Ettevõtetele ja organisatsioonidele maine rikkumise korral hüvitise ja immateriaalse kahju olemus

Kui toime on pandud au rikkumine, siis kui ohver on isik, on tunnustatud kahjutasu, mida nimetatakse hüvitisena vaimse distressi leevendamiseks. Kuidas peaksime aga mõtlema, kui ohver on ettevõte või organisatsioon?

https://monolith.law/reputation/defamation[ja]

Ettevõtete ja organisatsioonide puhul ei saa me mõelda midagi sellist nagu vaimne distress, seega isegi kui au on rikutud, ei saa me mõelda hüvitist vaimse distressi leevendamiseks. Seega võib olla otsus, et piisab, kui tunnistada hüvitis ainult materiaalse kahju, nagu müügi langus. Kuid tegelikkuses on rikkumise tõttu müügi vähenemise täpne arvutamine keeruline, seega ei pruugi ettevõtete ja organisatsioonide õiguste kaitse toimuda.

Seega, kui ettevõte või organisatsioon on au rikkumise ohver, tekib küsimus, kas tunnistada kahju, mis ei ole materiaalne kahju, nagu müügi langus, st kas tunnistada immateriaalne kahju nagu hüvitis.

Ettevõtete ja organisatsioonide immateriaalne kahju

Jaapani kõrgeim kohus otsustas 1964. aasta jaanuaris (Showa 39), et meditsiinilise juriidilise isiku poolt nõutud mainekahju eest hüvitise nõue on “immateriaalne kahju, mida tõlgendatakse kui vaimset piina, ja seega, kuna juriidilisel isikul ei ole vaimu, ei saa olla immateriaalset kahju, ja peale materiaalse kahju, st vara kahju hüvitamist, ei ole juriidilise isiku mainekahju korral tunnustatud mingeid muid abinõusid, välja arvatud eriline meetod, mida tunnustatakse vastavalt tsiviilseadustiku (Jaapani tsiviilseadustik) artiklile 723, on täiesti vale.”

“Juriidilise isiku mainekahju korral ei ole immateriaalse kahju tekkimine, mida saab rahaliselt hinnata, täiesti välistatud, ja sellist kahju tuleks ühiskondliku arusaama kohaselt pidada õigeks, et sundida kahjustajat seda rahas hüvitama.”

Jaapani kõrgeima kohtu otsus 28. jaanuaril 1964 (Showa 39)

Ja otsustas, et juriidilise isiku poolt kannatatud mainekahju puhul tunnustatakse hüvitise nõuet “immateriaalse kahju” alusel. Seda kõrgeima kohtu otsust tõlgendatakse nii, et see ei tunnista juriidilise isiku vaimset piina, kuid see tunnistab olemasolu immateriaalse kahju, mida saab rahaliselt hinnata, ja see tühistab algse otsuse, mis väitis, et “juriidilisel isikul ei ole võimalik nõuda hüvitist mainekahju põhjustatud immateriaalse kahju eest”, ja saatis selle tagasi Tokyo kõrgemasse kohtusse.

Seejärel on erinevates juriidilistes isikutes, parteides ilma juriidilise isikuta, ametiühingutes, ettevõtjate organisatsioonides jne tunnustatud immateriaalse kahju olemasolu.

Au- ja mainekahju ettevõttele

On olnud juhtumeid, kus nädalalehe artikkel, mis kritiseeris suure tuntud ettevõtte juhatuse esimehe tööd, tunnistati ettevõtte maine kahjustamiseks ning määrati kahjutasu maksmine ja vabandusreklaami avaldamine.

https://monolith.law/reputation/defamation-corrective-advertising-restoration-of-reputation[ja]

Nädalaleht Shūkan Shinchō teatas, et I, kes oli nii Kanebo kui ka Japan Airlinesi juhatuse esimees, ei olnud võimeline juhtima ja ei olnud sobiv Japan Airlinesi juhatuse esimeheks, vaid jätkas ka Kanebo raamatupidamise võltsimist. Tokyo kõrgem kohus leidis septembris 1994 (Heisei 6), et artikli tõepärasuse kohta ei olnud tõendeid ja

See artikkel sisaldab äärmiselt tõsiseid ja sügavaid väiteid, nagu näiteks, et apellant on võltsinud raamatupidamist, ja on selge, et apellandi maine ja usaldusväärsus on selle tõttu oluliselt kahjustatud. Lisaks sellele, et Shūkan Shinchō tiraaž on umbes 600 000 eksemplari, ei ole vaidlust selle üle, et artikli mõju apellandile on selles mõttes oluline, ja apellanti saab tunnistada, et ta on kandnud märkimisväärset materiaalset kahju, mida ei saa konkreetsete arvudega kokku liita.

