Muudetud heaolu avalikustaja kaitse seaduse punktide selgitus: milliseid meetmeid peaksid ettevõtjad võtma?

Heategevusliku teataja kaitse seadus (Japanese Public Interest Whistleblower Protection Act) muudeti 2020. aastal ja see jõustus 2022. aasta 1. juunil. Selle muudatusega pandi ettevõtjatele kohustus luua süsteem sisemiste teadete nõuetekohaseks käsitlemiseks.

Selles artiklis selgitame Heategevusliku teataja kaitse seaduse muudatuste põhipunkte ja milliseid samme peaksid ettevõtjad võtma seoses selle muudatusega.

Mis on avaliku huvi teataja kaitse süsteem?

“Avaliku huvi teataja kaitse süsteem” on süsteem, mis kaitseb neid, kes esitavad avaliku huvi eesmärgil teavet juhtumite või ebaõiglaste tegude kohta (teatajad).

Näiteks auto tagasikutsumise varjamine või toidu võltsimine ja muud organisatsiooni ebaõiglused või skandaalid on väljastpoolt raskesti märgatavad ning sageli tuuakse need esile sisemiste teatajate poolt. Siiski on olemas inimesi, kes kardavad, et teatades võivad nad ettevõttes kahju kanda. Selle vältimiseks on vaja tagada, et sisemised teatajad ei satuks ebasoodsasse olukorda, nagu näiteks vallandamine.

Sisemine teatamine on organisatsioonile kasulik, kuna see võimaldab probleeme või ebaõiglusi varakult avastada ja seega ka varakult reageerida. Lisaks on teatajate kaitsmine ja nende teadetele asjakohaselt reageerimine kasulik organisatsiooni enesepuhastumisele, suurendab sotsiaalset usaldusväärsust ja parandab ettevõtte väärtust.

Avaliku huvi teataja kaitse süsteem on loodud selleks, et soodustada ettevõtjate seaduse järgimist ja tagada rahva turvalisus ja kindlustunne, kaitstes sisemisi teatajaid.

Heategevusliku teataja kaitse seaduse muudatuste põhipunktid

2020. aasta (Reiwa 2. aasta) muudatused tehti selleks, et parandada sisemise teavitamise süsteemi tõhusust. Selle muudatuse põhipunktid on järgmised:

Ettevõtjate süsteemi kohustuslik ettevalmistamine

Ettevõtjatele on kohustuslikud järgmised tegevused (Jaapani heategevusliku teataja kaitse seaduse artikkel 11):

• Heategevusliku teataja vastutava töötaja määramine
• Sisemise teavitamise süsteemi nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku infrastruktuuri loomine jne

Siiski, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kus töötajate arv (kaasa arvatud osalise tööajaga töötajad) on 300 või vähem, on see ainult jõupingutuste kohustus.

Kui peaminister peab seda vajalikuks, võib ta nõuda ettevõtjatelt aruannet ning anda nõu, juhiseid ja soovitusi (sama seaduse artikkel 15). Lisaks, kui soovitusi ei järgita, võib sellest avalikult teada anda (sama seaduse artikkel 16).

Lisaks on heategevusliku teataja vastutaval töötajal kohustus hoida saladuses teavet, mis võimaldab teataja tuvastamist, ja kui see kohustus rikutakse, võib määrata kuni 300 000 jeeni suuruse trahvi (sama seaduse artiklid 12 ja 21).

Siin mainitud teataja tuvastamiseks vajalik teave hõlmab teataja nime, töötaja numbrit jne, ning isegi üldist teavet, nagu sugu, kui seda saab kombineerida muu teabega teataja tuvastamiseks.

Teavitamise lihtsustamine haldusorganitele jne

Kui ettevõte vallandab teataja, kes on teavitanud haldusorganit või meediaväljaannet, on vallandamise tühistamise nõuded leevenenud ja teavitamine on muutunud lihtsamaks (sama seaduse artikkel 3).

Haldusorganile teavitamise korral on nõuded lisaks varasemale “on piisavalt põhjust uskuda” ka “esitati kirjalik dokument, milles on märgitud nimi, aadress jne”.

Meediaväljaandele teavitamise korral oli enne muudatust ainult elu ja tervise oht, kuid pärast muudatust lisati ka “vara oht”. Lisaks lisati “on piisavalt põhjust uskuda, et ettevõte lekitab teataja tuvastamiseks vajalikku teavet”.

Heategevusliku teataja kaitse laiendamine

Varasemalt olid kaitse all ainult töötajad, kuid muudatusega lisati ka juhatuse liikmed ja töötajad, kes on lahkunud töölt aasta jooksul (sama seaduse artikkel 2, lõige 1).

Juhatuse liikmete lisamine kaitse alla tähendab, et juhatuse liikmete ebasoodsat kohtlemist on keelatud ja kui juhatuse liige vallandatakse heategevusliku teavitamise tõttu, võib ta nõuda kahjutasu (sama seaduse artiklid 5, lõige 3, ja 6). Lisaks laienes kaitse all olevate teavituste hulka, mis olid varem ainult kriminaalkaristused, halduskaristused, laiendades seega ulatust (sama seaduse artikkel 2, lõige 3).

Lisaks on keelatud teavitamise tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõue heategevusliku teataja vastu, lisaks vallandamise tühistamisele, alandamisele, palga vähendamisele jne (sama seaduse artikkel 7).

