Kas haigusinfo avaldamist internetis saab pidada privaatsuse rikkumiseks?

『Pärast pidu』 kohtuotsuses (28. september 1964) tunnustas Tokyo ringkonnakohus nn privaatsusõigust kui “juriidilist kaitset või õigust mitte avaldada oma eraelu omavoliliselt”. See on esimene kohtupraktika, mis tunnustas privaatsusõigust. Selles kohtuotsuses määratles Tokyo ringkonnakohus neli privaatsusõiguse rikkumise nõuet:

1. See on eraeluline fakt või asi, mida võidakse sellisena tõlgendada
2. See on asi, mida üldiselt tundlik inimene ei sooviks avaldada, kui ta asetaks end selle eraisiku olukorda
3. See on asi, mida üldsus veel ei tea
4. Eraisik tunneb avaldamise tõttu tegelikult ebamugavust või ärevust

.

https://monolith.law/reputation/privacy-invasion[ja]

Teave inimese haiguse kohta on privaatsusinfo ja äärmiselt tundlik teave. See vastab kõigile ülaltoodud nõuetele, eriti neljandale nõudele, mis ütleb, et “eraisik tunneb avaldamise tõttu tegelikult ebamugavust või ärevust”. Seega, kui avaldate või kasutate teise inimese haiguse kohta teavet ilma tema nõusolekuta, on väga suur tõenäosus, et tekib juriidiline probleem.

Vähihaigete blogide puhul

Nagu me oleme varem meie saidil maininud, on juhtumeid, kus naine, kes anonüümselt haldas blogi oma noorukiea rinnavähi ravi kohta, sai kohtusse kaevata, kuna tema nimi, vanus, töökoht ja kool olid tuvastatud postituse tõttu. Selle tulemusena sai üldsus teada, et ta põeb noorukiea rinnavähki, mis rikkus tema privaatsust.

https://monolith.law/reputation/scope-of-privacyinfringement[ja]

Tokyo ringkonnakohus otsustas 2014. aasta juunis (Gregooriuse kalendri järgi), et “süüdistatava postitus oli hooletu ja pahatahtlik ning privaatsusinfot, mis on kord internetis avaldatud, on praktiliselt võimatu täielikult kustutada. Arvestades seda, peame süüdistatava tegevuse tagajärgi tõsiseks.” Kohus tunnistas, et privaatsusõigust oli rikutud, ja mõistis süüdistatavalt välja 1,2 miljonit jeeni hüvitist ja 120 000 jeeni advokaaditasusid, kokku 1,32 miljonit jeeni.

HIV-nakkuse tõttu vallandamise juhtum

On olnud juhtumeid, kus HIV-nakkusega seotud haigusinfo avalikustamine ilma isiku nõusolekuta on tunnistatud privaatsuse rikkumiseks.

A sõlmis X Aktsiaseltsiga töölepingu, mille sisuks oli lähetamine X-i kohalikku tütarettevõttesse Y Aktsiaseltsi, ning reisis Taisse. Kohe pärast seda, Y ettevõtte juhiste kohaselt, läbis A tööviisa saamiseks tervisekontrolli kohalikus haiglas, kus arst tegi A-le ilma tema nõusolekuta HIV-vastaste antikehade testi ning teatas positiivsest tulemusest Y ettevõtte tegevjuhile B-le. B teatas sellest X ettevõttele, mille peale X ettevõte andis A-le korralduse naasta kodumaale. Kui A naasis, teatas tegevjuht talle, et ta on HIV-positiivne ning vallandas A selle põhjusel. Selle peale esitas A X ettevõttele vallandamise tühistamise, töökoha kinnitamise nõude ning väitis, et Y ettevõte või B on rikkunud tema privaatsust, ning algatas kohtuasja.

Tokyo Kohus leidis, et “isegi kui tegemist on tööandjaga, ei ole lubatud rikkuda töötaja privaatsust ning samuti on kohustus hoida konfidentsiaalsena teavet, mis kuulub töötaja privaatsuse juurde, ning selle avalikustamine kolmandatele isikutele on privaatsuse õiguse rikkumine ja seega ebaseaduslik”. Seega leidis kohus, et B teavitades X ettevõtet ning X ettevõtte tegevjuht teavitades isikut,

teave isiku haigusseisundi kohta kuulub privaatsuse juurde ning eriti käesolevas asjas vaidluse all oleva HIV-nakkusega seotud teave, arvestades eelmainitud HIV-positiivsete isikute suhtes eksisteerivat sotsiaalset eelarvamust ja diskrimineerimist, kuulub äärmiselt konfidentsiaalse teabe hulka ning selle teabe saaja, olenemata isikust, ei tohi seda kolmandatele isikutele avalikustada ning kui ta seda teeb, siis on ta rikkunud privaatsuse õigust.

