Mis on tööalane autorlus? Vaidluste kohtu- ja pretsedendiõiguse näited selgitatud

Nagu me selgitasime meie saidi teises artiklis, Jaapani autoriõiguse seaduse (Japanese Copyright Law) kohaselt kuuluvad autoriõigused looja tööandjale, kui on täidetud teatud tingimused, ning see juriidiline isik muutub autoriks. Seda nimetatakse tööalaseks loominguks (või juriidilise isiku loominguks).

Tööalane loomine on kehtiv, kui on täidetud järgmised tingimused (Jaapani autoriõiguse seaduse paragrahv 15, lõige 1):

・Looming põhineb juriidilise isiku algatusel
・Juriidilise isiku töötaja loob selle tööülesannete täitmisel
・See avaldatakse juriidilise isiku autoriõiguse nime all
・Lepingus, tööeeskirjades või muus ei ole eraldi sätestatud

Kohtus võidakse tööalast loomist mitte tunnustada, sõltuvalt sellest, kas tingimused on täidetud või mitte. Vaatame, kuidas neid tingimusi tegelikes kohtuasjades hinnatakse.

https://monolith.law/corporate/requirements-works-for-hire[ja]

Juhul, kui ei tunnistata “juriidilise isiku tahte alusel” loodut

On olnud juhtumeid, kus tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste juhtimisnõustamist ja -toetust pakkuv aktsiaselts on nõudnud töötaja poolt töö ajal avaldatud raamatu tööalase autoriõiguse, nõudes raamatu avaldamise, müügi ja levitamise peatamist.

Käesolevas asjas oli probleemiks raamat, mille kirjutamiseks palus praktilisele tööle suunatud käsiraamatute ja muude teoste kirjastaja Urban Produce töötajalt, kes oli sel ajal tööl. Raamat käsitles haigla juhtimist ja töötaja palus mitmel teisel töötajal kirjutada peatükke, samal ajal kui ta ise kirjutas kogu raamatu.

Kohus tunnistas, et käesoleva asja autoriõigusega kaitstud teos koosneb manuskriptidest, mida kostja kirjutas ajal, mil ta töötas hageja töötajana. Seejärel uuris kohus, kas käesoleva asja autoriõigusega kaitstud teos loodi “hageja tahte alusel” ja kas hageja töötajad lõid selle tööülesannete täitmise käigus, kuid

• Käesoleva raamatu kirjutamise palve esitas Urban Produce otse kostjale
• Peale kostja, ei olnud hageja organisatsioonis kedagi, kes oleks Urban Produce’iga suhelnud seoses käesoleva raamatu väljaandmisega enne, kui hageja sai teada kostja raamatu avaldamisest
• Hageja ja Urban Produce vahel ei ole sõlmitud lepingut seoses käesoleva raamatu kirjutamisega
• Hageja organisatsioonis ei ole loodud dokumente, mis näitaksid, et hageja on saanud Urban Produce’ilt palve kirjutada käesolev raamat, nagu töö tellimise või töö vastuvõtmise aruanded
• Kui kostja lahkus hageja teenistusest, ei tehtud hageja organisatsioonis ühtegi otsust seoses käesoleva raamatu kirjutamise jätkamisega ja pärast seda ei ole kirjutamist jätkatud
• Käesolev raamat avaldati lõpuks kostja autoriõiguse nime all ja raamatu käsikirja eest maksti tasu Urban Produce’ilt otse kostjale

jne,

Ülaltoodud asjaolude põhjal ei saa tunnistada, et käesoleva raamatu kirjutamine telliti Urban Produce’ilt hagejale, vaid pigem tuleb tunnistada, et käesoleva raamatu kirjutamine telliti Urban Produce’ilt kostjale isiklikult ja iga kirjutamise eest vastutav töötaja kirjutas peatüki kostja isikliku palve alusel. Seega ei saa väita, et käesoleva asja autoriõigusega kaitstud teos, mis on loodud käesoleva raamatu kirjutamise protsessis, loodi hageja tahte alusel tööülesannete täitmise käigus.

Tokyo District Court otsus 30. septembril 2010 (2010)

Ja kuna see ei vasta tööalase autoriõiguse nõudele “juriidilise isiku tahte alusel”, ei saa seda paratamatult tunnistada tööülesannete täitmise käigus looduks, seega ei saa seda tunnistada hageja tööalaseks autoriõiguseks ja nõue lükati tagasi.

Autori kuulumine ettevõtte töötajate hulka ei tähenda automaatselt, et tema loodud teose autoriõigused kuuluvad ettevõttele. “Juriidilise isiku tahte alusel” loomise uurimisel võetakse arvesse erinevaid asjaolusid, nagu see kohtuotsus.

Juhul, kui te ei ole tunnistatud “ettevõtte tegevuses osalejaks”

On olnud juhtumeid, kus “ettevõtte tegevuses osaleja” mõiste üle on esimese ja apellatsioonikohtu otsused erinenud.

