MONOLITH LAW OFFICE+81-3-6262-3248Weekdays 10:00-18:00 JST

MONOLITH LAW MAGAZINE

Internet

LINE'is on mind laimamist ja solvamist tehtud! Kas on võimalik kohtusse kaevata? Selgitame näidete varal.

Internet

LINE'is on mind laimamist ja solvamist tehtud! Kas on võimalik kohtusse kaevata? Selgitame näidete varal.

“LINE” on nüüdseks kõige rohkem kasutatav vestlusäpp Jaapanis. Paljud inimesed kasutavad igapäevaselt grupivestlusi LINE-s, kas pole?

Kuid samal ajal, kuna grupivestluses LINE-s saab osaleda mõnest inimesest kuni 500 inimeseni, võib sõltuvalt kasutusviisist kaasneda erinevaid probleeme.

Selles artiklis selgitame lähtuvalt juhtumitest, kas on võimalik kohtusse kaevata isikut, kes on teid LINE-s laimanud.

Kas on võimalik kaevata grupi LINE kaudu toimunud laimamise üle?

Selleks, et otsustada, kas on võimalik kaevata grupi LINE kaudu toimunud laimamise üle, peab mõtlema, kas see postitus võib olla tunnistatud “au teotamiseks”. Seega, on kasulik vaadata, kuidas “au teotamist” seaduslikult käsitletakse ja kuidas kohtud on seda tõlgendanud.

Au teotamise seaduslik tähendus on lai, sealhulgas ebaseaduslikud teod, mis vastavad kriminaalõiguse alusel au teotamise ja solvamise kuritegudele, ning ebaseaduslikud teod, mis vastavad tsiviilõiguse alusel õigusvastastele tegudele. Seletan mõlemat tüüpi.

Austamise ja solvamise kuriteo eeldused

Vaatame kõigepealt karistusseadustiku alusel austamise ja solvamise kuriteo eeldusi.

・Austamise kuritegu (Jaapani karistusseadustiku § 230)
① Avalikult
② Fakti esitades
③ Inimese au haavates

・Solvamise kuritegu (Jaapani karistusseadustiku § 231)
① Fakti esitamata
② Avalikult
③ Inimest solvates

Mõlema kuriteo eeldusi võrreldes võib tunduda, et “au haavamine” ja “solvamine” on erinevad tegevused, kuid tegelikult tähendavad mõlemad inimese sotsiaalse hindamise alandamist.

Seega on mõlema kuriteo erinevus selles, kas “fakti esitatakse” või mitte.

Kuid LINE grupis toimuva laimamise ja solvamise suhtes on oluline avalikkuse nõue.

“Avalikult” tähendab olukorda, mida võivad märgata määramata arv või paljud inimesed.

Kui mõelda LINE grupi peale, siis näiteks “avatud vestluses”, kus määramata arv inimesi saab vabalt liikuda, on laimamise ja solvamise avalikkus suhteliselt lihtne tunnistada. Teiselt poolt, kui kutsetega väikese arvu inimestega LINE grupis toimub laimamine ja solvamine, on avalikkuse tunnustamine tõenäoliselt ebatõenäoline.

Austuse rikkumise ja auhaavamise erinevus

Tsiviilõiguses ei kaitse me, nagu kriminaalõiguses, selgesõnaliselt “austuse rikkumist” ega “solvangut”, kuid kohtupraktika kohaselt on kahju hüvitamine võimalik, kui tegemist on õigusvastase teoga (Tsiviilseadustiku paragrahv 709), mis on kaitstud sellisel viisil.

Ja õigusvastaste tegude kahe tüübi hulka kuuluvad austuse rikkumine ja auhaavamine.

Allpool selgitame nende kahe erinevust.

Mis tsiviilõiguslik au teotamine on?