Tokyo Kohus, 30. märts 1995 (1995)

ning määras töökoha kinnitamise, töölt puudumise kahju hüvitamise ning X ettevõttele 3 miljoni jeeni ja Y ettevõttele ning B-le 3 miljoni jeeni suuruse hüvitise maksmise.

Juhul, kui B-hepatiidi tõttu ei võeta tööle

On olnud juhtumeid, kus B-hepatiidi viiruse testi kasutamine ilma isiku nõusolekuta on tunnistatud privaatsuse rikkumiseks.

Ülikooli lõpetamisele lähenev isik A sooritas edukalt finantsasutuse töölevõtmise testi ja läbis tervisekontrolli. Ettevõtte juhiste kohaselt läbis ta vereanalüüsi ja B-hepatiidi viiruse testi, mis näitas, et ta on positiivne. Kuid A ei teadnud sellest tulemusest ja läbis täiendava põhjaliku uuringu, mis näitas, et tal on krooniline aktiivne hepatiit, ja lõpuks ei võetud teda tööle. A kaebas finantsasutuse kohtusse, väites, et tema privaatsusõigusi on rikutud, kuna viiruse testi ja põhjaliku uuringu teostati ilma tema selgitusteta ja nõusolekuta.

Tokyo ringkonnakohus leidis, et

1997. aastal (kui probleem tekkis), oli ühiskonnas eksiarvamusi ja eelarvamusi B-hepatiidi viiruse nakatumise tee ja töövõime suhte kohta, eriti oli olemas võimalus, et nakatunud isikute suhtes tehakse valesti tööotsimise ja töötamise võimaluste korral. Sellises olukorras peaks olema võimalik öelda, et õigus mitte lasta teistel ilma nõusolekuta teada saada, et B-hepatiidi viirus on veres pidevalt esinev kandja, tuleks kaitsta privaatsusõigusena.

Tokyo ringkonnakohus, otsus 20. juuni 2003

Ja tunnistas, et viiruse testi ja põhjaliku uuringu läbiviimine ilma A-le selgitamata ja tema nõusolekuta on privaatsusõiguse rikkumine, ning määras 1,5 miljoni jeeni suuruse hüvitise.

Näidati, et B-hepatiidi viiruse nakatumine kuulub privaatsuse alla ja et vereanalüüsi ja põhjaliku uuringu läbiviimine töölevõtmisel on ebaseaduslik, kui selle vajalikkust ei selgitata kandidaadile ja nõusolekut ei saada.

HIV-nakkuse tõttu töötamise piirangud

Ülikoolihaiglas töötav õde diagnoositi HIV-positiivseks pärast haiglas tehtud vereanalüüsi. Kui haigla arstid ja töötajad said sellest teada ülikoolihaigla arstilt ja jagasid seda teavet teiste töötajatega ilma patsiendi nõusolekuta, oli see privaatsuse rikkumine. Lisaks, kui haigla piiras töötamist HIV-nakkuse tõttu, rikkus see töötamise õigust. Selliseid juhtumeid, kus nõuti kahjutasu, on olnud.

Fukuoka ringkonnakohus leidis, et

Antud teave oli oluline privaatsuse kaitsmise seisukohast, eriti arvestades, et HIV-nakkusega inimeste suhtes esines endiselt eelarvamusi ja diskrimineerimist. Lisaks kasutati seda teavet eesmärgiväliselt ja seda jagati inimestega, kes olid töökohal vastutavatel positsioonidel, sealhulgas hageja ülemused. Hageja soovis seda teavet eriti salajas hoida, arvestades tema jätkuvat tööd. On tunnustatud, et hageja tundis vähemalt vaimset valu, kui ta jätkas töötamist haiglas, kus see teave jagati, ja ka tööpiirangute tõttu, mis kehtestati kohtumise ajal.

Fukuoka ringkonnakohus, otsus 8. augustil 2014 (2014)

ja tunnistas privaatsuse rikkumise, määrates hüvitiseks 2 miljonit jeeni.

