Mida tähendab kasutaja vastutus mainekahju haldamisel?

Kui ettevõtte töötaja tekitab oma tööülesannete täitmisel probleeme, võib töötaja ja tema tööandja ettevõte olla vastutav kasutaja vastutuse alusel kahju hüvitamise nõudmise eest. Näiteks liiklusõnnetuse korral, kui teine osapool on professionaalne juht, võib juhi hooletus olla otseks põhjuseks, kuid juhi töökorraldus või halb töökeskkond võib õnnetust esile kutsuda. Sellisel juhul on loomulik, et lisaks juhile võib küsida ka juhi tööandja ettevõtte kasutaja vastutust.

Ka laimamise korral, kuigi isik, kes korduvalt probleemseid tegusid teeb, peaks kindlasti olema hukka mõistetud, võib ettevõtte töötaja puhul olla olukordi, kus ettevõttel, kes selliseid tegusid ignoreeris, on samuti vastutus. Sellisel juhul on võimalik küsida kasutaja vastutust isiku tööandja ettevõtte suhtes. Teisisõnu, kui olete internetis laimamise ohvriks langenud ja olete postitaja tuvastamise või muu sarnase tegevuse abil kurjategija kindlaks teinud ning selgub, et see kurjategija on ettevõtte palgal olev töötaja, on võimalik nõuda kahju hüvitamist mitte ainult kurjategijalt endalt, vaid ka tema tööandja ettevõttelt kasutaja vastutuse alusel. Lisateavet postitaja tuvastamise meetodite kohta leiate allpool toodud artiklist.

https://monolith.law/reputation/disclosure-of-the-senders-information[ja]

Seega, kui ettevõtte töötaja kordab laimamist ja see kujutab endast au teotamist või privaatsuse rikkumist, tahaksin selgitada, millised nõuded peavad olema täidetud, et oleks võimalik küsida kasutaja vastutust nii isiku kui ka tema tööandja ettevõtte suhtes.

https://monolith.law/reputation/scope-of-privacyinfringement[ja]

Kasutaja vastutus

Ettevõtte vastutus töötajate tegevuse eest põhineb mitmetel õiguslikel alustel, nagu näiteks turvalisuse tagamise kohustuse rikkumine. Kuid põhiline sätte on Jaapani tsiviilseadustiku (Japanese Civil Code) paragrahv 715.

Jaapani tsiviilseadustiku paragrahv 715

1. Isik, kes kasutab teist isikut mingi äritegevuse jaoks, vastutab kahju eest, mida töötaja on tekitanud kolmandale isikule selle äritegevuse käigus. Siiski, kui kasutaja on töötaja valikul ja selle äritegevuse järelevalvel teinud mõistliku hoolsuse, või kui kahju oleks tekkinud isegi mõistliku hoolsuse korral, siis see ei kehti.
2. Isik, kes asendab kasutajat äritegevuse järelevalvel, vastutab samuti eelmises lõigus nimetatud kohustuse eest.

Miks on juhtumeid, kus ettevõte, kes ise ei ole teinud midagi ebaseaduslikku, peab vastutama kahju hüvitamise eest?

Selle põhjuseks on nn “hüvitamise vastutuse õigus”, mis tähendab, et “kasu saav isik peab hüvitama kahju, mida ta on teistele tekitanud, oma kasumist, et säilitada tasakaal”. Teisisõnu, kui tööandja kasutab töötajaid oma äritegevuse jaoks ja teenib sellest kasu, peaks tööandja kandma töötajate äritegevusest tuleneva riski ja teistele tekitatud kahju. Aga millistel tingimustel tunnistatakse ettevõtte kasutaja vastutust ja millal ta peab kandma kahju hüvitamise vastutust?

Kasutaja vastutuse nõuded

Et ettevõttel oleks kasutaja vastutus ja ta peaks kandma kahju hüvitamise vastutust, peab olema täidetud mitu nõuet.

