Olulised punktid toidu müümisel internetipoes: Toiduhügieeni seaduse (Jaapani toiduhügieeni seadus) selgitus

Internetiostlemine on nüüdseks saanud osaks meie igapäevaelust. Kuigi igaüks saab nüüd hõlpsasti internetipoe avada, on internetipoe haldamisega seotud mitmesugused seadused. Millised seadused on seotud toidu müümisega internetiostlemise kaudu? Sel korral selgitame toiduhügieeni seadust (Jaapani toiduhügieeni seadus).

Internetipoe haldamisega seotud seadused hõlmavad “üldisi internetipoodide seadusi”, nagu spetsiifiliste äritehingute seadus (Jaapani spetsiifiliste äritehingute seadus), ebaõiglase konkurentsi tõkestamise seadus (Jaapani ebaõiglase konkurentsi tõkestamise seadus), auhindade esitamise seadus (Jaapani auhindade esitamise seadus), elektroonilise lepingu seadus (Jaapani elektroonilise lepingu seadus), spetsiifiline e-posti seadus (Jaapani spetsiifiline e-posti seadus), isikuandmete kaitse seadus (Jaapani isikuandmete kaitse seadus) ja “spetsiifilised tööstusharu seadused”. Selles artiklis keskendume “spetsiifiliste tööstusharude seadustele”, mille hulka kuulub toiduhügieeni seadus.

https://monolith.law/corporate/onlineshop-act-on-specified-commercial-transactions[ja]

https://monolith.law/corporate/onlineshop-act-against-unjustifiable-premiums-misleading-representation[ja]

https://monolith.law/corporate/onlineshop-email-act-protection-of-personal-information[ja]

Jaapani toiduhügieeni seadus (Shokuhin Eisei-hō)

Jaapani toiduhügieeni seaduse eesmärk on tagada toiduohutus, rakendades vajalikke regulatsioone ja muid meetmeid rahvatervise seisukohast. See on suunatud toidu tarbimisest tulenevate terviseriskide ennetamisele ning rahva tervise kaitsmisele.

Äritegevuse luba

Vastavalt Jaapani toiduhügieeni seadusele (Japanese Food Sanitation Act) võivad toitlustusettevõtted ja ettevõtted, kes on saanud äritegevuse loa, tegeleda toitlustusäriga. Äritegevuse loa vajavad sektorid on järgmised:

• Toiduvalmistamine
• Tootmine
• Töötlemine
• Müük

Seega, näiteks järgmistel juhtudel on vaja toiduhügieeni seaduse alusel äritegevuse luba:

• Kui soovite müüa kodus valmistatud toitu
• Kui soovite alustada toidu tootmise ja müügi äri
• Kui soovite müüa ostetud toitu internetipoes
• Kui tegelete kohviku pidamisega, kuid soovite müüa originaalseid magustoite internetipoes

Kui tegelete kohviku pidamisega, peaks teil juba olema toitlustusettevõtte äritegevuse luba, kuid internetimüügi korral võib olla vaja eraldi äritegevuse luba, mis põhineb toiduhügieeni seadusel.

Toiduhügieeni eest vastutav isik

Kui avate veebipoe, mis müüb toitu, on teil põhimõtteliselt vaja äritegevuse luba, mis põhineb Jaapani toiduhügieeni seadusel (Japanese Food Sanitation Act), ja peate määrama ‘toiduhügieeni eest vastutava isiku’. Toiduhügieeni eest vastutava isiku määramine on iga lubatud asutuse jaoks määratud toiduhügieeni seaduse rakendusmääruses.

Kui te juba tegutsete füüsilise söögikoha omanikuna, peaks teil juba olema toiduhügieeni eest vastutava isiku kvalifikatsioon. Kuid kui te ei tegutse füüsilise söögikoha omanikuna ja soovite alustada toidu müüki internetis nullist, peate omandama toiduhügieeni eest vastutava isiku kvalifikatsiooni.

Toidud, lisaained, vahendid ja pakendid

Toidu saastumise, riknemise ja toidumürgituse ning muude toiduga seotud õnnetuste vältimine on Jaapani toiduhügieeni seaduse (Japanese Food Sanitation Act) eesmärk. Toiduhügieen seaduse mõistes hõlmab toidu, lisaainete, vahendite ja pakendite hügieeni, mis on seotud toidu tarbimisega. Selleks reguleerib seadus mitte ainult toitu, vaid ka toidus sisalduvaid lisaaineid, toiduvalmistamisel kasutatavaid vahendeid, pakendeid jne.

Toidu all mõistetakse kõiki söödavaid ja joodavaid aineid, välja arvatud ravimid ja ravimitevälised tooted (Japanese Food Sanitation Act, Article 4). See hõlmab mitte ainult toitu ja jooke, vaid ka näiteks mänguasju, mida imikud võivad suhu panna.

