Kas AI tarkvaraarenduse leping on alltöövõtt või volitus? Lepinguliste oluliste punktide selgitus

AI-tehnoloogia on jõudnud praktilise rakendamise faasi ning sellega seotud äritegevuses nõutakse õigussuhete ja vastutuse selget määratlemist. Samas ei ole praegu seadusandlus veel jõudnud järele ning palju on ebaselgeid punkte.

Selles olukorras on Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeerium välja töötanud juhised AI-tehnoloogia arendajate lepinguliste suunistena ning koostöös Patendiametiga on need juhised aluseks “mudellepingu” koostamisel. Juhistes on märgitud, et osapooled peaksid sõlmima lepingu iga arendusetapi kohta, eesmärgiga “maksimeerida AI poolt loodud äri väärtust”.

Selles artiklis selgitame üksikasjalikult tarkvara arenduslepingut, mis on koostatud AI-tehnoloogia kasutamisel.

AI-tehnoloogia kasutamise tunnused tarkvaraarenduses

AI-tehnoloogia kasutamisel tarkvaraarenduses on palju erinevusi võrreldes traditsioonilise tarkvaraarendusega ning traditsioonilist arendusmeetodit ei saa otse rakendada.

Seetõttu koostas Jaapani Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeerium 2018. aastal (2018. aastal Gregooriuse kalendri järgi) “AI ja andmete kasutamise lepingu juhised 1.1 versioon”, et näidata arenduspoliitikat.

Erinevused traditsioonilise tarkvaraarendusega

Traditsioonilise tarkvaraarenduse ja AI-tarkvaraarenduse suurim erinevus seisneb selles, et “me ei tea, milline tulemus tuleb, kui me ei proovi”.

Traditsioonilises tarkvaraarenduses on tavaline, et nõuded määratakse ette ja arendus toimub vastavalt protsessile. Seda arendusmeetodit nimetatakse “kose mudeliks”, sest see sarnaneb veega, mis voolab ülevalt alla etappide kaupa.

Seevastu AI-tarkvaraarenduses on märgitud, et järgmised omadused ei sobi “kose mudeliga”:

• Õppinud mudeli sisu ja jõudlust ei saa lepingu sõlmimise ajal teada
• Õppinud mudeli sisu ja jõudlus sõltuvad õppeandmete kvaliteedist
• Teadmiste tähtsus on väga suur
• Vajadus taaskasutada loodud objekte

AI-tarkvaraarenduses sõltub õppinud mudeli jõudlus õppeandmete kvaliteedist, mistõttu on eelnev jõudluse garantii keeruline. Lisaks kasutatakse kasutaja ja müüja teadmisi ning need mõjutavad suuresti õppinud mudeli jõudlust.

Lisaks on loodud õppinud mudelit võimalik taaskasutada paljudes olukordades ärilistel eesmärkidel, muutes õppinud parameetreid.

Ülaltoodud omaduste tõttu on AI-tarkvaraarenduses soovitatav kasutada mitte traditsioonilist “kose mudelit”, vaid “uurivat etappide mudelit”.

“Uurimuslik faasiline” arendusmeetod

“Uurimuslik faasiline” arendusmeetod on arendusviis, mida soovitatakse Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi poolt koostatud juhendis. Selles juhendis on AI-tehnoloogia süsteemi arendusetapid jagatud järgmisteks neljaks etapiks ning iga etapi jaoks on soovitatud koostada leping.

Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeerium on koostöös Patendiametiga koostanud erinevaid mudellepinguid iga etapi jaoks ning on esitanud oma poliitika.

1. Hindamisetapp → Konfidentsiaalsusleping (NDA)
2. PoC-etapp → Rakendamise kontrollimise leping
3. Arendusetapp → Tarkvaraarenduse leping
4. Lisakoolituse etapp → Kasutusleping

Viide: Avatud innovatsiooni portaali sait | Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi Patendiamet[ja]

Kasutuslepingu kohta leiate lisateavet järgmisest artiklist.

