Kas ametlike dokumentide avaldamisel on autoriõigus? Selgitame kasutamise olulisi punkte

Riigiasutused viitavad riigi ja kohalike omavalitsuste büroodele, sealhulgas keskvalitsuse asutustele, kohtutele, parlamendile jne. Sellistes riigiasutustes luuakse ja avaldatakse tohutul hulgal dokumente. Need dokumendid on loodud ametliku töö käigus, loojateks on riigiametnikud ja nende loomise rahastamise allikaks on maksud. Kas meil, maksumaksjatena, on õigus neid dokumente vabalt kasutada?

Selles artiklis selgitame riigiasutuste poolt avaldatud dokumentide kasutamise ja autoriõiguse suhet.

Riigiasutuste autorikaitse

Sõltumata sellest, kes on autor, on autorikaitse suur põhimõte, et autorikaitse tekib igale teosele.

Kuid üks riigiasutuste dokumentide loomise peamisi eesmärke on teavitada kodanikke laialdaselt praegusest olukorrast jne ning kasutada dokumentidesse koondatud materjale kodanike elus.

Näiteks “Rahvuslik elu alusuuring” on Tervise- ja Tööministeeriumi poolt läbi viidud uuring, mis viiakse läbi iga kolme aasta tagant suuremahulise uuringuna, mis käsitleb tervist, meditsiini, sotsiaalhoolekannet, pensione, sissetulekuid jne. Selliste uuringute tulemuste ainuomandamine Tervise- ja Tööministeeriumi poolt on ebamõistlik ja ebaõiglane.

Autorikaitse seaduses on “eesmärgina” märgitud,

See seadus määrab kindlaks autoriõigused ja sellega seotud õigused teoste, esituste, salvestiste, ringhäälingu ja kaabelringhäälingu suhtes, pöörates tähelepanu nende kultuuriliste saavutuste õiglasele kasutamisele, kaitstes autoriõigusi jne, ning aitab kaasa kultuuri arengule.

Autorikaitse seaduse paragrahv 1 (eesmärk)

Kuid Autorikaitse seaduse paragrahvis 13 on sätestatud, et teatud riigiasutuste poolt loodud dokumendid ei kuulu autoriõiguse eesmärgi alla.

Järgmised teosed ei saa olla õiguste eesmärgiks vastavalt selle peatüki sätetele.

1 Põhiseadus ja muud seadused

2 Riigi või kohaliku omavalitsuse asutuste, sõltumatute haldusorganite (lühendatud) või kohalike sõltumatute haldusorganite (lühendatud) poolt välja antud teadaanded, korraldused, direktiivid ja muud sarnased

3 Kohtuotsused, otsused, korraldused ja kohtumenetlusega sarnase menetlusega tehtud haldusotsused ja otsused

4 Eelnevate punktide tõlked ja redigeeritud versioonid, mida loovad riigi või kohaliku omavalitsuse asutused, sõltumatud haldusorganid või kohalikud sõltumatud haldusorganid

Autorikaitse seaduse paragrahv 13 (õiguste eesmärgiks mitteolevad teosed)

on loetletud.

Selles artiklis tsiteerisime ülalpool Autorikaitse seaduse paragrahve 1 ja 13 ning meie saidi erinevates artiklites tsiteerime paljusid kohtuotsuseid ja ministeeriumide uurimismaterjale jne, mida kasutame artikli selgitamiseks. Kuna need ei kuulu autoriõiguse alla, ei saa meid süüdistada autoriõiguse rikkumises ega nõuda meilt kahjude hüvitamist.

Juhud, kus autoriõigusega kaitstud teoseid võib ilma loata reprodutseerida

Välja arvatud need, mida Jaapani autoriõiguse seaduse (Copyright Law) paragrahv 13 nimetab “õiguste objektiks mitteolevateks teosteks”, on avalik-õiguslike asutuste avaldatud dokumendid autoriõiguse seadusega kaitstud. Siiski võib teoste reprodutseerimine, muutmine või avaldamine sõltuvalt olukorrast ja eesmärgist olla lubatud ilma loata, ilma et see oleks autoriõiguse rikkumine.