Vabakutseline fotograaf, kes juhib isiklikku fotostuudiot ja on apellant (esimese astme kohtu hageja), esitas kostjale (esimese astme kohtu kostja) nõude kahjude hüvitamiseks autoriõiguse (reproduktsiooniõiguse, üleandmise õiguse) ja autori isikliku õiguse (avalikustamise õiguse, nime kuvamise õiguse, identiteedi säilitamise õiguse) rikkumise tõttu seoses fotoga (antud foto), mille apellant oli teinud ja esitanud ning millel oli kujutatud mootorrattavõistluse ajal sõitvat mootorratast. Kostja oli andnud selle elektroonilise andmebaasi A-ettevõtte kaudu B-ettevõttele, kes postitas selle oma veebilehele ja plakatitele apellandi nõusolekuta. Esimese astme kohus lükkas nõude tagasi, tunnistades, et tegemist on tööalase loomingu ehk tööõigusega, kuna kostja oli andnud juhiseid. Selle tulemusena esitas apellant apellatsiooni.

Apellatsioonikohtus tsiteeris kohus otsust, milles öeldakse, et “kas isik on “ettevõtte tegevuses osaleja” või mitte, tuleb otsustada, vaadates sisuliselt ettevõtte ja loomingu looja vahelist suhet, kas isik pakub tööjõudu ettevõtte juhtimise ja järelevalve all ning kas ettevõtte poolt isikule makstav summa võib olla tööjõu pakkumise tasu, võttes arvesse töö iseloomu, juhtimise ja järelevalve olemasolu, tasu suurust ja maksmise viisi jne.” (Jaapani Ülemkohus, 11. aprill 2003 (2003 aasta Gregooriuse kalendri järgi)) ja ütles, et

Vaadates seda juhtumit ülaltoodud seisukohast, nagu eespool mainitud, ei ole apellant kostja töötaja, vaid ta on vabakutseline fotograaf, kes juhib isiklikku fotostuudiot. Kuigi apellant tegi pildistamise all oma üldise juhtimise all antud foto müügiäris, tegi ta seda professionaalse fotograafina. (Jäetakse välja) Apellant oli põhimõtteliselt professionaalne fotograaf, kes tegutses lepingu alusel kostjaga, ja ei saa öelda, et ta pakkus tööjõudu kostja juhtimise ja järelevalve all.

Intellektuaalomandi Kõrgkohus, 24. detsember 2009 (2009 aasta Gregooriuse kalendri järgi)

Ja lükkas tagasi kostja väite, et apellant oli “ettevõtte tegevuses osaleja” ja seega tööõiguse subjekt, ning tühistas esimese astme kohtu otsuse.

On raske saada kohtult tunnustust, et isik, kes tegutseb professionaalse fotograafina, pakub tööjõudu ettevõtte juhtimise ja järelevalve all. Seetõttu oleks pidanud nad sõlmima lepingu ja selgelt määrama autoriõiguse kuuluvuse.

Juhul, kui ei tunnistata “tööülesannete täitmisel loodut”

Kaebaja kirjutas manuskripti, kui ta töötas patendiõiguse büroos, mida juhtis kostja. Kostja avaldas selle manuskripti raamatus, mille ta avaldas koos teise autoriga nime “〇〇 intellektuaalomandi instituut” all, ilma kaebaja nime avaldamata. Kaebaja väitis, et kostja tegevus rikkus tema autoriõigusi (õigus nime avaldamisele, õigus identiteedi säilitamisele, avaldamisõigus) ja nõudis kahjutasu.

Kohus leidis, et kaebaja sai patendivoliniku kvalifikatsiooni töötades kostja juhitud patendiõiguse büroos, sai kostjalt aastapalka lepingu alusel ja töötas patendiõiguse büroos, seega tunnustati töösuhte olemasolu kaebaja ja kostja vahel. Kohus uuris kirjutamiseni viinud asjaolusid, kuid leidis, et:

• kirjutajaid värvati patendiõiguse büroo töötajate hulgast vabatahtliku osalemise alusel ja valiti neist, kes vastasid kutsele
• kostja juhiste kohaselt tuli manuskripti loomistööd teha väljaspool patendiõiguse büroo tööaega ja kaebaja manuskript loodi vastavalt sellele juhisele väljaspool tööaega
• kostja ei andnud konkreetseid juhiseid manuskripti sisu kohta
• toimus mitu kirjutajate koosolekut, kuid need ei määranud manuskripti konkreetset sisu

ja jõudis järeldusele, et

raamatu avaldamine ei kuulu patendiõiguse büroo põhiliste tööülesannete hulka ja manuskripti kirjutamine ei kuulu kaebaja igapäevaste tööülesannete hulka patendiõiguse büroos. Arvestades manuskripti kirjutamise asjaolusid, kostja sekkumist sellesse, raamatu vormi, avaldamisviisi jne, ei saa manuskripti pidada “tööülesannete täitmisel loodud teoseks” autoriõiguse seaduse (Jaapani autoriõiguse seadus) 15. paragrahvi 1. lõike tähenduses.