Seotud artikkel: Mis on AI kasutuslepingu juhised? Üksikasjalik selgitus klauslitest, mis aitavad ennetada probleeme[ja]

Kas tellimine või volitus?

Juhendis märgitakse, et AI-tarkvara arendamine ei sobi hästi tellimuspõhise lepinguga ja sobib paremini poolvolituse lepinguga. Tellimuspõhine leping on lepingu vorm, mis eeldab töö lõpetamist ja kaasneb lepingu mittetäitmise vastutusega, kui tööd ei saa lõpule viia.

AI-süsteemi arendamisel on keeruline, et müüja saaks ette garanteerida lõpetamise, ja on võimalik, et arendamine tuleb pooleli jätta.

Seetõttu soovitatakse juhendis, et AI-süsteemi arendamise lepingutes tuleks kasutada “poolvolituse lepingu” tüüpi, mis ei kaasne töö lõpetamise kohustuse ega lepingu mittetäitmise vastutusega.

Õppinud mudelite arendamise liigid

Majandus- ja tööstusministeeriumi töörühma kuulamisel selgus, et õppinud mudelite loomisel võib eristada järgmisi kolme liiki:

1. Liik, mis loob ainult õppinud mudeleid
2. Liik, mis arendab süsteemi, mis sisaldab õppinud mudeleid
3. Liik, mis võtab vastu õppinud mudelite loomise edasise tellimuse

1. liigi puhul on kasutaja roll ainult andmete esitamine, samas kui müüja loob iseseisvalt ainult õppinud mudeleid. Võib juhtuda, et kasutaja ja müüja esitavad andmeid koos. Selles liigis müüja tarnib kasutajale õppinud mudeli.

2. liigi puhul arendab müüja iseseisvalt kogu süsteemi, mis sisaldab õppinud mudeleid, kasutaja andmete esitamise tulemusena. Sel juhul tarnib müüja süsteemi, mis sisaldab õppinud mudelit.

3. liik on juhtum, kus süsteemiintegraatorid ja teised, kes on saanud süsteemi arendamise tellimuse kasutajalt, delegeerivad ainult õppinud mudelite loomise müüjale. Süsteemiintegraatorid ja teised pakuvad müüjale teadmisi, müüja tarnib õppinud mudeli ja selle põhjal koostavad süsteemiintegraatorid ja teised süsteemi ning pakuvad seda lõppkasutajale.

Allpool käsitleme kolme arendusliigi hulgast eriti universaalset 1. liiki, mis loob ainult õppinud mudeleid, ning selgitame lepingu sisu ja sõlmimisel arvestatavaid punkte.

Tähelepanekud AI-tehnoloogia tarkvaraarenduse lepingu koostamisel

Majandus- ja tööstusministeerium ning Patendiamet (Jaapani Majandus- ja tööstusministeerium ning Jaapani Patendiamet) väidavad, et AI-tehnoloogia arendamisel tuleks keskenduda “äri väärtuse maksimeerimisele, mis tuleneb intellektuaalomandist ja muust”.

Arenduslepingus tuleb eriti tähelepanu pöörata “õiguste omistamisele” ja “tarnemeetoditele”, et tagada AI areng ja edusammud.

Autoriõiguste ja patentide eraldamine ja nende omistamine

AI arenduslepingus on soovitatav eraldada autoriõigused ja patendiõigused ning korraldada nende omistamine. Autoriõigused tekivad selgelt arenduse lõppemisel. Seevastu intellektuaalomandi õigused, nagu patendiõigused, võivad tekkida enne arendust või mitte.

Mudellepingus (Jaapani mudellepingu artikkel 17) omistatakse õppinud mudeli autoriõigused tarnijale, samal ajal kui “kasutustingimused” reguleerivad mõlema osapoole huve.