“Autoriõiguse piirangud” on üksikasjalikult sätestatud autoriõiguse seaduse paragrahvides 30 kuni 47-8.

“Autoriõiguse piirangud” on kehtestatud selleks, et vältida olukorda, kus iga kord, kui soovitakse kasutada autoriõigusega kaitstud teoseid, tuleb saada autoriõiguse omaniku luba ja vajadusel maksta kasutustasu. Selline olukord võib takistada autoriõigusega kaitstud teoste õiglast ja sujuvat kasutamist, mis on kultuurilise toodangu osa, ning see võib olla vastuolus autoriõiguse süsteemi eesmärgiga aidata kaasa kultuuri arengule. Sellisteks näideteks on:

• Isiklikuks kasutamiseks mõeldud reprodutseerimine (paragrahv 30)
• Reprodutseerimine raamatukogudes jne (paragrahv 31)
• Avaldamine õpikutes jne (paragrahv 33)
• Reprodutseerimine eksamiküsimustena (paragrahv 36)
• Esitamine ilma kasumitaotluseta (paragrahv 38)
• Arvamuste avaldamine ajakohastes küsimustes (paragrahv 39)
• Avalikult eksponeeritud kunstiteoste kasutamine (paragrahv 46)

On ka teisi, kuid “avalikult avaldatud teoste tsiteerimine (paragrahv 32 lõige 1)” võimaldab teoste kasutamist “tsiteerimise” raames õiglases ulatuses.

Lisaks, isegi kui tsiteerimine ei ole seaduslik, lubab autoriõiguse seadus paragrahvi 32 lõike 2 alusel teatud avalik-õiguslike asutuste teoste reprodutseerimist kindlaksmääratud reeglite alusel, et hõlbustada nende teoste kasutamist.

Riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, sõltumatu haldusasutuse või kohaliku sõltumatu haldusasutuse poolt loodud ja avaldatud teavitusmaterjalid, uuringu- ja statistikamaterjalid, aruanded ja muud sarnased teosed, mille eesmärk on teha need üldsusele teatavaks, võivad olla reprodutseeritud selgitava materjalina ajalehtedes, ajakirjades ja muudes väljaannetes. Siiski, kui on olemas märge, mis keelab selle, ei kehti see.

Autoriõiguse seadus paragrahv 32 lõige 2

Reprodutseeritavad teosed hõlmavad valitsuse poolt välja antud valgeid raamatuid (näiteks energia valge raamat, tuumaenergia valge raamat, katastroofide ennetamise valge raamat jne) ja erinevaid aruandeid (näiteks aastaaruandeid, teadvuse uuringute aruandeid jne). See ei hõlma sisemisi aruandeid, mis on loodud “üldsusele teatavaks tegemise” eesmärgil. Lisaks on ekspertide koosolekute ekspertide poolt loodud ja esitatud materjalid nende ekspertide teosed.

Lisaks, kuna on öeldud, et seda saab “selgitava materjalina” reprodutseerida, ei kuulu selle alla täielik reprodutseerimine isegi avalik-õiguslike asutuste teoste puhul ja see ei ole lubatud.

Lisaks, kui on olemas märge, mis keelab reprodutseerimise (keelumärge), ei ole lubatud reprodutseerida ilma autoriõiguse omaniku loata. Muidugi, isegi kui on olemas keelumärge, on tsiteerimine lubatud, kui täidetakse seaduslikud nõuded.

Lõpuks, kui reprodutseerite, peate autoriõiguse seaduse paragrahvi 48 kohaselt “teose allika selgelt näitama viisil ja ulatuses, mis on vastavuses selle reprodutseerimise või kasutamise viisiga”.

https://monolith.law/corporate/quote-text-and-images-without-infringing-copyright[ja]

Riigiasutuste veebisaitidel avaldatud teave

Kas riigiasutuste veebisaitidel avaldatud teavet võib vabalt kasutada?

