Kas 'Hōshasen-nō' on au teotamine? Internetislangi otsustamine laimamise ja solvamise korral

Interneti släng on üldisele inimesele võõras, internetile ainuomane mõistetamatu väljend. Mõnikord kasutatakse seda konkreetsete isikute või ettevõtete kritiseerimiseks.

Kuidas sellist interneti slängi kohtus tõlgendatakse ja käsitletakse?

Kas väljendid nagu “kiirgusaju” või “DQN-ettevõte” rikuvad auõigusi, selgitame tegelikult vaidlustatud kohtuotsuste põhjal.

Postitus, mis märkis “kiirgusaju”

Juhtumi ülevaade

Kaebuse esitas ettevõtte töötaja, kes laadis videote jagamise teenusele üles filmimaterjali tuumavabade liikumiste kohta ja teenis reklaamitulu. Hageja väitis, et anonüümse foorumi postitus “kiirgusaju” rikub tema õigusi ja taotles saatja teabe avalikustamist.

https://monolith.law/reputation/disclosure-of-the-senders-information[ja]

Foorumis märgiti hageja täisnime ja ametit ning postitati järgmised märkused:

• “Tuumavaba, kiirgusaju”
• “Egoistlik ja mõnes ringkonnas kuulus”
• “Enesekeskne”
• “Enda suhtes leebe, teiste suhtes range”

“Kiirgusaju” on internetislang, mis pilkab inimesi, kes tuumajaamade ja kiirguse probleemide puhul moonutavad ja liialdavad fakte ning kardavad liigselt kiirgust või nõuavad tuumavabasid. Hageja väitis, et sellised järjestikused postitused rikuvad tema auõigusi.

Teiselt poolt väitis kostja, et postitus on hageja suhtes “lihtsalt negatiivne hinnang”. Isegi kui see osutab konkreetsetele faktidele, väitis kostja, et märkus “tuumavaba, kiirgusaju” on “kriitiline arvamus hageja kommentaaride kohta avaliku huvi küsimuses, nimelt tuumaelektrijaamade olemasolu või puudumise kohta”.

Kohtu otsus

Kohus tunnistas, et hageja poolt esitatud väljendid rikuvad auõigusi. Lisaks ei tunnustanud kohus kostja väidet, et postitus on “avaliku huvi küsimus”, ja käskis avalikustada saatja teabe.

Esiteks hindas kohus “kiirgusaju” väljendit järgmiselt:

See on internetislang, mis pilkab inimesi, kes tuumajaamade ja kiirguse probleemide puhul moonutavad ja liialdavad fakte ning kardavad liigselt kiirgust. (…) Kui seda loetakse tavalisel viisil, siis hageja on isik, kes tuumajaamade ja kiirguse probleemide puhul moonutab ja liialdab fakte ning kardab liigselt kiirgust.

Tokyo District Court, 12. september 2014 (2014)

Kui “kiirgusaju” sõna tõlgendatakse vastavalt foorumi “tavalisele lugejale”, siis on selline otsus loomulik.

https://monolith.law/reputation/die-libel-threatening-crime2[ja]

Postitused, milles on märgitud “must ettevõte” ja “DQN ettevõte”

Juhtumi ülevaade

Järgnev kohtuasi on samuti seotud anonüümse foorumi probleemiga. Elektriliste masinate ja keemiliste seadmete tootmise ning müügi ettevõtte vastu kirjutati internetis järgmised laimavad kommentaarid:

• “Must ettevõte”
• “DQN ettevõte”
• “Päevane vangla”
• “Koondatud ilma suurema vaevata”

Ettevõte nõudis postitaja andmete avalikustamist, väites, et nende maine ja au on kahjustatud. Kuid internetiteenuse pakkuja keeldus avalikustamisest, väites, et “isegi kui kasutatakse väljendeid ‘must ettevõte’ ja ‘DQN ettevõte’, ei ole see kahjustanud hageja mainet”. See viis kohtuasjani.

Kohtu otsus

Kohus tunnistas, et postitused nagu “must ettevõte” ja “DQN ettevõte” on kahjustanud hageja mainet, ja käskis avalikustada postitaja andmed.

Väljendi “must ettevõte” kohta on määratletud järgmiselt:

Internetislang, mis viitab ettevõtetele, mis sunnivad oma töötajaid töötama tingimustes, mis rikuvad tööõigust või muid seadusi või on sellise rikkumise ohus, sunnivad töötajaid tegelema äritegevusega, mis võib rikkuda seadusi, või kasutavad jõhkrat sundi, mida nimetatakse võimukiusamiseks, samal ajal kui nad annavad töötajatele ebaproportsionaalselt suure füüsilise, vaimse, rahalise koormuse ja ebamõistliku koormuse, mis ei ole seotud nende tegeliku tööga, võrreldes palga ja hüvedega.

Väljendi “DQN ettevõte” kasutamise kohta:

“Must ettevõte” on internetislang, mida kasutatakse samas tähenduses. Kui hinnata sellise väljendi kasutamist üldise lugeja tähelepanu ja lugemisviisi alusel, jätab see mulje, et hageja sunnib oma töötajaid töötama halbades tingimustes, rikkudes tööõigust ja muid seadusi, ning püüab suruda maha neid, kes seda kritiseerivad. (…) See võib alandada hageja sotsiaalset hinnangut, tuues välja konkreetseid fakte.

Tokyo District Court otsus 2. septembril 2010 (2010. aasta)

Kohus nõustus hageja argumentidega.

https://monolith.law/reputation/illegal-posting-black-companies-in5ch[ja]

Kokkuvõte

Üldiselt ei pruugi internetis kasutatav släng olla laiemale avalikkusele tuttav, kuid see tõlgendatakse vastavalt foorumite ja muude “üldiste lugejate” mõistmisele. Isegi kui väljendus ei ole otsene, ei ole vaja kohtuasjast loobuda.

Kohtusse pöördumisel on vaja korralikult ette valmistada materjale, mis selgitavad, millist tähendust internetis kasutatav släng kannab ja kas see tõesti rikub auõigusi. Selliseid kontrollprotsesse on vaja läbi viia.

Sellised protseduurid võivad olla keerulised algajatele, seega soovitame konsulteerida kogenud advokaadiga.