Google Map'i tänava vaade ja privaatsuse rikkumine

Google Map’i tänavaivaade, mis võimaldab vaadata maastikke mööda maailma teid, on populaarne funktsioon, mida saab kasutada mitmel viisil. Seda saab kasutada esmakordselt külastatava koha eelvaatluseks, turismiobjektide vaatamiseks ja reisimulje saamiseks, või näiteks oma kooli ümbruse praeguse olukorra vaatamiseks.

Tänavaivaade on teeäärsete vaadete kuvamine autost, mis on kombineeritud tee kaardiga. Maastik liigub mööda tee nooli ja selle nurk pöörleb 360°.

Samade toimingutega saate vaadata Pariisi või San Francisco tänavaid ja tunda end nagu oleksite seal jalutamas. Seega, kui see esmakordselt kasutusele võeti, oli palju inimesi, kes unustasid aja ja sukeldusid sellesse täielikult.

Google Map’i tänava vaade, mis on probleem?

Tänava vaade on lõbus, kui vaadata turismiobjekte või välismaa linnu, kuid kui vaadata oma kodu või selle ümbrust, hakkate äkki mõtlema: “Kas kõik on korras?” ja tunnete end ebakindlalt.

Selle ebakindluse üks põhjuseid tundub olevat vaatenurga küsimus. Paljud inimesed on tõenäoliselt näinud tänava vaate pildistamise autot, millel on kaamera peal.

Seega on vaatenurk palju kõrgem kui inimesel, kes hoiab kaamerat ja pildistab. Nagu hiljem selgub, on see 2,5 meetri kõrgune. Kui näete inimest, kes hoiab kaamerat pea kohal ja pildistab ümbrust, siis näete, et ta vaatab üle aia sisse ja imestate, mida ta piilub, ning mõtlete, kas peaks helistama numbril 110 (Jaapani hädaabinumber).

Kui kontrollin oma kodu, siis tunnen end rahutuna, sest vaatenurk on kõrgem kui tavaliselt. Õnneks ei saa ma nimeplaati lugeda ja näen aeda, kuid seal pole midagi erilist. Kuna aknal on pitskardin, ei näe ma sisse.

See on hea, kuid kui vaatan naabermaja, siis näen, kuidas proua riputab pesu kuivama. Mõne maja kaugusel on ka maja, kus tegeletakse maastikukujundusega ja kellel on tööauto, ning ma saan lugeda osa nimeplaadist, mis on auto esiklaasi peal.

Kas tänava vaade rikub portreeõigusi või privaatsusõigusi?

Erinevate riikide reaktsioonid

Šveitsi reaktsioon

Šveitsi andmekaitse järelevalve asutus esitas 2009. aasta novembris Google’ile hagi, väites, et Street View ei austanud Šveitsi privaatsusseadusi. Kohtuasi jõudis kõrgemasse kohtusse, kus otsustati, et kõigi inimeste nägude ja autonumbrite udustamine on liigne meede, kuid inimesed võivad nõuda, et teatud andmed, mis neid häirivad, muudetaks nähtamatuks. Samuti leiti, et haiglate, koolide, kohtute ja teiste erilist tähelepanu vajavate kohtade ümbruses tuleks võtta meetmeid, et nägusid ei saaks tuvastada, ning et eravalduste pilte ei tohiks ilma nõusolekuta internetis avaldada.

USA reaktsioon

2010. aasta detsembris lõppes USA paaril, kes oli Google’ile esitanud privaatsuse rikkumise hagi, kuna Street View’i pildistamisauto oli sisenenud nende erateele ja pildistanud nende kodu, ühe dollari suuruse kahjutasuga. Google tunnistas ebaseaduslikku sissetungi ja nõustus kompromissiga. Paari kodu asus kohas, kuhu pääsemiseks tuli erateed mööda sõita umbes 300 meetrit, ja erateel oli “sisenemine keelatud” märk. Paar kaebas ebaseadusliku sissetungi ja vaimse stressi üle, kuid kõik kaebused peale ebaseadusliku sissetungi lükati tagasi.