Töötaja tegevus peab olema õigusvastane

Kasutaja vastutus tuleneb töötaja õigusvastasest tegevusest, seega peab probleemiks oleva töötaja tegevus ise vastama õigusvastase tegevuse nõuetele. Kui see pole õigusvastane, siis loomulikult ei küsita kasutaja vastutust.

Peab olema kasutussuhe

Kasutussuhe on muidugi nõue, kuid kasutussuhe põhineb tavaliselt töölepingul, volitusel või muul lepingul, kuid see hõlmab ka juhtumeid, kus tegelikult antakse ainult tööd. Teisisõnu, peetakse, et piisab, kui kasutaja ja töötaja vahel on tegelik juhtimis- ja järelevalvesuhe. Näiteks, kui alltöövõtja teeb õigusvastase teo, siis kui alltöövõtja ja peatöövõtja vahel on tegelik juhtimis- ja järelevalvesuhe, peaks peatöövõtja kandma ka kasutaja vastutust.

Lisaks peetakse kasutussuhte puhul sobivaks ka ajutist, mittetulunduslikku või ebaseaduslikku. Näiteks on olemas kohtuotsus, mis ütleb, et “hierarhiliselt struktureeritud maffia kõrgeima juhi ja alamorganisatsiooni liikme vahel on raha hankimise tegevuse puhul, kasutades maffia hirmutamist, kasutaja ja töötaja suhe” (Jaapani Ülemkohus, 12. november 2004).

“Selle äritegevuse täitmisel” toimub

“Selle äritegevuse täitmisel” tähendab, et “see ei piirdu ainult nendega, mis tulenevad otse töötaja äritegevusest, vaid hõlmab ka juhtumeid, kus kuigi see ei kuulu töötaja tööülesannete täitmise tegevuse hulka, tundub see vaatluse põhjal olevat töötaja tööülesannete hulka kuuluv tegevus” (Jaapani Ülemkohus, 30. november 1965).

“Ettevõtte tegevuse täitmine” – mida see tähendab?

“Ettevõtte tegevuse täitmine” on tööandja vastutuse nõuete seas eriti vaidlustatud, kuid otsused tehakse vastavalt konkreetsetele juhtumitele.

Juhul, kui ülemus ahistab seksuaalselt naissoost töötajat töökohavälisel joogikohal pärast tööpäeva

Hoolimata asjaolust, et see toimus töökohavälisel joogikohal ja polnud kohustuslik, on olemas kohtuotsus, mis määratleb seksuaalse ahistamise, mida ülemus korduvalt tööjuttudega segas, kui “ettevõtte tegevuse täitmist”, kuna see toimus seoses tööülesannetega ja kasutades ära ülemuse positsiooni (Jaapani Ülemkohus, 12. aprill 1968 (Gregooriuse kalendri järgi 1968)).

Juhul, kui töötaja kasutab ilma loata ettevõtte autot isiklikuks otstarbeks ja põhjustab liiklusõnnetuse

Töötaja, kes kasutab ilma loata ettevõtte autot isiklikuks otstarbeks, ei täida ettevõtte nõuetekohast tööülesannet. Siiski on olemas kohtuotsus, mis määratleb selle kui “ettevõtte tegevuse täitmist”, kuna ettevõtte autot kasutatakse tavaliselt ettevõtte kontrolli all ja isegi kui ettevõte keelab ilma loata isiklikuks otstarbeks kasutamise, on see ainult ettevõtte sisemine probleem (Jaapani Ülemkohus, 21. detsember 1971 (Gregooriuse kalendri järgi 1971)).

Juhul, kui töötaja ründab töökohal töötades kolmandat isikut ja põhjustab vigastusi

Ettevõttes, mis tegeleb üldiselt Tsukiji kalaturu kaupade käitlemisega, on olemas kohtuotsus, mis määratleb juhtumi, kus süüdistatav, kes töötab transporditöötajana, tuntud kui “koyanagi”, põhjustas vaidluse kättetoimetaja abistamise üle ja lõi teda, põhjustades kättetoimetajale vigastusi, kui “ettevõtte tegevuse täitmist”, kuna see toimus ettevõtte tööülesannete täitmise käigus (Tokyo Maakohus, 27. jaanuar 1994 (Gregooriuse kalendri järgi 1994)).

