranguid. Näiteks avatud lähtekood, millel on copyleft-klausel, nõuab, et uued teosed, mis põhinevad sellel, sisaldaksid samuti copyleft-klauslit ja oleksid avatud lähtekoodiga. Lisaks on palju selliseid, mis seavad piiranguid isegi siis, kui need on avatud lähtekood, näiteks autoriõiguse märkimise viisi kohta.

Kokkuvõte

Arvatakse, et autoriõiguse seadus on valdkond, mis ei paku suurt huvi neile, kes armastavad asjade loomist, kuna see ei ole seotud toodete loomise tehnikaga. Kuid mõistmine avatud lähtekoodiga (OSS) ei ole kindlasti ebaoluline ka loojatele. Usutakse, et on oluline mõista täpselt, mida on hea teha ja mida mitte.