Kanada reaktsioon

2014. aasta oktoobris mõistis Kanada kohtu Montrealis naisele, kes oli šokeeritud, kui ta avastas, et ta oli pildistatud Street View’is, kui ta istus oma kodu ees trepil, Google’ilt välja umbes 22 000 jeeni. Ajakirjanduse andmetel oli naine, kes kaebuse esitas, istunud oma kodu ees trepil ja kontrollinud mobiiltelefonis e-kirju, kui Street View’i pildistamisauto möödus ja pildistas tema kodu. Kuna naine oli parajasti kummardunud, et mobiiltelefoni vaadata, oli tema rinnahoidja selgelt näha. Viis kuud hiljem nägi naine end Street View’is ja sai šoki. Kuigi tema nägu oli udune, märkasid tema töökaaslased teda, kuna ta oli oma kodu ees, ja lõpuks otsustas ta töölt lahkuda.

Jaapani reaktsioon

Jaapanis alustas Street View teenuse pakkumist 12 linnas 2008. aasta augustis, kuid 2009. aasta juuniks olid 40 kohalikku omavalitsust esitanud seadusandlikele reguleerimistele taotlusi kommunikatsiooniministeeriumile.

Vastuseks sellele korraldas valitsus ja kommunikatsiooniministeerium uurimisgrupi, mis teatas 2009. aasta juunis “ettepaneku projekti” ja sama aasta augustis “esimese ettepaneku”, et Street View ei kuulu isikuandmete kaitse seaduse alla ja et privaatsuse ja portreeõigusega seotud küsimused ei ole “tõsised probleemid”, kuna need on pildistatud avalikult teelt.

Google otsustas vastata mõnele neist muredest, luues teatamiskeskuse halva teise kasutuse jaoks, langetades kaamera asukohta 40 cm võrra 2,5 meetrini, ja udustades autonumbreid ja inimeste nägusid.

Kuigi erinevates riikides on erinevaid reaktsioone, on Jaapanis olnud kohtuasju, kus Google on olnud süüdistatav privaatsuse rikkumises Street View’i tõttu.

Kas Street View rikub privaatsust?

2010. aasta oktoobris esitas Fukuoka linnas elav naine Google’ile kahjunõude, väites, et Street View rikkus tema privaatsust, pildistades ja avaldades tema korteri teise korruse rõdul kuivavaid pesu. Naine väitis, et see rikkumine põhjustas tema sundobsessiivse häire ja intellektipuude süvenemist ning sundis teda kolima.

Fukuoka ringkonnakohus lükkas naise kaebuse esimese astme kohtus tagasi, leides, et Street View ei rikkunud tema privaatsust. Naine kaebas otsuse edasi Fukuoka kõrgemasse kohtusse, kuid ka see kohus jättis kaebuse rahuldamata. Seejärel pöördus naine Jaapani Ülemkohtusse, kuid 2014. aasta 4. märtsil lükkas Ülemkohus kaebuse tagasi ja naise kaotus jõustus.

Neis kohtuasjades tõstatati küsimus, kas on toimunud privaatsusõiguse rikkumine, mis on seotud nn “portreeõiguse” küsimusega. “Portreeõiguse” ümber toimunud kohtuasjades on olnud määravaks, kas pildistamist oli võimalik ette näha või mitte, ning kas see tekitab üldisele inimesele ületamatu ärevuse või mitte, mis on olnud otsustavaks teguriks ebaseaduslikkuse otsustamisel.

https://monolith.law/reputation/portraitrights-onthe-internet[ja]

Mis otsuse tegi Fukuoka kõrgem kohus?

Fukuoka kõrgem kohus leidis, et “ühiskonnas esinevad privaatsuse rikkumise vormid on mitmekesised, hõlmates mitte ainult avaldamistegevusi, nagu trükised, vaid ka privaatelu rahu rikkumist, nagu piilumine, pealtkuulamine, fotograafia ja sekkumine privaatsesse ellu”, samas märkides, et “korterelamu on ehitatud avaliku tee taga asuvale maatükile, millele pääseb ligi läbi teeosa (maatükk, mida kasutatakse nii tee kui ka parklana). Korterelamu ei asu otse avaliku tee ääres”.