Kohtupraktikas on tsiviilõigusliku au teotamise kohta järgmiselt määratletud:

Auõigus on inimese objektiivne hinnang ühiskonnas tema iseloomu, maine, usaldusväärsuse jms isikliku väärtuse kohta, st see on õigus ühiskondlikule hinnangule, mis kehtib nii üksikisikute kui ka juriidiliste isikute puhul. Tsiviilseadustiku (Jaapani tsiviilseadustik) artikli 723 mõiste “au” viitab ühiskondlikule aule ja ei hõlma inimese subjektiivset hinnangut oma isikliku väärtuse kohta (märkus: hiljem mainitud au tunne).

Viimane otsus 18. detsembril 1971 (Showa 46) (1971), Tsiviilkogu 24. köide, 13. number, lk 2151

Seega, tsiviilõiguslik au teotamine on auõiguse rikkumine ja kui tuuakse välja faktid, mis alandavad inimese ühiskondlikku hinnangut, on see ebaseaduslik tegevus au teotamisena. Kas inimese ühiskondlik hinnang väheneb või mitte, otsustatakse kohtupraktikas üldise lugeja tavalise lugemisviisi ja tähelepanu alusel.

Näiteks on “ühiskonna vastaste jõududega seotud” ja sarnased märkused tüüpilised näited. Millised konkreetsed märkused võivad alandada ühiskondlikku hinnangut, selgitatakse üksikasjalikult allpool toodud artiklis.

Seotud artikkel: Mis on au teotamiseks vajalik ühiskondliku hinnangu langus? Advokaat selgitab[ja]

Erinevused ja sarnasused kriminaalõigusliku au teotamise süüteoga

On arutelu, kas tsiviilõigusliku au teotamise puhul on vajalik avalikkus, kuid kohtupraktikas peetakse tsiviilõigusliku au teotamise puhul avalikkust vajalikuks.

Seega, sisuliselt ei ole tsiviil- ja kriminaalõiguses au teotamise nõuete täitmise vahel erinevusi.

Mis on au tunnete rikkumine

Teisest küljest, au tunnete all mõistetakse inimese subjektiivset hinnangut oma isiklikule väärtusele. Seega, au tunnete rikkumine on olukord, kus inimest vaimselt haavatakse subjektiivsete väljenditega, mis ei sisalda fakte, nagu “loll” või “idioot”.

Kuid kas see tähendab, et kõik, kes ütlevad “loll” või “idioot”, on seadusevastased? Ei, see pole nii.

Selles küsimuses on Jaapani kõrgeim kohus teinud järgmise otsuse:

“Isikliku huvi rikkumine võib olla tunnustatud ainult siis, kui solvav tegevus ületab sotsiaalselt aktsepteeritava piiri.”

Jaapani kõrgeima kohtu otsus 13. aprillil 2010 (Heisei 22) (Tsiviilkohtu kogumik, 64. köide, 3. number, lk 758)

See tähendab, et kui tegevus “ületab sotsiaalselt aktsepteeritava piiri”, võib see olla ebaseaduslik tegevus au tunnete rikkumisena.

Näiteks, kui keegi korduvalt kasutab sõna “koletis” ja jätkab solvamist, öeldes näiteks “isegi pildid, mida oled töödelnud, näevad välja nagu koletis, mis see on?”, võib see ületada sotsiaalselt aktsepteeritava piiri ja solvata hagejat, rikkudes seeläbi hageja au tundeid.

Detailsemalt selgitame, millal võib tekkida au tunnete rikkumine, järgmises artiklis, mida soovitame teil lugeda.

Seotud artikkel: Netis levitatav laim ja au tunnete rikkumine[ja]

Pange tähele, et kui nõuate kahjutasu au tunnete rikkumise tõttu, ei ole avalikkuse nõue probleem, nagu me selgitasime kriminaal- ja tsiviilõiguse au teotamise osas (vt allpool viidatud Tokyo maakohtu otsust 18. jaanuaril 2019 (Heisei 31)).

Kohtupraktika seoses LINE grupi postitustega

Vaatame, kuidas kohtud on otsustanud tegelike juhtumite puhul LINE grupis.