Arstide poolt patsientidele HIV-nakkuse edasikandumise juhtumeid oli tol ajal kogu maailmas vaid mõni üksik, õdede puhul oli see üks juhtum. Ei saanud tunnistada, et oleks olnud teatud oht nakatada teisi patsiente, ja juba oli näidatud, et enamiku meditsiiniliste protseduuride puhul saab nakkusohtu vältida, kui võetakse kasutusele sobivad ennetusmeetmed. Tööpiirangute osas märgiti, et “töötajal on õigus ja kohustus töötada töölepingu alusel” ja “töötaja peab saama vabalt otsustada, kas ta soovib töölt puududa, ja tööandja ei tohi seda takistada ega sundida töötajat töölt puuduma, mis on ebaseaduslik tegevus”.

Dementsusega vanainimese kultuuritegelase juhtum

On olnud juhtum, kus 90ndates eluaastates filmirežissöör ja tema perekond nõudsid kahjutasu koduhooldaja ja koduhooldusfirma vastu, kuna hooldaja oli oma blogis avaldanud, kuidas ta hoolitses režissööri eest, sealhulgas kirjeldas, kuidas režissöör kodus ringi uitab, ja pilkas teda.

Koduhooldusfirma saatis hooldaja filmirežissööri koju 2013. aasta (Heisei 25) maist juunini. Hooldaja postitas sama aasta juunis oma blogisse režissööri nime, kirjeldades, kuidas režissöör ei suuda ise hambaid pesta ega kodus ringi liikuda, ja pilkas teda, öeldes: “Kunagine suur staar on nüüd dementsuse tõttu varjusurma langenud, tema endine väärikus ja hiilgus on kadunud.” Hooldajat saadeti vaid kolm korda enne, kui leping lõpetati, kuna “me ei saa teda usaldada”. Pärast seda teatas üks blogi lugejaist hooldusfirma asukohajärgsele omavalitsusele, mis nõudis firmalt meetmete võtmist. Firma oli juba vallandanud hooldaja, kuna ta “ei järginud juhiseid”, ja ei teadnud blogi olemasolust. Firma käskis naisel kiiresti postitused kustutada, kuid nädal hiljem uuendas naine oma blogi ja jätkas solvamist.

Filmirežissöör ja tema sugulased nõudsid naiselt ja koduhooldusfirmalt kahjutasu, väites, et “naine avaldas blogis teavet, mida ta sai teada ainult koduhooldajana, lisas väljamõeldisi ja avaldas need avalikkusele, rikkudes meie privaatsust ja kahjustades meie mainet” ning et firma “ei takistanud töötajal saladuste lekitamist”.

Tokyo ringkonnakohus leidis, et

juuni artikkel avaldas teavet selle kohta, et hageja põeb dementsust, ei suuda üksi hambaid pesta ega riideid vahetada, ei mõista, miks ta peab ravimeid võtma, ja kõnnib toas ringi. See teave on seotud hageja eraeluga ja võib jätta mulje, et see on eraeluga seotud fakt. Üldise inimese tundlikkuse põhjal võib öelda, et sellist teavet soovitakse hoida salajas ja mitte avaldada.

Tokyo ringkonnakohus, 4. september 2015

Kohus tunnistas, et see rikkus privaatsust, ja lisaks leidis, et “juuni ja septembri artiklite avaldamine avaldas hageja privaatsust ja vähendas tema sotsiaalset hinnangut, põhjustades hagejale vaimset kannatust (see kehtib isegi siis, kui hageja on täiskasvanud hooldusisik)”, ja mõistis naiselt välja 1,5 miljonit jeeni.

https://monolith.law/reputation/defamation-and-decline-in-social-reputation[ja]

Lisaks mõistis kohus koduhooldusfirmalt välja 1,3 miljonit jeeni, leides, et firma ei olnud hooldajat piisavalt juhendanud ega jälginud, et vältida klientide privaatsuse ja maine rikkumist, ja et firma ei olnud hooldajale sellest teavitanud, mistõttu firma rikkus oma kohustusi.

https://monolith.law/reputation/defamation[ja]

Kokkuvõte

Haigusinfot iseloomustab kõrge konfidentsiaalsus ning sageli võib see põhjustada kahju, mis ei piirdu ainult vaimse distressiga, vaid võib kaasa tuua ka töölevõtmisest keeldumise või tööpiirangud. Seetõttu võib kahju olla sügavam ja hüvitis suurem. Kui teie haigusinfot avalikustatakse või kasutatakse, palun pöörduge meie poole niipea kui võimalik.