Krüptovara 'staking' – mis see on? Selgitame finantsregulatsiooni probleemkohti
Üheks viisiks kasumit teenida krüptovaradega (virtuaalvaluutadega) on kindla krüptovara ostmine ja selle müümine hetkel, kui selle väärtus on tõusnud. Paljud inimesed kujutavad ette just seda meetodit. Krüptovarade puhul on olemas ka staking, mis tähendab, et hoides krüptovara, on võimalik saada tasu.
Krüptovarade staking ei ole praegu veel laialdaselt tuntud. Siiski tuleb olla ettevaatlik, kuna see võib alluda Japanese Financial Instruments and Exchange Act (金融商品取引法) reguleerimisele. Seetõttu selgitab see artikkel krüptovarade stakingut ettevõtjatele ja investoritele, kes kaaluvad stakingu kasutuselevõttu.
Krüptovarade (virtuaalvaluuta) staking ehk osalusvalidatsioon
Krüptovarade staking tähendab krüptovara omamist ja osalemist sellega seotud plokiahela võrgustikus, et teenida tasu. Krüptovarade stakingus osalemiseks on vajalik omada teatud kogust krüptovara. Näiteks Ethereumi puhul, nagu hiljem mainitud PoS (Proof of Stake) korral, on osalemiseks vajalik omada vähemalt 32 ETH.
Lisaks, krüptovarade stakinguks ei piisa ainult nende omamisest, vaid krüptovara tuleb hoiustada võrgustikus (staking-poolis). Oluline on märkida, et hoiustatud krüptovara lukustatakse ja seda ei saa liigutada, seega on vajalik olla ettevaatlik.
Stakingus kasutatakse peamiselt PoS-i või sellele sarnaseid konsensuse (kokkuleppe) algoritme. Siin saavad kasutajad, sõltuvalt oma krüptovara kogusest ja hoidmise ajast, õiguse saada tehingute kinnitajaks (validatoriks).
PoS-i kasutavate krüptovarade puhul saavad osalejad, hoides krüptovara ja osaledes võrgustikus, preemiana uusi krüptovarasid. PoS soodustab krüptovarade pikaajalist hoidmist, suurendab krüptovarade väärtust ja on sobilik krüptovarade ökosüsteemi säilitamiseks.
Kuigi konsensuse algoritme on erinevate krüptovarade puhul mitmesuguseid, aitavad need lahendada ka mõningaid PoW (Proof of Work) puhul esile kerkinud probleeme, nagu näiteks liigne elektrienergia tarbimine. PoW ja selle miningu kohta saate rohkem lugeda siit artiklist.
Seotud artikkel: Krüptovarade kaevandamise mehhanismi lihtne selgitus – Mis on muudetud hoiustamisseaduse mõju ja mida peaks silmas pidama?[ja]
Staking-äri ülevaade
Krüptovara staking on teoreetiliselt võimalik ka üksikisikute poolt. Siiski, sõltuvalt krüptovara tüübist, võib nõutav stakinguks vajalik krüptovara hulk olla suur. Näiteks eelpool mainitud Ethereum’i puhul on vajalik 32 ETH, mis Jaapani jeenides tähendab mitut miljonit. Võib öelda, et üksikisikute jaoks on krüptovara stakingusse sisenemise lävi kõrge. Seetõttu on juhtumeid, kus ettevõtjad koguvad raha ja muud vahendid, et kasutada neid staking-äri teostamiseks.
Nagu eespool mainitud, muutuvad staking-pooli paigutatud krüptovarad liikumatuks. Kui ettevõtja tegeleb staking-äriga, võib ta väljastada samaväärse väärtusega asendustokeneid, mis võimaldavad teiste krüptovaradega kauplemist ja vahetust. Krüptovara staking-äri puhul on oluline erinevus krüptovara kaevandamisärist selles, et see hõlmab ettevõtjate või teiste osapoolte poolt krüptovara hoidmist.
Staking-äri skeemid
Staking-äri skeemide osas võib laias laastus eristada kahte tüüpi: kõige lihtsam skeem ja alternatiivsete tokenite emiteerimise skeem. Allpool kirjeldame mõlemat tüüpi staking-äri skeeme.
