Digitaalsete mängude portreeõigus ja õiguslik kaitse

Reaalsete isikute õiguste haldamine digitaalmängude sisus

Õiguste haldamise praktiline käsitlus

Kui arendusettevõtted kasutavad digitaalmängudes reaalsete sporditähtede kujutisi või pärisnimesid, tuleb arvestada mitmete oluliste juriidiliste aspektidega.
Eriti tähelepanuväärne on Jaapani avalikustamisõiguse haldamine.
Praktikas on tavaline, et seda õigust hallatakse lepingute kaudu.
Professionaalsete sportlaste puhul haldavad õigusi sageli professionaalsed spordiorganisatsioonid, samas kui meelelahutustööstuse isikute puhul teevad seda nende esindusagentuurid.

Selles kontekstis on oluline pretsedent Jaapani professionaalse pesapalluri kujutise õiguste kohtuvaidlus (Tokyo ringkonnakohtu otsus Heisei 18 (2006). aasta 1. august, otsus nr 1265, lk 212).
Selles juhtumis tunnustati mängufirma poolt pesapalliorganisatsiooni kaudu saadud kasutusloa kehtivust.
See on tüüpiline näide, mis rõhutab õiguste haldamise olulisust sobiva õiguste haldaja kaudu.

Praktilise käsitluse osas on esmalt hädavajalik põhjalik õigussuhete uurimine.
Seejärel tuleb kindlaks teha sobiv läbirääkimispartner ning alustada konkreetseid läbirääkimisi kasutusviiside ja tasude üle.
Digitaalse sisu eripära tõttu on oluline selgelt määratleda kasutusloa ulatus.
Lisades lepingusse kõik eeldatavad kasutusviisid, saab vältida hilisemaid probleeme.

Kohtulahendite alusel õiguste rikkumise hindamise kriteeriumid

Selle praktilise lähenemise taustal on olemas kindlaks kujunenud kohtulahendite doktriin.
Jaapani Ülemkohus esitas Pink Lady juhtumis (Jaapani Ülemkohtu otsus Heisei 24. aasta (2012) 2. veebruar, Minshū 66. köide, nr 2, lk 89, Hanji nr 2143, lk 72, Hanyū nr 1367, lk 97) selged kriteeriumid, millal avalikustamisõiguse rikkumine on tuvastatav.
Konkreetselt tunnustatakse avalikustamisõiguse rikkumist, kui portree või muu kujutis kaubastatakse iseseisva vaatlusobjektina, kui portree või muu kujutis kasutatakse toote eristamise elemendina või kui portree või muu kujutis kasutatakse reklaami eesmärgil.
Selle kohtulahendi põhimõtteid arvestades kujutab kuulsuste portreede või nimede loata kasutamine digimängudes endast selget õiguste rikkumist.

Õiguslik alus ja põhiline arusaam

Selliste kohtuotsuste aluseks olev õiguslik kontseptsioon on see, et kõigil isikutel on põhiõigus oma kujutise ja nime kasutamise üle (kujutise õigus).
Kuulsustel, eriti sportlastel ja meelelahutustegelastel, on tunnustatud “avalikustamisõigus”, mis võimaldab neil ainuõiguslikult kasutada oma nime ja kujutise majanduslikku väärtust, st klientide ligimeelitamise võimet.
Need õigused põhinevad isikuõigustel.

Õiguslik tõlgendus materiaalsete objektide kohta

Teisalt on materiaalsete objektide osas esitatud erinevaid tõlgendusi.
Jaapani Ülemkohus lükkas Gallop Raceri juhtumis (Jaapani Ülemkohtu otsus Heisei 16 (2004). aasta 13. veebruar, Minshū 58. köide, 2. number, lk 311, Hanji 1863. number, lk 25, Hanta 1156. number, lk 101) tagasi materiaalsete objektide avalikustamisõiguse kehtestamise.
Selle otsuse kohaselt ei ole kuulsate objektide või loomade kasutamine mängudes avalikustamisõiguse seisukohalt probleem.
Kuid kaubamärgiga registreeritud objektide nimedele või kujudele võib kehtida eraldi õiguslik kaitse.
Samuti jäävad kaitse alla reaalsed isikud, näiteks võidusõiduhobuste ratsanikud.
Lisaks tuleb arvestada, et tegelaskujude piltidele võib kehtida kaitse Jaapani autoriõiguse seaduse alusel.