Juhtumi ülevaade

Käesolevas asjas nõudis hageja, kes oli üks viiest naisest, kelle abikaasad töötasid samas töökohas ja kes moodustasid LINE grupi, kahjutasu ja hüvitist alusetu teo eest, väites, et kostja (üks grupi liikmetest) saatis gruppi sõnumi, mis rikkus hageja au.

Kostja poolt saadetud sõnum oli järgmine:

  • “On olemas selle aasta suurim kõlvatu! See on härra X (hageja).”
  • “See tüüp on nii loll, et ta suudab rahulikult teha räpaseid asju. Palun olge ettevaatlikud!”
  • “Minu abikaasa aitas tal tööd teha, aga ta teeb rahulikult räpaseid asju!”
  • “Hoolimata sellest, et tal on pikk töökogemus, ei suuda ta tööd teha (naer).”
  • “Kõik teevad temast nalja, kuigi nad seda välja ei ütle (naer). Ta on tõesti loll! Ta on kasutu tüüp! (naer)”
  • “Ja see X (hageja) tegi mulle ka kõige madalamaid tüütusi! Ta käitus nagu stalker! Ta on tõeline prügikast inimene oma vanuses!!!”

Peamised vaidluspunktid

Käesolevas asjas oli küsimus selles, kas au rikkumise eelduseks on avalikkuse nõue.

Hageja väitis, et “kostja tegevus sõnumi saatmisel on otseselt seotud sõnumi sisu avaldamisega mitte ainult LINE grupi liikmetele, vaid ka hagejale ja kolleegidele”.

Kostja väitis vastu, et “LINE grupi liikmeid on peale kostja ainult neli ja ta ei saatnud sõnumit mitte määratlemata ega suurele hulgale inimestele ega postitanud seda internetti”.

Kohtu otsus: au rikkumise puhul ei ole avalikkuse nõue vajalik

Kohus teatas järgmist ja leidis, et au rikkumise puhul ei ole avalikkuse nõue vajalik:

“Kuna hageja nõuab kahjutasu mitte auhävitamise, vaid au rikkumise tõttu, ei ole avalikkuse nõue vajalik.”

Tokyo District Court, 18. jaanuar 2019 (Heisei 31)

Kas sõnum rikub hageja au või mitte, kohtu hinnangul:

“Mitte ainult ei solva ta hagejat sõimuga, vaid loetleb ka alusetuid fakte, nagu oleks hageja kasutanud alatuid vahendeid kostja abikaasa, oma töökaaslase, lõksu tõmbamiseks, ei suuda hoolimata pikast töökogemusest tööd teha ja jääb pidevalt noorematele alla, ning tegi kostjale stalkerlikke tegusid. Lisaks sellele vihjab ta pidevalt, et hageja nägu ja sisemus on sarnased tegeliku kummalise mõrva kahtlusalusega, mis kahjustab tugevalt hageja au.”

Samas

Kohus tunnistas au rikkumise.

Muuhulgas märkis kohus, et arvestades, et tegemist oli ühekordse teoga ja kostja tunnistas seda ning näitas hagejale vabandamise soovi, mõistis kohus välja 300 000 jeeni suuruse hüvitise, 30 000 jeeni suuruse advokaaditasu, kokku 330 000 jeeni.

Seotud artikkel: Kas LINE, Twitteri DM, e-post jne võivad põhjustada auhävitamist? Saatja tuvastamise taotluse võimalikkus[ja]

Kohtuasi, mis puudutab LINE’i sõnumeid

Järgnevalt selgitame kohtu otsust LINE’i sõnumite kohta.

Juhtumi ülevaade

Käesolev juhtum puudutab hagejat, kes nõudis kostjalt kahjutasu ebaseadusliku tegevuse eest, väites, et kostja on peamiselt kahjustanud tema au ja sekundaarselt rikkunud tema auväärseid tundeid sõnumitega, mida kostja saatis oma sõbrale LINE’i vestluses.