Kõige lihtsam skeem
Kõige lihtsama skeemi puhul teeb kasutaja esmalt ettevõtjale krüptovara hoiuleandmise. Seejärel kasutab ettevõtja kasutajalt hoiule võetud krüptovara stakinguks. Pärast seda jaotab ettevõtja stakingust saadud tulu kasutajale.
Ülaltoodud skeem on staking-äris kõige lihtsam skeem.
Alternatiivsete tokenite emiteerimise skeem
Nagu eelpool mainitud, lukustatakse krüptovara stakingu tegemisel stakingu basseini. Lukustamisega kaasneb puudus, et krüptovara ei saa enam vabalt liigutada. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse alternatiivsete tokenite emiteerimise skeemi.
Alternatiivsete tokenite emiteerimise skeemi puhul teeb kasutaja esmalt ettevõtjale krüptovara hoiuleandmise. See on alternatiivsete tokenite emiteerimise skeemi eripärane koht, kus ettevõtja emiteerib kasutajale alternatiivseid tokeneid.
Muus osas toimib ettevõtja nagu kõige lihtsamas skeemis: kasutab kasutajalt hoiule võetud krüptovara stakinguks ja jaotab seejärel stakingust saadud tulu kasutajale. Alternatiivsete tokenite emiteerimise skeemi puhul saab emiteeritud alternatiivseid tokeneid kasutada teiste krüptovaradega kauplemiseks või vahetamiseks.
See võimaldab mingil määral vältida krüptovara lukustumist stakingu basseini, mis on selle tegevuse puuduseks.
Krüptovarade staking’u õigusnormid
Krüptovarade staking’u äri puhul, nagu eelpool mainitud, kaasneb sellega teenusepakkujate või muude osapoolte poolt krüptovarade hoidmine. Seetõttu on krüptovarade staking’u äri puhul palju unikaalseid aspekte, mida tuleb kaaluda. Allpool selgitame krüptovarade staking’uga seotud õigusnorme.
Seotud artikkel: Mis on krüptovarade regulatsioon? Selgitame maksejõuetuse seaduse ja Jaapani ~väärtpaberite ja börsi seaduse suhet[ja]
Juhul, kui staking-teenuse pakkuja ei hoia krüptovara
Kui staking-teenuse pakkuja ei hoia (ei hoiusta ega kaasa investeeringuna) krüptovara, võib eeldada, et staking-teenuse pakkuja toimib kinnitajana (delegaadina). Sellisel juhul ei hoia staking-teenuse pakkuja kasutajate krüptovara, mistõttu võib arvata, et staking-teenuse pakkuja tegevus ei kuulu hoiustamisteenuste (custody services) alla.
Seetõttu ei käsitleta sellist staking-teenuse pakkujat krüptovara vahetusteenuse pakkujana ja ta ei allu Jaapani makseteenuste seaduse (Payment Services Act) regulatsioonidele. Kuna staking-teenuse pakkuja ei hoia kasutajate krüptovara, ei saa kasutajaid pidada staking-teenuse pakkujasse investeerijateks, mistõttu ei käsitleta seda ka kollektiivse investeerimisskeemina. Seega ei allu selline tegevus ka kollektiivsete investeerimisskeemide osas Jaapani finantstoodete kauplemise seaduse (Financial Instruments and Exchange Act) regulatsioonidele.
Seotud artikkel: Mis on hoiustamisteenused? Krüptovara vahetusteenuse pakkujatele kehtivate regulatsioonide selgitus[ja]
Hoiustamise ega investeeringuna kaasamise alternatiivina võib kaaluda krüptovara laenamise skeemi. Siiski on reaalsuses keeruline hinnata, kas tegemist on laenamise või hoiustamisega, ja Jaapani Finantsinspektsiooni (Financial Services Agency) krüptovara vahetusteenuse juhendis[ja] on öeldud, et juhul, kui laenamise nime all tegelikult hallatakse kellegi teise krüptovara, käsitletakse seda krüptovara haldamisena ja nõutakse krüptovara vahetusteenuse pakkuja registreerimist.