Riigiasutuste veebisaitidel avaldatud materjalidest on need, mis vastavad Jaapani autoriõiguse seaduse (Japanese Copyright Law) 13. paragrahvile “Õiguste objektiks mitte olevad teosed”, vabalt kasutatavad. Kuidas on aga lood teiste materjalidega?

Enamikul riigiasutuste veebisaitidel on autoriõiguste käsitlemise kohta sarnased märkused ja need näivad olevat standardiseeritud. Näiteks Jaapani Siseministeeriumi (Japanese Ministry of Internal Affairs and Communications) veebilehe jaotises “Meie ministeeriumi veebileht” alajaotises “Autoriõigused” on kirjas järgmist:

Meie veebilehel avaldatud teavet (edaspidi “sisu”) võib igaüks järgida punkte 1-7, kopeerida, avalikult edastada, tõlkida, muuta jne. Kaubanduslik kasutamine on samuti lubatud. Lisaks ei kuulu numbrilised andmed, lihtsad tabelid, graafikud jne autoriõiguse alla, seega neid saab vabalt kasutada ilma selle kasutamise reeglite järgimiseta.

Ja punktid 1-7 on järgmised:

Punkt 1 “Allikaviite esitamine” tähendab, et sisu kasutamisel tuleb esitada allikaviide.

Punkt 2 “Ärge rikkuge kolmanda osapoole õigusi” tähendab, et mõnel sisul võib olla kolmanda osapoole autoriõigusi või muid õigusi.

Punkt 3 “Sisu, mille kasutamist piiravad eriseadused” toob näiteks “Piirangud poliitiliste parteide toetamise seaduse (Japanese Political Parties Subsidy Law) alusel eraldatud parteide toetuste kasutamise aruannete kasutamisel”.

Punkt 4 “Sisu, millele käesolevad kasutamise reeglid ei kehti” ütleb, et “organisatsiooni või konkreetse äri sümbolmärgid, logod, tegelaskujude kujundused” ei kuulu käesolevate kasutamise reeglite alla.

Punkt 5 “Kohaldatav õigus ja kokkuleppeline jurisdiktsioon” ja punkt 6 “Vastutusest vabastamine” on tavalised sätted.

Punkt 7 “Muu” ütleb, et “käesolevad kasutamise reeglid ei piira autoriõiguse seadusega lubatud tsitaatide jms kasutamist”.

Kuigi kõik riigiasutuste veebilehed sisaldavad peaaegu sama sisu, on avalik edastamine lubatud, seega on ka veebis avaldamine lubatud. Kuid isegi kui materjal on avaldatud riigiasutuse veebisaidil, ei tähenda see, et kõikide materjalide autoriõigused kuuluvad riigiasutusele, seega tuleb olla ettevaatlik.

Kokkuvõte

Riigiasutused ei loobu oma koostatud dokumentide autoriõigustest. Seetõttu on kasutamisel teatud reeglid. Oluline on neid silmas pidada ja kasutada erinevaid valgeid raamatuid, rahvastiku dünaamika statistikat, erinevaid aruandeid, seadusi ja kohtuotsuseid.

https://monolith.law/corporate/copyright-law-ng-text-image[ja]

Meie büroo poolt pakutavad lahendused

Monolise õigusbüroo on IT, eriti interneti ja õiguse mõlemal alal kõrge spetsialiseerumisega õigusbüroo. Viimastel aastatel on intellektuaalomandi õigused, eriti autoriõigused, saanud palju tähelepanu ning seadusliku kontrolli vajadus on üha suurenenud. Meie büroo pakub lahendusi, mis on seotud intellektuaalomandiga. Üksikasjad on toodud allpool olevas artiklis.

https://monolith.law/practices/corporate[ja]