Kostja poolt saadetud sõnumid olid järgmised:

  • Ole selle tüübiga ettevaatlik
  • Ta tegeleb pettuse ja muu sellisega
  • Mu tuttav sai temalt mitmel viisil kannatada

Peamised vaidluspunktid

Käesolevas asjas oli küsimus avalikkuse nõude täitmises, kas isegi kui probleemne väljendus on suunatud konkreetsele vähestele inimestele, kuid selle väljenduse levimise tõenäosus kolmandatele isikutele on suur, kas see täidab ikkagi avalikkuse nõuet (nn levimise teooria).

Hageja väitis, et “käesolev sõnum näitab fakte, mis vähendavad hageja sotsiaalset hinnangut” ja “käesoleva info levimise tõenäosus teistele määramata isikutele on väga suur”.

Vastuseks sellele väitis kostja, et “sõnum saadeti üks-ühele suhtes konkreetsele isikule, näidates fakte, ja ei ole ruumi tõlgendada, et fakte näidati avalikult”.

Kohtu otsus: LINE’i sõnum võib olla au teotamine isegi siis, kui see on suunatud konkreetsele vähestele inimestele

LINE’i sõnumite levimise osas näitas kohus võimalust seda tunnistada, näidates järgmist:

Üldiselt on LINE’i sõnumite edastamine lihtne ja on võimalik, et need levivad teistele

Tokyo District Court, Reiwa 3 (2021) March 10

See tähendab, et isegi kui LINE’i sõnumid on suunatud konkreetsele vähestele inimestele, võivad need täita avalikkuse nõuet.

Kuid mõnedes kohtuotsustes on olnud negatiivne suhtumine avalikkuse nõude laia tunnustamisse ainult “abstraktse võimaluse” levimise osas (Tokyo District Court, Heisei 20 (2008) October 8 jne), ja tegelikult on vaja “konkreetset võimalust” levimiseks.

Ja ülaltoodud vaatenurk on tihedalt seotud sotsiaalse hinnangu languse nõudega. Ka käesolevas asjas otsustas kohus, et käesolev sõnum ei vähenda hageja sotsiaalset hinnangut, näidates järgmist:

Käesolev tegevus on selline, kus kostja saatis sõnumi ainult konkreetsele sõbrale, ja konkreetset olukorda, kus antud sõnum edastatakse kolmandatele isikutele või avaldatakse internetis, ei ole näha, seega ei ole piisavalt tõendeid, et hageja sotsiaalne hinnang oleks langenud.

Same as above

Nagu eespool mainitud, otsustatakse, kas sotsiaalne hinnang langeb või mitte, üldise lugeja standardi alusel, seega väljendid, mis näitavad kuritegelikku tegevust, nagu “ta tegeleb pettuse ja muu sellisega”, vähendavad tavaliselt sotsiaalset hinnangut.

Kuid tegelikud kohtuotsused on näidanud, et isegi kui väljendus vähendab üldiselt sotsiaalset hinnangut, ei ole au teotamine aset leidnud, kui languse “aste” ei ületa teatud taset (Tokyo District Court, Heisei 26 (2014) September 19 jne).

Käesolevas asjas, kus öeldi, et “ei ole piisavalt tõendeid, et hageja sotsiaalne hinnang oleks langenud”, võib öelda, et see on ülaltoodud tähenduses, kus sõnum saadeti üks-ühele ja konkreetset võimalust kolmandatele isikutele levimiseks ei olnud, seega otsustati, et sotsiaalse hinnangu languse “aste” on madal.

Kuid teisest küljest, kui näiteks sõnumi saatja on varem saladusi avaldanud, võib öelda, et on võimalik, et sotsiaalne hinnang langeb, kui tunnistatakse konkreetne võimalus, et sõnum, mis võib olla au teotamine, levib kolmandatele isikutele.