Lisaainete all mõistetakse aineid, mida kasutatakse toidu tootmisprotsessis või toidu töötlemise või säilitamise eesmärgil, lisades, segades, immutades või muul viisil toidule.

Järgmised toidud või lisaained on keelatud kui sobimatud (Japanese Food Sanitation Act, Article 6):

• Riknenud, muutunud või ebaküpsed tooted
• Ained, mis sisaldavad kahjulikke aineid või mille puhul on kahtlus, et need võivad sisaldada
• Ained, mis on saastunud patogeensete mikroorganismidega või mille puhul on kahtlus, et need võivad olla
• Mustad või ebaõiged tooted

Lisaks on keelatud kasutada toiduks haigete või kahtlustatavalt haigete loomade või kodulindude liha (Japanese Food Sanitation Act, Article 10).

Vahendite all mõistetakse nõusid, lõikevahendeid ja muid toidu või lisaainete kogumise, tootmise, töötlemise, valmistamise, säilitamise, transportimise, väljapaneku, üleandmise või tarbimise vahendeid, mis puutuvad otseselt kokku toidu või lisaainetega.

Pakendite all mõistetakse esemeid, millesse pannakse toit või lisaained või millega need pakitakse, ja mida antakse üle sellisel kujul, kui toitu või lisaaineid üle antakse.

Regulatsioonid vastavalt toiduhügieeni seadusele (Japanese Food Sanitation Act)

Toiduhügieeni seadus (Japanese Food Sanitation Act) on loodud selleks, et tagada tarbijatele ohutu toidu kättesaadavus, kehtestades erinevaid reegleid. Näiteks vastavalt toiduhügieeni seaduse (Japanese Food Sanitation Act) paragrahvile 55, on toiduga tegelevate ettevõtete, nagu restoranide, tegevuseks vajalik kohaliku omavalitsuse loa saamine. See luba ei ole ühekordne – seda tuleb uuendada iga paari aasta tagant.

Lisaks on keelatud toidu tootmine, töötlemine, kasutamine, valmistamine ja müük, mis ei vasta tervise- ja tööministri poolt kehtestatud standarditele ja normidele.

On ka teisi reegleid, nagu näiteks uute toodete müügi keelamine seni, kuni nende ohutus on tõestatud (toiduhügieeni seaduse (Japanese Food Sanitation Act) paragrahv 7), või haigete loomade liha müügi keelamine (toiduhügieeni seaduse (Japanese Food Sanitation Act) paragrahv 10). Nende reeglite järgimine tagab toiduohutuse.

Erilist tähelepanu pööratakse piimale ja piimatoodetele, kuna neid tarbivad kõik vanuserühmad ja kui nendega seoses tekib hügieeniprobleeme, võib see avaldada suurt mõju. Seetõttu on piima ja piimatoodete jaoks kehtestatud eraldi standardid, mida reguleerib eriline määrus, mida nimetatakse “Piima jms määruseks” (ametlik nimi: Määrus piima ja piimatoodete koostisosade standardite kohta).

Toiduhügieeni seaduse osaline muutmine

Vähenenud sünnituse ja vananeva elanikkonna ning suurenenud väljas söömise ja toidu kaasa ostmise vajaduse tõttu, samuti toiduainete impordi suurenemise ja toidu globaliseerumise tõttu on toidumürgituse juhtumite ja ohvrite arv stabiliseerunud. Enamik selliseid toidumürgitusi tekib restoranides ja bento- või toidukohvikutes, kuid toiduainete laialdase leviku tõttu on toidumürgitus muutunud laiemalt levivaks. Selle trendi murdmiseks ja toidumürgituse vähendamiseks võeti 2018. aasta juunis (2018. aasta Gregooriuse kalendri järgi) vastu seadus, mis muudab osa toiduhügieeni seadusest, ja see jõustus 2020. aasta juunis (2020. aasta Gregooriuse kalendri järgi). Selles muudatuses on oluliselt muudetud järgmisi seitset punkti.

1. Suuremahuliste või laiaulatuslike toidumürgituse juhtumite vastu võetud meetmete tugevdamine

Arvestades 2017. aastal (2017. aasta Gregooriuse kalendri järgi) Kanto piirkonnas aset leidnud E. coli O-157 toidumürgituse juhtumit, on suuremahuliste või laiaulatuslike toidumürgituse juhtumite ennetamiseks loodud uus “Laiaulatusliku Koostöö Nõukogu”, mille kaudu riik ja prefektuurid teevad koostööd. Suuremahulise või laiaulatusliku toidumürgituse korral kasutatakse seda nõukogu kiireks reageerimiseks.

2. “HACCP (Hazard Analysis and Critical Control Point) hügieenijuhtimise” süsteemi kehtestamine

HACCP on toiduohutuse tagamise hügieenijuhtimine. See on nüüdseks muutunud rahvusvaheliseks standardiks, kuna see aitab ära hoida toiduõnnetusi ja kiirendab õnnetuse korral põhjuste väljaselgitamist. Jaapanis ei ole see veel laialdaselt kasutusele võetud, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seas, mistõttu otsustati see süsteem kehtestada.