Kaitstavate teavituste hulka kuuluvate faktide ulatuse laiendamine

Selle muudatusega laienes kaitstavate teavituste hulka kuuluvate faktide ulatus (sama seaduse artikkel 2, lõige 3).

“Faktid, mis on kuritegude toimepanemiseks seaduses või lisas toodud seadustes (kaasa arvatud nende seaduste alusel antud korraldused) või faktid, mis on määratud trahvi põhjuseks seaduses või lisas toodud seadustes (kaasa arvatud nende seaduste alusel antud korraldused)” on määratletud.

See “lisa seadus” on määratletud “Heategevusliku teataja kaitse seaduse lisas ja lisa 8 alusel” ning “Heategevusliku teataja kaitse seaduse lisa 8 seaduse määrus (Heisei 17. aasta määrus nr 146)”. Seaduste loetelu on avaldatud Tarbijakaitseameti poolt “Teavitamisele kuuluvate seaduste loetelu (474) (seisuga 1. veebruar Reiwa 3. aasta)”.

Ettevõtja poolt sisemisele teavitamisele asjakohaselt reageerimiseks vajalikud meetmed

Töötajaid on üle 300 inimese, ettevõtjad peavad mõistma selle muudatusega kaasnevaid kohustusi ja reageerima asjakohaselt. Siin selgitame, milliseid meetmeid peaks ettevõtja võtma.

Süsteemi loomine sisemisele teavitamisele asjakohaselt reageerimiseks

Heaolu teavitajate kaitse seaduses (Japanese Whistleblower Protection Act) ei ole sisemise teavitamise kanali loomise kohta sätteid, seega on tegeliku teavitamise kanali loomise vorm ettevõtja otsustada. Võimalikud on erinevad juhtumid, näiteks personaliosakonna või muu organisatsiooni sisemise teavitamise kanali loomine, õigusbüroo või muu organisatsiooni väline teavitamise kanali delegeerimine või mõlema kanali loomine.

Olenemata valitud vormist, on järgmiste punktide järgimine kohustuslik:

• Sisemise heaolu teavitamise kanali loomine: määrake selgelt osakond või isik, kes viib läbi uurimist ja parandusmeetmeid
• Meetmed organisatsiooni juhi ja teiste juhtide sõltumatuse tagamiseks: kui tegemist on organisatsiooni juhi või teiste juhtidega seotud juhtumiga, tagage sõltumatus organisatsiooni juhist
• Meetmed heaolu teavitamisele reageerimise töö teostamiseks: viige läbi siseuuringud ja parandusmeetmed
• Meetmed huvide konflikti kõrvaldamiseks heaolu teavitamisele reageerimise töös: veenduge, et juhtumiga seotud isikud ei osale heaolu teavitamisele reageerimise töös

Ettevõtjad peavad määrama heaolu teavitamisele reageerimise töötajad, vastu võtma heaolu teateid, läbi viima siseuuringuid ja vajadusel rakendama parandusmeetmeid.

Heaolu teavitajate kaitse süsteemi loomine

Isikute kaitset ei saa tagada isegi siis, kui on loodud sisemine teavitamise kanal, mis tähendab, et heaolu teavitajate kaitse süsteem ei saa korralikult toimida. Seetõttu peavad ettevõtjad võtma järgmised meetmed:

• Meetmed ebasoodsa kohtlemise vältimiseks: vältige ebasoodsat kohtlemist, leidke ja leevendage ebasoodsat kohtlemist, karistage ebasoodsa kohtlemise eest
• Meetmed ulatusvälise jagamise vältimiseks: vältige ulatusvälise jagamist, leidke ja leevendage seda

Heaolu teavitajate ebasoodsa kohtlemise hulka kuuluvad mitte ainult vallandamine, vaid ka palga vähendamine, degradatsioon, sundlõpetamine jne.

Ettevõtja poolt võetavate meetmete kohta on üksikasjalikult kirjutatud heaolu teavitajate kaitse seaduse paragrahvi 11 lõike 1 ja 2 alusel ettevõtja poolt võetavate meetmete asjakohaseks ja tõhusaks rakendamiseks vajalike juhtnööride[ja] (Reiwa 3. aasta (2021) 20. augusti kabineti teadaanne nr 118).

Kokkuvõte: Konsulteerige advokaadiga seoses avaliku huvi teataja kaitse seadusega

Avaliku huvi teataja kaitse seadust on muudetud ja ettevõtjatele on kehtestatud kohustus luua sobiv süsteem sisemiste teadete nõuetekohaseks käsitlemiseks, mis tähendab, et ettevõtetel on rohkem kohustusi. Lisaks, kui teade on esitatud, on vaja eelnevalt luua süsteem, mis suudab teatega nõuetekohaselt toime tulla.

Teataja nõuetekohane kaitsmine ja teatele siiralt reageerimine on oluline nii ettevõtjatele kui ka ühiskonnale. Avaliku huvi teataja kaitse süsteemi osas palun konsulteerige advokaadiga.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolith õigusbüroo on IT, eriti interneti ja õiguse mõlemal alal rikkaliku kogemusega õigusbüroo. Avaliku huviga teavitaja kaitse seadus (Japanese Public Interest Whistleblower Protection Law) on saanud palju tähelepanu ja õigusliku kontrolli vajadus kasvab üha enam. Meie büroo pakub lahendusi kõigis IT- ja idufirmade ettevõtteõiguse valdkondades. Üksikasjad on toodud allpool olevas artiklis.

Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: IT- ja idufirmade ettevõtteõigus[ja]