Tokyo kõrgema kohtu otsus 7. septembril 1994 (Heisei 6)

Ja määras Shūkan Shinchōle 5 miljoni jeeni suuruse kahjutasu ja vabandusreklaami avaldamise. Teiselt poolt, apellandi (Kanebo) müügitulu vähenemise tõttu “kaotatud kasumi” osas,

On tunnustatud, et apellandi tütarettevõtte, kosmeetikatoodete müügifirma ja Kanebo Pharmaceuticals Co., Ltd. müügitulu vähenes märkimisväärselt võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1986. aasta juulis või augustis (Showa 61). Kuid kuna müügitulu varieerub sõltuvalt majandusolukorrast ja muudest keerukatest ja mitmekesistest teguritest, ei saa öelda, et apellandi tütarettevõtte müügitulu vähenemine on tingitud sellest artiklist. Lisaks ei saa nõustuda sellega, et tütarettevõtte kahju muutub otse apellandi saamata jäänud kasumiks.

Samas

Ja ei tunnustanud seda. Kuigi teoreetiliselt võib tunnistada varalise kahju, nagu ärikahjum müügitulu vähenemise tõttu, on kahju tekkimise tõendamine ja maine kahjustamise tegevuse ja mõistliku põhjusliku seose tõendamine keeruline ning kohtus tunnistatakse seda harva.

Vaimse kahju ja maine taastamise kulud

Mitmetes kohtuasjades on hagejad väitnud kolme tüüpi kahju:

1. Varaline kahju, nagu ärikahjum müügitulu vähenemise tõttu (ärikahjum)
2. Kulud, mis on tekkinud maine taastamise meetmete rakendamisel (kulud, mis on tehtud ärikahjumi laienemise vältimiseks ja sotsiaalse usaldusväärsuse taastamiseks, nagu avaldused ja arvamuste reklaamimise kulud)
3. Vaimne kahju, nagu sotsiaalse usaldusväärsuse kaotus

Esimest tüüpi kahju tunnustatakse harva, kuid teise tüüpi kahju tunnustamine on keeruline. Sellega seoses on olemas juhtum, kus tunnistati ebaseaduslik tegevus krediidikahju tõttu, kui kinnisvaramaakleri intervjuu, mis toimus televisiooniprogrammis pärast mullimajanduse kokkukukkumist ja kinnisvarakriisi, muudeti redigeerimise teel nii, et see jättis mulje, et ka maakleril on rasked majanduslikud olud.

Programm kujutas pärast mullimajanduse kokkukukkumist müügipeatusega kortereid, müügipeatusega ettevõtteid ja müügikontorite kohutavat olukorda ning jättis mulje, et ka hageja ettevõte, mis müüs korterit nimega “Hightown Yoshikawa”, on rahaliselt väga raskes olukorras, ei suuda vastu pidada hinnasõjale, ei suuda laoseisu realiseerida ja laenukoormus suureneb.

Kuid Tokyo ringkonnakohus otsustas 1994. aasta novembris (Heisei 6), et hageja ettevõte on tegelikult väga heas majanduslikus seisus ja “on selge, et hageja oli enne antud programmi eetrisse minekut saavutanud märkimisväärse sotsiaalse tunnustuse. Seega tuleks tunnistada, et antud programmi eetrisse minek, mis jättis ajutiselt vaatajatele mulje, nagu oleks hageja krediidivõime kahjustatud, kahjustas hageja mainet.” ja määras telekanalile ja programmi tootjale vaimse kahju eest 3 miljoni jeeni (umbes 24 000 euro) maksmise.

Teiselt poolt väitis hageja ettevõte, et “antud programmi eetrisse minek kahjustas hageja mainet ja kahjustas Hightown Yoshikawa müüki, mistõttu oli vaja levitada 620 000 lisalehte, mis tavaliselt oleks piirdunud 400 000 lehega, ning lisaks avaldada kaks reklaami Yomiuri Shimbunis, kulutades kokku 7 419 347 jeeni (umbes 60 000 eurot) lisareklaami kuludele ja kandes sama suurusega kahju”, ja nõudis lisareklaami kulude hüvitamist.

Arvestades tolleaegset kinnisvaraturu olukorda, ei saa me tunnistada, et kui antud programmi poleks eetrisse lastud, oleks müük kindlasti võimalik olnud. Pigem võib arvata, et Hightown Yoshikawa ja teiste korterite müük oli väga keeruline. Vaatamata sellele tunnistati, et umbes kuus kuud pärast antud programmi eetrisse minekut olid kõik 33 Hightown Yoshikawa korterit müüdud. Seega ei saa me tunnistada, et kui hageja poleks teinud lisareklaami, ei oleks Hightown Yoshikawa müüdud. Kui nii, siis ei saa me tunnistada, et hageja poolt tehtud lisareklaami kuludel on õiguspärane põhjuslik seos hageja väidetava kahju ja kostjate ühise ebaseadusliku tegevuse vahel.