Kuna patendiõigused võivad tekkida või mitte arenduslepingu sõlmimise ajal, on alguses määratletud leiutaja põhimõte, mis põhineb patendiseadusel (Jaapani mudellepingu artikkel 18).

Tulemuste pakkumise meetodi seadistamine

Kuidas õppinud mudelit kasutajale tarnida, võib mõjutada tarnija intellektuaalomandi kaitset.

Õppinud mudeli pakkumine loetavas ja sekundaarselt kasutatavas vormis suurendab infolekke riski ja lepingurikkumise riski. Tarnijal on oluline kaaluda hoolikalt tulemuste pakkumise meetodit ja määrata see ette, arvestades neid riske.

AI-tehnoloogia tarkvaraarenduse lepingu koostamise põhipunktid

AI-tehnoloogia tarkvaraarenduse leping peab olema koostatud silmas pidades AI-tehnoloogia edusammudest tuleneva väärtuse maksimeerimist ning seda tuleb sõlmida müüja ja kasutaja vahel ühiste arendajatena.

Allpool selgitame ühisarenduslepingu koostamise põhipunkte, lähtudes Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi ning Patendiameti poolt ühiselt avaldatud mudellepingust.
(Viited: Avatud Innovatsiooniportaal | Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeerium, Patendiamet[ja], Ühisuuringute arendusleping (AI))

Autoriõiguse kuulumine käesoleva projekti tulemustele jne (paragrahv 17)

Autoriõigus tekib peaaegu kindlasti pärast arenduse lõppu, seega on vaja eelnevalt selle kuulumise üle lepingus kokku leppida.

Mudellepingus on sätestatud, et õppinud mudeli autoriõigus kuulub põhimõtteliselt müüjale, samas kui koostöösüsteemi ja dokumentide autoriõigus kuulub kasutajale.

Kuigi õppinud mudeli autoriõigus kuulub müüjale, arvestatakse mõlema osapoole ärimudeli ja kasutaja arenduspanusega, rakendades teenuse kasutamise tasu allahindlust jne. Kasutustingimused tuleb eraldi läbi vaadata, et mõlema osapoole huvid oleksid tasakaalus.

Paragrahv 17

Autoriõigus käesoleva projekti tulemustele ja intellektuaalsele omandile, mis on tekkinud käesoleva ühisarenduse käigus (edaspidi “käesoleva projekti tulemused jne”), kuulub A-le, välja arvatud autoriõigus, mida B või kolmas isik on varem omadanud. Siiski, koostöösüsteemi ja dokumentide (edaspidi “koostöösüsteem jne”) autoriõigus läheb B-le üle koos kogu teenustasu maksmisega.

Järgnev tekst on välja jäetud

Väljavõte Jaapani Patendiameti 2021. aasta kasutuslepingu versioonist 2.0 (AI osa)[ja]

Patendiõiguse kuuluvus antud juhtumi tulemustele jne (paragrahv 18)

Patendiõigused ja muud intellektuaalomandi õigused on sageli ebaselged arenduse alguses. Seetõttu rakendatakse mudellepingus patendiseaduse põhimõtteid, kasutades leiutaja põhimõtet (Jaapani patendiseaduse paragrahv 29 lõige 1). Patendiseaduse kohaselt peetakse “leiutajaks” isikut, kes on oluliselt panustanud konkreetse leiutise probleemi lahendamisse.

Selles olukorras eeldatakse tavaliselt, et patendiõigus kuulub õppinud mudeli arendanud müüjale. Kuid kui kasutaja panus õppinud mudeli loomisse, näiteks oskusteabe pakkumise kaudu, on suur, võib õigus kuuluda ka kasutajale.

Paragrahv 18

 Patendiõigused ja muud intellektuaalomandi õigused, mis on seotud antud juhtumi tulemustega jne (välja arvatud autoriõigused, edaspidi “patendiõigused jne”), kuuluvad isikule, kes kuulub osapoolele, kes lõi antud juhtumi tulemused jne.

