Youtube'is teiste inimeste või ettevõtete laimamise korral au teotamise süüteo kohta
YouTube’is postitatakse iga päev erinevate žanrite videoid ja seal on olemas erinevat tüüpi YouTubereid. Enamik YouTubereid postitavad videoid eesmärgiga saada rohkem vaatajaid, kuid on olemas ka nn kriitilised YouTuberid, kes väljendavad oma arvamusi teiste inimeste või ettevõtete kohta, et meelitada vaatajaid.
Kriitiliste YouTuberite seas on neid, kes esitavad väga mõistlikke argumente, kuid on ka neid, kes teevad radikaalseid avaldusi või laimavad teisi inimesi, et saada rohkem vaatamisi.
YouTuberitel on vabadus öelda, mida nad soovivad, kuid sõltuvalt nende avalduste sisust võib neid süüdistada teiste inimeste, ettevõtete või organisatsioonide laimamises ja nad võivad olla seaduslikult vastutavad. Viimasel ajal on näha, et on olemas ebaviisakaid YouTubereid, kes väidavad end olevat lahkunud isikute sugulased, või neid, kes pidevalt laimavad teatud kuulsusi, ning tundub, et inimesi, kes ei kõhkle teiste inimeste, ettevõtete või organisatsioonide ründamist oma sõnavõttudega, on üha rohkem.
Seega selles artiklis selgitame, milline on seaduslik vastutus, kui YouTube’is laimatakse teisi inimesi, ettevõtteid või organisatsioone.
Võimalikud juriidilised vastutused
Kui teete teistele isikutele, ettevõtetele või juriidilistele isikutele laimavaid märkusi, võivad järgnevad juriidilised vastutused olla võimalikud:
- Au teotamise kuritegu (Jaapani kriminaalkoodeksi artikkel 230)
- Solvamise kuritegu (Jaapani kriminaalkoodeksi artikkel 231)
- Krediidi teotamise kuritegu ja pettusega äritegevuse takistamise kuritegu (Jaapani kriminaalkoodeksi artikkel 233)
- Vastutus kahju hüvitamise eest õigusvastase teo alusel (Jaapani tsiviilkoodeksi artikkel 709, Jaapani tsiviilkoodeksi artikkel 710)
Au teotamise kuritegu, solvamise kuritegu ning pettusega äritegevuse takistamise kuritegu ja krediidi teotamise kuritegu on kriminaalvastutus, samas kui õigusvastane tegu on tsiviilvastutus.
Au teotamise kuriteo kohta
Esmalt, au teotamise kuriteo kohta on Jaapani kriminaalkoodeksi (Japanese Criminal Code) paragrahvis 230 lõikes 1 sätestatud järgmiselt:
(Au teotamine)
Kriminaalkoodeksi paragrahv 230 lõige 1
Paragrahv 230. Igaüks, kes avalikult esitab fakte ja rikub kellegi au, karistatakse sõltumata faktide tõesusest kuni kolmeaastase vangistuse või kuni 500 000 jeeni suuruse trahviga. 2. Kui keegi rikub surnu au, ei karistata teda, kui ta ei ole seda teinud valefaktide esitamise kaudu.
Nagu ülaltoodust näha, on au teotamise kuriteo kohta sätestatud lõiked 1 ja 2.
Kriminaalkoodeksi paragrahv 230 lõige 1
Esmalt, lõige 1. Lõike 1 kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
- “Avalikult”
- “Esitades fakte”
- “Rikkudes kellegi au”
Esmalt, 1. “Avalikult” tähendab, et suvaline või suur hulk inimesi on võimelised esitatud teavet mõistma.
YouTube’i puhul, kui video on avalikustatud, siis loomulikult on suvalisel või suurel hulgal inimestel võimalik videot vaadata, seega võib eeldada, et esimene tingimus on täidetud.
Järgmisena, 2. “Esitades fakte” tähendab, et esitatakse fakte, mis võivad alandada kellegi sotsiaalset hinnangut, suuliselt, kirjalikult, joonistuste või muude meetodite abil.
YouTube’is, kui tehakse laimavat tegevust, võib eeldada, et laim sisaldab sisu, mis võib alandada kellegi sotsiaalset hinnangut, ja et video kaudu esitamine kuulub “esitamise” alla, seega on palju juhtumeid, kus teine tingimus on täidetud.
Ja “kellegi au rikkumiseks” ei pea konkreetse isiku, ettevõtte või juriidilise isiku au rikkuma, piisab abstraktsest faktist, mis võib alandada kellegi sotsiaalset hinnangut.
Niisiis, YouTube’is postitatud videod, mis laimavad teisi inimesi, ettevõtteid või juriidilisi isikuid, võivad täita ülaltoodud tingimused 1 kuni 3, mis tähendab, et võib tekkida au teotamise kuritegu.