Tokyo District Court, 12. november 2004 (Gregoriaani kalendri järgi)

Kohus ei tunnistanud seda “tööülesannete täitmisel loodud teoseks” ja seega ei tunnistanud seda tööalaseks teoseks, kuid tunnistas, et kostja rikkus kaebaja autoriõigusi (õigus nime avaldamisele). Autoriõigus ei kuulu automaatselt ettevõttele, isegi kui autor on ettevõtte töötaja. “Tööülesannete täitmisel loodud teose” määratlemisel võetakse arvesse erinevaid asjaolusid.

Juhul, kui ei tunnistata “avalikustamist juriidilise isiku autorinimena”

On olnud juhtumeid, kus kostja ettevõtte töötaja, kes oli hageja, esitas autoriõiguse rikkumise ja muude süüdistuste kohta hagi materjalide suhtes, mida ta oli loonud koolitusmaterjalina, kui ta töötas õpetajana kostja tööstusühingu korraldatud koolitusel, nimelt “Heisei 12. aasta (2000) mõõteseadmete tehniku hoolduskoolitus”.

Hageja väitis, et pärast tema lahkumist ettevõttest, lasi kostja ettevõte tema järeltulijal, kes töötas õpetajana samal koolitusel, teha koopiaid 12. aasta materjalidest ja luua “13. aasta materjalid” ja “14. aasta materjalid”, ning jagas neid materjale koolitusel osalejatele, rikkudes seeläbi ühiselt hageja autoriõigusi (koopiate tegemise õigus, suulise esitamise õigus) ja autori isiklikke õigusi (õigus nimele, õigus teose autentsusele). Hageja nõudis kahjutasu ja muude kulude hüvitamist.

Kuigi mõlemad pooled nõustusid, et hageja oli loonud 12. aasta materjalid, väitsid kostjad, et hageja oli loonud need materjalid tööülesannete täitmisel kostja ettevõtte töötajana, lähtudes kostja ettevõtte soovist, ja seega oli nende autoriks kostja ettevõte. Seetõttu uuris kohus 12. aasta materjalide loomise asjaolusid ja sisu.

Kohus tunnistas, et 12. aasta materjalide loomine põhines kostja ettevõtte soovil ja et hageja, kes töötas ettevõtte tegevuse raames, lõi need materjalid tööülesannete täitmisel. Seejärel uuris kohus, kas need materjalid olid avalikustatud või oleks pidanud olema avalikustatud kostja ettevõtte nime all, et otsustada, kas kostja ettevõte võib olla autor.

“Hoolduskoolituse materjalide kogum on esitatud eespool kirjeldatud kujul. Selle põhjal on 12. aasta materjalides ainult hageja nimi õpetajana. Autorinime kohta ei ole tehtud märget või tuleks seda mõista kui kostja tööstusühingu autorinime, mis on märgitud materjalide kogumise kaanel. Seega ei saa väita, et need materjalid on avalikustatud kostja ettevõtte autorinime all. (…) Seega, kuigi 12. aasta materjalid loodi hageja poolt, kes on kostja ettevõtte töötaja, kostja ettevõtte soovil tööülesannete täitmisel, ei saa väita, et need materjalid on avalikustatud või oleks pidanud olema avalikustatud kostja ettevõtte nime all. Seega ei saa neid materjale pidada kostja ettevõtte tööalaseks loominguliseks tegevuseks ega tunnistada, et kostja ettevõte on nende autor.”

Tokyo District Court, February 27, 2006 judgment

Kohus leidis, et kuna materjale ei ole avalikustatud ega oleks pidanud avalikustama kostja ettevõtte nime all, ei saa neid pidada kostja ettevõtte tööalaseks loominguliseks tegevuseks ega tunnistada, et kostja ettevõte on nende autor.

“Teose loomine, mis põhineb juriidilise isiku soovil” ja “teose loomine töötaja poolt tööülesannete täitmisel” ei tähenda tingimata, et teose autoriõigus kuulub juriidilisele isikule. Tööalane loominguline tegevus tunnistatakse ainult siis, kui on täidetud kõik eespool nimetatud tingimused.

Kokkuvõte

Kui ettevõtted või muud organisatsioonid kasutavad oma majandusliku koormuse tõttu loodud teoseid, on oluline, et autoriõiguste suhted oleksid keskendunud ja selged. Vastasel juhul võib see sageli takistada nende sujuvat kasutamist. Seetõttu on tööalase loomingu sätted vastu võetud, kuid on vaja eelnevalt selgitada õigussuhteid.

Kas saate väita, et olete tööalase loomingu autor, või peate tunnistama, et keegi teine seda väidab, on keeruline otsustada. Palun konsulteerige kogenud advokaadiga.