Põhimõtteliselt nõutakse kõigilt toidu- ja joogitööstuse ettevõtjatelt, et nad rakendaksid üldise hügieenijuhtimise kõrval ka HACCP-põhist hügieenijuhtimist. Siiski võivad väikeettevõtjad, kellel on vähem kui 50 töötajat, kasutada Tervise-, Töö- ja Sotsiaalministeeriumi veebilehel avaldatud juhendit ja rakendada lihtsustatud lähenemisviisi.

3. “Tervisekahjustuste teatamine” teatud toiduainete puhul on kohustuslik

Kui tekib tervisekahjustus, mis võib olla seotud toiduga, mis sisaldab tervise-, töö- ja sotsiaalministri poolt määratud erilist tähelepanu nõudvaid koostisosi, on ettevõtjatel kohustus teavitada sellest ametiasutusi. Eesmärk on koguda kahjuinfo, et saaksime õigesti teavitada terviseriske, mis võivad tekkida toidu tarbimisel, ja vältida kahju suurenemist.

4. “Toidunõude ja -pakendite” jaoks on kehtestatud positiivsete nimekirjade süsteem

Seni on toidunõusid ja -pakendeid reguleeritud “negatiivsete nimekirjade süsteemi” alusel, mis tähendab, et neid võib kasutada, kui need ei sisalda piiratud aineid. Kuid selle muudatusega on süsteem muudetud “positiivsete nimekirjade süsteemiks”, mis lubab kasutada ainult ohutuse hindamise läbinud aineid. Toiduhügieeni puhul tuleb arvestada mitte ainult toiduga, vaid ka nõude ja pakenditega, mida kasutatakse toidu valmistamisel ja müümisel.

5. “Äritegevuse lubade süsteemi” ülevaatamine ja “äritegevuse teatamise süsteemi” loomine

HACCP-põhise hügieenijuhtimise süsteemi kehtestamisega on äritegevuse luba nüüd vajalik ka ettevõtjatele, kellel seda varem ei olnud vaja (need, kellel on omavalitsuse poolt kehtestatud lubade süsteem). See võimaldab prefektuuridel paremini mõista, millised toiduettevõtted nende piirkonnas tegutsevad, ja rakendada ettevõtjatele põhjalikumat hügieenijuhtimist ja juhendamist.

6. Toidu “vabatahtliku tagasikutsumise (tagasikutsumise) teabe” teatamine ametiasutustele on kohustuslik

Toidust põhjustatud tervisekahjustuste laienemise vältimiseks ja tagasikutsumise teabe läbipaistvuse tagamiseks on loodud süsteem, mille kohaselt peavad ettevõtjad, kes toodavad või impordivad toitu, teavitama riiki tagasikutsumisest omavalitsuse kaudu ja teatama tagasikutsumise teabe. Teatatud teave avaldatakse Tervise-, Töö- ja Sotsiaalministeeriumi veebilehel nimekirjana, nii et tarbijad saavad korraga näha, millised tooted on tagasikutsumisele kuuluvad.

7. “Ekspordi ja impordi” toiduohutuse tõendamise parandamine

Toiduohutuse tagamiseks on nüüd vajalik, et imporditud liha oleks HACCP-põhise hügieenijuhtimise all ning et piima, piimatoodete ja mereandidega kaasneks tervisetõend.

Lisaks on toidu ekspordiks vajalike tervisetõendite väljastamise menetluse osas sätestatud, et riik ja omavalitsused peavad alati läbi viima menetlused, nagu tervisetõendite väljastamine, et näidata, et on täidetud sihtriigi tervisenõuded.

Kokkuvõte

Kuigi me ei saanud sellest artiklis puudutada, on toidu märgistamise kohustuse, mis oli määratletud toiduhügieeni seaduses, “Põllumajandus- ja metsamaterjalide standardimise ning kvaliteedi näitamise õigluse seaduses (Japanese JAS seadus)” ja “Tervise edendamise seaduses”, ühtlustanud “Toidu märgistamise seadus” ja see on jõustunud toidu märgistamise osas toidu müügil. Toidu tootjad, töötlejad, importijad või müüjad peavad sellele järgima.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolise õigusbüroo on IT, eriti interneti ja õiguse mõlemal küljel kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Viimastel aastatel on veebipoodidega seotud õiguslike kontrollide vajadus üha suurenenud. Meie büroo analüüsib olemasolevate ja alustavate äridega seotud õiguslikke riske, võttes arvesse erinevate seaduste reguleerimist, ja püüab äritegevust võimalikult palju seadustada, ilma seda peatamata. Üksikasjad on kirjeldatud allpool toodud artiklis.

https://monolith.law/practices/corporate[ja]