Hooldusfirma tööandja vastutus hooldajate palkamisel

Vaatame lähemalt juhtumeid, kus nõuti kahjutasu mitte ainult süüdistatavalt, vaid ka ettevõttelt, kes süüdistatavat tööle võttis, ning juhtumeid, kus see nõue rahuldati ja kus seda ei rahuldatud. Pöörake tähelepanu asjaoludele, mis on olulised tööandja vastutuse tunnustamisel. Meie veebisaidil on eraldi artikkel “Haigusinfo ja privaatsuse rikkumine”, kus tutvustame näidet “vananeva kultuuritegelase dementsuse juhtumist”.

Üheksakümnendates eluaastates filmirežissööri ja tema perekonna poolt esitati hagi hooldaja ja hooldusfirma vastu, kes olid blogis pilanud mehe hooldamise olukorda, nõudes kahjutasu privaatsuse rikkumise ja maine kahjustamise eest.

Kohus leidis, et süüdistatava blogipostitus “avalikustas hageja privaatsuse ja alandas tema sotsiaalset hinnangut, põhjustades hagejale vaimset kannatust” ning mõistis hooldajale trahvi 1,5 miljonit jeeni (umbes 11 500 eurot) privaatsuse rikkumise ja maine kahjustamise eest.

Lisaks mõisteti hooldusfirma, kes oli naise tööle võtnud, süüdi selles, et esimene artikkel avaldati päev pärast seda, kui süüdistatav oli külastanud hageja kodu hooldustöötajana, ning see sisaldas “fakte, mida süüdistatav oli teada saanud oma töö käigus hooldusvisiitide ajal”. Süüdistatava tegevus oli “tihedalt seotud tegevusega, mida ta sooritas hooldusfirma töötajana, seega tuleks seda pidada tegevuseks, mis toimus tööülesannete täitmise käigus”. Firma peaks jätkuvalt kandma sama kohustust hageja ees ka pärast lepingu lõppemist, arvestades konfidentsiaalsuskohustuse olemust.

• Firma kannab õigusvastase tegevuse eest vastutust (tööandja vastutus) artiklite eest, mis rikuvad privaatsust ja kahjustavad mainet lepingu kehtivuse ajal
• Firma kannab vastutust lepingu rikkumise eest artiklite eest, mis lekitavad saladusi pärast töötaja vallandamist

Kohus mõistis firmale trahvi 1 miljon jeeni (umbes 7 700 eurot) tööandja vastutuse eest ja 300 000 jeeni (umbes 2 300 eurot) lepingu rikkumise eest, kokku 1,3 miljonit jeeni (umbes 10 000 eurot).

Kohus märkis:

Arvestades, et tänapäeval on inimestel lihtne levitada infot internetis, peaksid hooldusfirmad oma töötajate valimisel ja juhendamisel tagama, et nad ei riku klientide privaatsust ega kahjusta nende mainet. Kuid süüdistatava firma puhul ei pööratud sellele aspektile mingit tähelepanu. Seega ei saa öelda, et süüdistatava firma poolt oli süüdistatava valimisel ja juhendamisel piisavalt hoolt kantud.

Tokyo District Court, 4. september 2015 (2015. aasta otsus)

Nagu näidatud.

https://monolith.law/reputation/disease-information-and-privacy-infringement[ja]

Töötajate palkamise eest vastutavate ettevõtete kohustused

Selles artiklis selgitame üksikasjalikult juhtumit, millele viitasime meie teises artiklis “Kuidas arvutada laimamise eest nõutava kahjutasu määra”. Hageja on iseseisev süsteemiinsener, kes on sõlminud laiaulatusliku töövõtulepingu kostja ettevõttega ja töötab süsteemide eest vastutajana. Kostja ettevõte tegeleb telekommunikatsiooniseadmete müügi, paigalduse ja hooldusega ning kostja on selle ettevõtte töötaja.