Muuseas, käesolevas asjas ei tunnustanud kohus ka auväärsete tunnete rikkumist, võttes arvesse asjaolu, et kostja saatis sõnumi ainult konkreetsele sõbrale ja info jäi abstraktseks kirjelduseks, näidates, et “käesolev tegevus ei ületa ühiskondlikult aktsepteeritavat piiri solvava tegevusena”.

Seotud artikkel: 6 näidet, kus au teotamist ei tunnustatud: advokaadi selgitus[ja]

LINE’i laimamise nõustamiskeskus

Tutvustame nõustamiskeskust, kuhu pöörduda, kui olete LINE’is laimamise ohver.

Jaapani Tervise-, Töö- ja Heaolu Ministeerium: Kaitseme südant

Jaapani Tervise-, Töö- ja Heaolu Ministeerium: Kaitseme südant[ja]

Jaapani Tervise-, Töö- ja Heaolu Ministeeriumil on veebisait, mis tutvustab nõustamiskeskusi inimestele, kes on mures. Kuna seal on loetletud riiklikud ühised numbrid, mis viivad teid teie asukohajärgse prefektuuri või määratud linna ametlike nõustamiskeskusteni, ning LINE’i ja veebivestluse lingid, on soovitatav pöörduda nõu saamiseks sinna, kui olete mures.

▷ Kui soovite nõu telefoni teel
Mental Health Consultation Unified Dial (Navi Dial): 0570-064-556
Support Hotline (Free Dial): 0120-279-338

▷ Kui soovite nõu SNS-is
Non-profit Organization Tokyo Mental Health Square: https://www.npo-tms.or.jp/public/kokoro_hotchat/[ja]
Non-profit Organization Your Place: https://talkme.jp/[ja]

Jaapani Siseministeerium: Ebaseadusliku ja kahjuliku teabe nõustamiskeskus

Ebaseadusliku ja kahjuliku teabe nõustamiskeskus[ja]

See on tasuta nõustamiskeskus, kus saate nõu Internetis leviva laimamise, maine kahjustamise, privaatsuse rikkumise, inimõiguste rikkumise, autoriõiguste rikkumise jms kirjutamisele reageerimise ja kustutamisnõuete esitamise meetodite kohta.
https://ihaho.jp/[ja]

Nõustamine advokaadiga

Kui olete LINE’i grupis laimamise ohver ja soovite nõuda kahjutasu, pöörduge advokaadi poole. Konsulteerides õigusekspertide, advokaatidega, saate kohtumenetluse sujuvalt läbi viia ja probleemi kiiresti lahendada.

Kokkuvõte: Kui LINE’s rünnatakse, võib olla tegemist õigusvastase tegevusega

Kui teid on kaasatud LINE grupis toimuvatesse laimamis- ja muudesse probleemidesse ning tunnistatakse, et on toimunud au teotamine või au tunnete rikkumine, võib teil olla võimalus nõuda tsiviilõiguslikku vastutust sõnumi postitanud isikult ja nõuda kahjutasu.

Kuid, kas au teotamine või au tunnete rikkumine on toimunud või mitte, võib olla keeruline otsustada.

Seega, kui te kaalute õiguslikke meetmeid LINE grupis toimuvate laimamis- ja muude probleemide suhtes, sealhulgas kas sõnumid LINE grupis võivad olla au teotamine või au tunnete rikkumine, peaksite kindlasti nõu pidama kogenud advokaadiga.

Monolithi advokaadibüroo teenuste valdkonnad: Mainekahju haldamine[ja]

Managing Attorney: Toki Kawase

The Editor in Chief: Managing Attorney: Toki Kawase

An expert in IT-related legal affairs in Japan who established MONOLITH LAW OFFICE and serves as its managing attorney. Formerly an IT engineer, he has been involved in the management of IT companies. Served as legal counsel to more than 100 companies, ranging from top-tier organizations to seed-stage Startups.

Tagasi üles