Tokyo ringkonnakohus, 11. november 1994 (Heisei 6)

Ja nõue ei olnud tunnustatud. Kuid isegi kui öeldakse, et “me ei saa tunnistada, et kui hageja poleks teinud lisareklaami, ei oleks Hightown Yoshikawa müüdud”, kui Hightown Yoshikawa ei oleks müüdud ilma lisareklaamita, ei oleks lisareklaami kulude nõudmist, nii et see on kummaline loogika.

https://monolith.law/reputation/expressions-and-defamation[ja]

Au ja esindaja mainekahjustus

Kui ettevõttele või organisatsioonile suunatakse laimukampaania, võib see mõjutada ka nende esindajate mainet. Sellisel juhul tuleb arvestada mitte ainult ettevõtte või organisatsiooni mainega, vaid ka nende tegevustes osalevate isikute mainega.

Nädalaleht Bunshun teatas, et põhjus, miks näitlejanna Non (kunstnikunimega Nōnen Rena) kadus avalikkuse silmist, oli seotud tema töötingimustega Repro Entertainmentis. Artiklis kirjeldati tema olukorda alates 2013. aastast, sealhulgas asjaolu, et ta teenis “Amachan” ajal kuus ainult 50 000 jeeni, tal polnud raha isegi aluspesu ostmiseks ja tema juhtivad managerid vahetusid pidevalt. Artiklis tsiteeriti “inimesi, kes on väga lähedased asjaosalistele”.

Vastuseks artiklile esitasid Repro ja selle president 2015. aasta juunis Bunshunile ja selle toimetajale mainekahjustuse eest hagi, mille otsus langetati 2019. aasta aprillis (2019) Tokyo ringkonnakohtus. Kohtuotsuses lükkas kohus tagasi suurema osa artikli sisust, öeldes, et “kaebajad on unustanud oma kohustused ajakirjandusorganisatsioonina, jätnud uurimata ja kontrollimata, kas nende arvustuste sisu on tõene, ja levitanud sisu, mis põhineb ainult subjektiivsetel väidetel, ilma tõendusmaterjalita”.

Kui levib arvamus, et ettevõte, mis on hageja, maksab oma talentidele ainult madalat tasu ja ei anna neile tööd ilma mõistliku põhjuseta, siis ettevõtte maine saab suure löögi ja see takistab oluliselt talentide avastamist ja arendamist. Seega on ettevõtte kantud immateriaalne kahju suur. Lisaks, kui levib arvamus, et hageja A, kes on ettevõtte juhatuse esimees ja muusikaassotsiatsiooni alaline direktor, eitab oma talentide iseloomu ja tegeleb ahistamisega, siis hageja A maine ja usaldusväärsus saavad kahjustada ja see võib takistada tema tööd.

Tokyo ringkonnakohtu otsus 19. aprillil 2019

Kohtuotsuse kohaselt mõisteti Bunshunilt ja Bunshuni kirjastuselt välja 1 miljon jeeni hüvitist juhatuse esimehele, 5 miljonit jeeni immateriaalse kahju eest ettevõttele ja kokku 6,6 miljonit jeeni, sealhulgas advokaaditasud.

Märkusena, Bunshun ja Bunshuni kirjastus on selle otsuse peale esitanud kohe apellatsiooni.

https://monolith.law/reputation/compensation-for-defamation-damages[ja]

Lisaks selgitame järgmises artiklis advokaaditasusid ja hüvitise protsessi, kui olete palganud advokaadi internetis leviva kuulujutu kahju vastu võitlemiseks.

https://monolith.law/reputation/reputation-lawyers-fee[ja]

Kokkuvõte

Kui ettevõtte või organisatsiooni maine on kahjustatud, on võimalik nõuda hüvitist mitte ainult materiaalse, vaid ka immateriaalse kahju eest.

Jaapani tsiviilseadustiku (Minpō) § 710 sätestab, et “isik, kes on rikkunud teise isiku keha, vabadust või au või teise isiku omandiõigust, peab hüvitama kahju ka vara väliselt, olenemata sellest, kas ta on rikkunud eelmise lõigu sätteid.” Seda sätet tõlgendatakse immateriaalse kahju hüvitamise tunnustamisena ning ettevõtete ja organisatsioonide puhul on jõutud praktiliselt mõistliku järelduseni.

Üksikisikud võivad nõuda moraalset kahju hüvitist, ettevõtted ja organisatsioonid aga immateriaalse kahju hüvitist, et sundida kahju tekitajat kahju hüvitama.