Isiku au teotamise kuritegu võib tekkida isegi siis, kui on täidetud au teotamise tingimused
Isiku au teotamise kuritegu võib tekkida isegi siis, kui on täidetud kriminaalkoodeksi paragrahvi 230 lõike 1 tingimused, kuid kui see vastab allpool toodud kriminaalkoodeksi paragrahvi 230 lõike 2 tingimustele, siis isiku au teotamise kuritegu ei karistata.
(Erandid avaliku huvi korral)
Kriminaalkoodeksi paragrahv 230-2
Paragrahv 230-2. Kui paragrahvi 230 lõike 1 tegevus puudutab avaliku huvi küsimusi ja selle eesmärk on ainult avaliku hüve saavutamine, siis kui on tõestatud, et faktid on tõesed, ei karistata seda.
2. Enne kui avalik süüdistus on esitatud, loetakse isiku kuritegeliku tegevuse faktid avaliku huvi küsimuseks.
3. Kui paragrahvi 230 lõike 1 tegevus puudutab ametnikku või avaliku valimise teel ametisse valitud kandidaati, siis kui on tõestatud, et faktid on tõesed, ei karistata seda.
Seega, kui YouTube’is tehtud laim puudutab avaliku huvi küsimusi ja video postitamise peamine eesmärk on saavutada avalik hüve, siis kui video sisu on tõene, ei karistata seda au teotamise kuriteo eest.
https://monolith.law/reputation/defamation[ja]
Kriminaalkoodeksi paragrahv 230 lõige 2
Järgmisena, lõige 2. Lõikes 2 on “surnud” objektiks.
Lõike 2 kohaldamiseks ei piisa ainult faktide esitamisest, vaid on vaja esitada “valefakte”.
Lisaks peab isik, kes tegevust sooritab, teadma, et see on vale.
YouTube’is, kui postitatakse video, mis laimab surnut, siis isegi kui video sisu on tõene, ei teki au teotamise kuritegu.
Kuid kui laimatakse surnut, siis isegi kui au teotamise kuritegu ei teki, võib see põhjustada sotsiaalset hukkamõistu, seega ei soovita me selliseid videosid YouTube’is postitada.
Solvangu kohta
Solvangu kohta sätestab karistusseadustiku § 231 järgmist:
(Solvamine)
Karistusseadustiku § 231
§ 231. Isikut, kes on avalikult solvanud teist isikut, karistatakse arestiga või rahatrahviga.
Solvangu kohta tuleb märkida, et erinevalt au teotamisest, ei pea solvangu puhul olema fakte.
Solvamine tähendab teise inimese sotsiaalset halvustamist, mis ei pruugi olla seotud konkreetsete faktidega.
Näiteks, kui YouTube’is levitate teisi inimesi või ettevõtteid halvustavaid videoid ilma konkreetsete faktideta, võib see olla solvamise kuritegu.
Au teotamine ja solvamine on kuriteod, mille puhul on vajalik kannatanu avaldus
Au teotamine ja solvamine on kuriteod, mille puhul on vajalik kannatanu avaldus.
Kannatanu avaldusega kuritegu tähendab, et “ilma avalduseta ei saa algatada kriminaalmenetlust” (karistusseadustiku § 232).
Seega, kui postitate YouTube’is video, milles teotatakse teist isikut või ettevõtet, ei tähenda see automaatselt, et au teotamise või solvamise kuritegu on toime pandud. Kuritegu on toime pandud ainult siis, kui kannatanu on esitanud avalduse ja on olemas konkreetne võimalus, et seda karistatakse kriminaalkorras.
Seega, isegi kui olete postitanud YouTube’is video, milles teotatakse teist isikut, võib õigeaegne vabandus ja siiras suhtumine aidata vältida juriidilist vastutust.
Usalduse kahjustamise ja pettusega äritegevuse takistamise kuritegude kohta
Usalduse kahjustamise ja pettusega äritegevuse takistamise kuritegude kohta on sätestatud järgmiselt Jaapani kriminaalkoodeksi (Japanese Penal Code) paragrahvis 233.
(Usalduse kahjustamine ja äritegevuse takistamine)
Jaapani kriminaalkoodeksi paragrahv 233
Paragrahv 233. Isik, kes levitab valeuudiseid või kasutab pettust, kahjustades sellega teise isiku usaldusväärsust või takistades tema äritegevust, karistatakse kuni kolmeaastase vangistuse või kuni 500 000 jeeni suuruse trahviga.
https://monolith.law/reputation/trust-damage-crime-establishment[ja]
Usalduse kahjustamise kuriteo kohta
Esiteks, “isiku usaldus” ei viita üldisele usaldusele, vaid isiku majanduslikule usaldusväärsusele.
Konkreetselt viitab see maksevõimele või maksetahtele.
Järgmisena, “valeuudiste levitamine” tähendab objektiivsetele faktidele vastavate kuulujuttude või teabe levitamist määramata või suurele hulgale inimestele.
“Pettuse kasutamine” tähendab teise isiku teadmatuses või eksimuses ära kasutamist.
Ja “kahjustamine” viitab võimalusele, et isiku majanduslik usaldusväärsus võib langeda.