Järgnev tekst on välja jäetud

Väljavõte Jaapani Patendiameti 2021. aasta kasutuslepingust ver2.0 (AI osa)[ja]

Tulemuste pakkumine ja töö lõpetamise kinnitamine (paragrahv 10)

Õppinud mudeli ühisarendamisel on vaja lepinguga eelnevalt kindlaks määrata tulemuste pakkumise ja tarnimise meetod.

Kui õppinud mudeli intellektuaalomandi õigused kuuluvad tarnija poolele, ei pruugi sõltuvalt kasutajale tarnimise meetodist olla võimalik neid intellektuaalomandi õigusi kindlalt kaitsta.

Õppinud mudeli tulemuste pakkumise meetodite näidetena on järgmised meetodid:

• Pakkuda ainult väljundsisu API kaudu
• Pakkuda krüpteeritud või raskesti loetavat koodi
• Pakkuda binaarkoodi
• Pakkuda lähtekoodi jne

Pakkumismeetodist sõltuvalt erinevad info lekkimise riskid ja lepingurikkumisest tulenevad riskid. Tarnija peab neid riske hoolikalt kaaluma ja pakkumismeetodit läbi mõtlema ning oluline on hoolikalt arutada kasutajapoolega.

Paragrahv 10

 A-pool pakub B-poolile lepingu lisas (1) punktis 8 “Töö lõpetamine” märgitud tulemuste pakkumise tähtajaks käesoleva tulemuse hulka kuuluva koostöösüsteemi lähtekoodi, installides selle B-pooli serverisse, ning lisaks pakub B-poolile käesoleva dokumendi PDF-faili. Lisaks asetatakse käesoleva tulemuse hulka kuuluva õppinud mudeli kohta ülalmainitud “Töö lõpetamine” punktis märgitud kinnitamisperioodi (edaspidi “kinnitamisperiood”) jooksul A-pooli serveris API kaudu kättesaadavasse olekusse.

Järgnev tekst on välja jäetud

Väljavõte Jaapani Patendiameti 2021. aasta kasutuslepingust ver2.0 (AI osa)[ja]

Kokkuvõte: Arenduslepingu põhipunkt on AI poolt loodud väärtuse maksimeerimine

AI-tehnoloogia tarkvaraarendusel on omadus, et “kui sa ei proovi, ei saa sa teada, milline tulemus tuleb”. Seetõttu soovitatakse juhendites kasutada “uurimispõhist etappide kaupa” arendusmeetodit ja lepinguid sõlmida igas arendusetapis.

Ühisarendusleping peab mõlema osapoole teadlikkust AI-tehnoloogia edusammudest tuleneva äri väärtuse maksimeerimisest ning see tuleb koostada Majandus- ja Tööstusministeeriumi ning Patendiameti mudellepingu alusel.

AI-tehnoloogia tarkvaraarenduslepingu koostamisel on oluline pöörduda advokaadi poole, kellel on sügavad teadmised AI-ärist ja kogemused tarkvaraarenduslepingutega.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolith õigusbüroo on IT- ja eriti internetiõiguse mõlemal alal rikkalike kogemustega õigusbüroo.

AI-äri on seotud paljude õiguslike riskidega ja AI-ga seotud õigusküsimustes on hädavajalik kogenud advokaadi tugi. Meie büroo pakub AI-äri, sealhulgas ChatGPT jaoks, meeskonnas, mis koosneb AI-ga kursis olevatest advokaatidest ja inseneridest, kõrgel tasemel õiguslikku tuge, sealhulgas lepingute koostamine, ärimudeli seaduslikkuse hindamine, intellektuaalomandi kaitse, privaatsusega seotud küsimused. Üksikasjad on kirjeldatud allpool toodud artiklis.

Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: AI (ChatGPT jne) õigus[ja]