Kostja postitas internetifoorumisse “2ch” oma mobiiltelefonilt sõnumeid, nagu “lühike mees kõik-ühes tagasikammimisega” läks naiste tualetti paberkotiga” ja “naiste tualeti salajased videod on internetis, kas see on okei?” ning “see, mida sa tegid, on kuritegu”, viidates selgelt hagejale, kes on 164 cm pikk ja kellel on kõik-ühes tagasikammimisega soeng, ja süüdistades teda salajases filmimises.

Hageja kaebas, et ta oli kaotamas oma tööd, kuna ettevõtte juhtkond juhtis tähelepanu tema postitustele ja ütles, et järgmisel aastal ei pruugi tal lepingut olla. Ta nõudis kahjutasu ebaseadusliku tegevuse eest ja väitis, et kostja ettevõte peaks vastutama tööandjana, kuna kostja tegi ebaseadusliku tegevuse tööajal.

Kohus leidis esmalt, et “postitused viitavad sellele, et hageja on toime pannud kuriteo, salajase filmimise, mis on selgelt alandanud hageja sotsiaalset mainet”. Kohus tunnistas, et kostja on rikkunud hageja mainet ja mõistis kostjalt välja 1 miljon jeeni (umbes 8000 eurot) moraalse kahju hüvitamiseks, 100 000 jeeni (umbes 800 eurot) advokaaditasudeks ja 630 000 jeeni (umbes 5000 eurot) uurimiskuludeks, kokku 1,73 miljonit jeeni (umbes 13 800 eurot).

https://monolith.law/reputation/defamation-and-decline-in-social-reputation[ja]

https://monolith.law/reputation/provider-liability-limitation-law[ja]

Teiselt poolt, seoses ettevõtte vastutusega, väitis hageja, et “kostja tegi postitused tööajal ja kostja ettevõttel on kohustus jälgida ja tagada, et töötaja, kostja, ei rikuks kolmandate isikute õigusi ja huve. Seetõttu peaks kostja ettevõte vastutama tööandjana. Kostja postitused tehti kostja ettevõtte tööajal ja kostja ettevõttel on kohustus jälgida mobiiltelefone, mida kasutatakse tööülesannete täitmiseks.”

“Kostja tehtud postitused tööajal, ainult postitused number 499 ja 507, ei kujuta endast ebaseaduslikku tegevust hageja vastu. Postitused number 503 ja 504, milles viidatakse kuritegelikule tegevusele, tehti puhkuse ajal, mitte kostja ettevõtte tööülesannete täitmise ajal. Lisaks ei tehtud postitusi kostja ettevõtte poolt laenatud mobiiltelefonilt, vaid kostja isiklikult omanduses oleva mobiiltelefoniga. Seetõttu ei teki kostja ettevõttel tööandja vastutust.”

Tokyo District Court, 31. jaanuar 2012 (2012. aasta Gregoriuse kalendri järgi)

Kokkuvõttes,

1. Postitused, mis tehti tööajal, ei kujuta endast ebaseaduslikku tegevust.
2. Postitused, milles viidatakse salajasele filmimisele, tehti puhkuse ajal.
3. Postitused tehti mitte ettevõtte poolt laenatud mobiiltelefonilt, vaid kostja isiklikult omanduses oleva mobiiltelefoniga.

Sellisel juhul ei tunnistata tööandja vastutust ja ettevõte ei pea kandma kahjutasu vastutust.

https://monolith.law/reputation/compensation-for-defamation-damages[ja]

Kokkuvõte

Kasutaja võib enda poolt kasutatava isiku tegevuse eest laialdaselt vastutada. Selleks, et vältida kasutaja vastutuse küsimusi, on oluline, et kasutaja jälgiks ja juhendaks regulaarselt kasutatavat isikut, et vältida kolmandatele isikutele kahju tekitavat tegevust ning rakendaks ennetavaid meetmeid.