Näiteks, kui postitate YouTube’i video, milles teist inimest, ettevõtet või juriidilist isikut laimatakse, ja video sisu puudutab nende majanduslikku usaldusväärsust, võib usalduse kahjustamise kuritegu olla täidetud.
Äritegevuse takistamise kuriteo kohta
Äritegevuse takistamise kuriteo kohta on sätestatud samas paragrahvis nagu usalduse kahjustamise kuritegu, seega on nende koosseisunõuded osaliselt kattuvad.
Allpool selgitame koosseisunõudeid, mis ei kattu.
Esiteks, “äritegevus” viitab tööle või ettevõtlusele, mida tehakse pidevalt, tuginedes ametialasele või muule sotsiaalsele seisundile.
Näiteks, kui postitate YouTube’i video, milles laimatakse konkreetset toitlustusettevõtet. Kui video vaatajad helistavad ettevõttesse kaebustega, teevad nalja jne, ja ettevõte ei saa enam äri teha, võib äritegevuse takistamise kuritegu olla täidetud.
Samuti, kui postitate YouTube’i video, milles väidate, et konkreetne ettevõte on “must ettevõte”, hoolimata sellest, et sellist asjaolu ei eksisteeri, ja video vaatajate kaebused hakkavad laekuma, takistades ettevõttel normaalset äritegevust jätkata, võib see samuti olla äritegevuse takistamise kuritegu.
https://monolith.law/reputation/coronavirus-related-hoax-and-arrest[ja]
Vastutus kahju hüvitamise eest õigusvastase teo alusel
Seni tutvustatud au teotamise süütegu (Jaapani kriminaalkoodeksi § 230), solvamise süütegu (Jaapani kriminaalkoodeksi § 231) ning krediidi teotamise ja pettusega äritegevuse takistamise süütegu (Jaapani kriminaalkoodeksi § 233) olid kriminaalvastutuse küsimused, kuid õigusvastase teo alusel kahju hüvitamise kohustus on tsiviilvastutus.
Esiteks, õigusvastase teo alusel kahju hüvitamise kohustus on sätestatud Jaapani tsiviilseadustiku §-des 709 ja 710 järgmiselt:
(Kahju hüvitamine õigusvastase teo tõttu)
Jaapani tsiviilseadustiku § 709 ja 710
§ 709. Isik, kes tahtlikult või hooletuse tõttu rikub teise isiku õigusi või seadusega kaitstud huve, peab hüvitama sellest tuleneva kahju. (Kahju hüvitamine vara väliselt)
§ 710. Isik, kes rikub teise isiku keha, vabadust või au või teise isiku omandiõigust, peab hüvitama kahju, olenemata sellest, kas see on seotud eelmises lõigus sätestatud kohustusega, ka vara väliselt.
Õigusvastase teo alusel kahju hüvitamise kohustus tähendab lihtsustatult, et kui isik tahtlikult või hooletuse tõttu rikub teise isiku õigusi või seadusega kaitstud huve ja põhjustab sellele isikule kahju, peab ta selle kahju hüvitama.
Kui postitate YouTube’i video, mis sisaldab konkreetse isiku laimamist, võib laimamise ohver nõuda teilt kahju hüvitamist, väites, et teie tegevus oli õigusvastane.
Muuhulgas, kahju hüvitamise summa sõltub juhtumist, kuid kui otsustatakse, et tegemist oli pahatahtliku laimamisega, võib kahju hüvitamise summa olla suur.
https://monolith.law/reputation/malicious-slander-defamation-of-character-precedent[ja]
Kokkuvõte
Seega oleme selgitanud juriidilist vastutust, mis kaasneb teiste inimeste või ettevõtete laimamisega YouTube’is.
Kuigi me räägime juriidilisest vastutusest, võib see hõlmata erinevaid vastutuse vorme, nagu kriminaalvastutus või tsiviilvastutus. Kui plaanite saada YouTube’i kasutajaks, kes avaldab oma arvamusi, on parem teha videoid, kus esitate oma mõtteid ja arvamusi, mitte laimata teisi.
Videod, mis laimavad teisi inimesi või ettevõtteid, võivad küll ajutiselt suurendada vaatamiste arvu, kuid võivad kaasa tuua juriidilise vastutuse. Lisaks võite saada avalikkuse kriitika alla ja olla sotsiaalse karistuse objektiks. Ja isegi kui suudate koguda palju vaatamisi, võib teie konto olla peatatud või kustutatud. Seega võib öelda, et teiste inimeste või ettevõtete laimavate videote postitamine on väga riskantne tegevus.
Juriidilise vastutuse hindamine YouTube’is teiste inimeste või ettevõtete laimamise korral nõuab õigusalaseid teadmisi ja professionaalset otsust. Seega, kui plaanite saada YouTube’i kasutajaks, kes avaldab oma arvamusi, või kui olete olnud laimamise ohver YouTube’i videos, pöörduge kindlasti õigusbüroo poole.
Kui soovite selle artikli sisu videona näha, vaadake meie YouTube’i kanali videot.
Category: Internet