Staking-ettevõtjate poolt krüptovara hoidmise juhtumid
Kui staking-ettevõtjad hoiavad kasutajate krüptovara, võib staking-tegevust pidada hoiustamisteenuseks (custody service) või kollektiivse investeerimisskeemi osaks.
Konkreetsemalt, kui staking-ettevõtjad võtavad kasutajatelt krüptovara hoiule, siis käsitletakse seda hoiustamisteenusena, ja kui staking-ettevõtjad saavad kasutajatelt krüptovara investeeringuna, siis peetakse seda kollektiivse investeerimisskeemi osaks.
Seetõttu on oluline teha vahet, kas staking-tegevust hinnatakse õiguslikult hoiustamisena või investeeringuna.
Kas staking-ettevõte on hoiustamine või investeering?
Esiteks, hoiustamise ja investeeringu eristamise kriteeriumid põhinevad üldiselt kasumi jaotamise olemasolul. See tähendab, et kui kasumi jaotamist ei toimu, peetakse seda hoiustamiseks, kui aga kasumi jaotamine toimub, siis investeeringuks.
Näiteks, kui staking-ettevõte võtab kasutajatelt krüptovara hoiule ning on kohustatud seda täies ulatuses tagastama ning saab tasu, mis ei ole seotud kasumiga, siis sellisel juhul ei peeta seda kasumi jaotamiseks ja arvatakse, et tegemist on hoiustamisega.
Teisalt, kui staking-ettevõte on kohustatud kasutajatelt hoiule võetud krüptovara täies ulatuses tagastama, kuid saab tasu, mis on seotud kasumiga, siis võib seda pidada kasumiga seotud tasuga hoiustamiseks, kuid on ka võimalik, et seda peetakse investeeringuks, millele on lisatud põhikapitali tagastamise erikokkulepe.
Lisaks, kui staking-ettevõte ei ole kohustatud kasutajatelt hoiule võetud krüptovara tagastama ning saab tasu, mis ei ole seotud kasumiga, siis võib seda pidada piiratud tasuga investeeringuks.
Veelgi enam, kui staking-ettevõte ei ole kohustatud kasutajatelt hoiule võetud krüptovara tagastama ning saab tasu, mis on seotud kasumiga, siis peetakse seda tüüpiliseks investeeringuks.
Nagu eelpool mainitud, sõltub staking-ettevõtte puhul hoiustamise või investeeringu eristamine konkreetsest skeemist. Kui seda peetakse investeeringuks, võib see kuuluda kollektiivse investeerimisskeemi alla ja olla seetõttu allutatud Jaapani finantstoodete kauplemise seaduse (Japanese Financial Instruments and Exchange Act) regulatsioonidele. Kui aga seda peetakse hoiustamiseks, võib see kuuluda krüptovara vahetusteenuste alla ja olla seetõttu allutatud Jaapani makseteenuste seaduse (Japanese Payment Services Act) regulatsioonidele.
Seetõttu on krüptovara staking-ettevõtte käivitamisel vajalik hoolikalt kaaluda, kumb skeem kehtib ja milliseid regulatsioone tuleb järgida.
Kokkuvõte: krüptovarade staking ja selle õiguslik regulatsioon
Eelnevalt selgitasime krüptovarade staking’ut ettevõtjatele ja investoritele, kes kaaluvad staking’u tegevusega alustamist. Krüptovarade staking’u puhul on vajalik mitte ainult õigusalane teadmine, vaid ka põhjalikud teadmised krüptovaradest.
Seetõttu soovitame konsulteerida spetsialiseerunud advokaadiga, kui plaanite alustada krüptovarade staking’u äri.
Meie büroo poolt pakutavad meetmed
Monolith õigusbüroo on IT ja eriti interneti ning õiguse valdkonnas kõrge erialase pädevusega õigusbüroo. Meie büroo pakub terviklikku tuge äridele, mis on seotud krüptovarade ja plokiahelaga. Allpool olevas artiklis on toodud täpsemad üksikasjad.
Category: IT