“Antud juhul ei ole pildil eraldi fookuses eluruumi või rõdu, vaid see on pildistatud avalikult teelt ümbrust tervikuna kajastades. Eluruumi rõdu asub avalikust teest eemal ja rõdu pilt moodustab kogu pildist väikese osa. Seal riputatud esemed ei ole selgelt nähtavad, seega ei saa väita, et pildistamise tõttu on rikutud üldise inimese privaatsuse rahu,”

Fukuoka kõrgem kohus, otsus 13. juulil 2012 (Gregooriuse kalendri järgi)

Kohus leidis, et pildistamistegevus ei kujuta endast ebaseaduslikku tegevust, seega ei kujuta ka avaldamistegevus endast ebaseaduslikku tegevust. Kohus ei nõustunud ka isikuandmete kaitse seaduse (Jaapani isikuandmete kaitse seadus) rikkumisega ning lükkas tagasi ka hageja väite privaatsuse kaalutlusõiguse rikkumise kohta.

Kahtlused seoses Fukuoka Kõrgema Kohtu otsusega

Seda kohtuasja peeti vältimatuks, kuid nüüd, kui on kindlaks tehtud, et see ei riku privaatsust, võib tulevikus olla keeruline võita õigusvaidlusi, mis on seotud “Street View” teenusega.

Kuid selles asjas tegi kohus lõpliku otsuse, et “Street View” teenuses on näha ainult rõdu, mille kohta pole selge, mis seal on. Uudistest ja avaldatud kohtuotsustest ei saa me öelda, millised konkreetsed fotod selles asjas probleemiks olid.

Privaatsuse rikkumise olemasolu üle otsustamisel kasutatakse “tavalise inimese” standardit. Eriti neile, kes on närvilised ja tunnevad ebamugavust isegi siis, kui avaldatakse ainult selliseid fotosid, mida “tavalise inimese” standardi järgi ei peeta privaatsuse rikkumiseks, on kahjuks kohtus raske tunnustust saada.

Käesolev otsus eitab privaatsuse rikkumise toimumist ainult “tavalise inimese” standardi alusel ja konkreetsete fotodega seoses. Seega, kui on selge, mida fotol näidatakse, ja kui see on aluspesu, võib tulemus olla erinev.

Ebamugavus ja mure Street View’ga seoses

Kui küsida inimestelt nende arvamust Street View’ kohta, siis lisaks “lõbus” ja “mugav” vastustele on ka neid, kes vastavad “ebamugav” või “murelik”.

Ebamugavusest

“Ebamugavus” tuleneb tõenäoliselt murest, et rikutakse privaatsust. Inimestel on õigus nautida oma eraelu rahu ja seda õigust kaitstakse seadusega privaatsusõigusena.

Kas on probleem, kui keegi siseneb elamurajooni ja teeb seal 360° panoraamfotosid? Google väidab, et “kuna pildid on tehtud avalikult teelt, siis pole midagi valesti”, ja kohtud on otsustanud, et vähemalt ülaltoodud otsuse põhjal “ei saa öelda, et see ületab kohe taluvuse piiri”. Kuid see tundub olevat olukorrast sõltuv.

Murest

Muret väljendavad inimesed, kes kardavad, et “majad, kus tundub olevat raha, on kohe näha ja neid võidakse varguse eesmärgil sihtida” või “Street View’d võidakse kasutada jälitamiseks”.

Kuid kõik teavad, kus asuvad kõrgema klassi elamurajoonid, ja kui natuke ringi liikuda, siis on lihtne näha, kus majades võib olla raha ja millised majad on kergemini sissepääsetavad. Samuti jätkavad jälitajad oma tegevust, olenemata sellest, kas Street View on olemas või mitte.

Kokkuvõte

Seni ei ole teada, et Jaapani kohtud oleksid tunnistanud Google Street View’ fotode avaldamise privaatsuse rikkumiseks. Kuid ülaltoodud kõrgeima kohtu otsus tehti pärast konkreetsete avaldatud fotode kontrollimist, märkides, et “üldise inimese standardite järgi ei saa me tunnistada, et selle pildi tegemine rikkus eraelu rahu”. Seega, sõltuvalt avaldatud fotodest, näiteks selgelt aluspesu näitavatest fotodest või fotodest, mis paljastavad inimese eraelu, võib olla ruumi tunnistada privaatsuse rikkumist.

Erinevalt turismiobjektidest ja ärikeskustest, mida erinevates riikides eriti ei problematiseerita, võivad elamupiirkondade fotod tekitada keerulisi küsimusi seoses isikliku privaatsusega. Eriti kui Google Street View avaldab ebasobivaid pilte, tundub, et on võimalik nõuda Google’ilt fotode eemaldamist kohtuvälise läbirääkimise või kohtumenetluse kaudu.