Mis on süsteemi- ja tarkvaraarenduse lepingu mittesobivuse vastutus? Selgitame muudatusi

Kui tellitud süsteemil on pärast tarnimist viga, siis kuidas peaksime seaduslikult toimima?

Kasutusmeetod on keeruline, töötluskiirus on aeglane, tellitud funktsioonid pole saadaval… Selliste süsteemiprobleemide korral peab tellija süsteemiarendust teostanud tarnija suhtes esitama “lepingu mittetäitmise vastutuse”.

“Lepingu mittetäitmise vastutus” on uus mõiste, mis asendab 2017. aastal (Gregooriuse kalendri järgi) tsiviilseadustiku muudatusega kaotatud “garantiivastutuse”. Seetõttu on vaja pöörata tähelepanu sellele, kuidas see muudatus mõjutab süsteemi- ja tarkvaraarendust.

Tarnimisjärgsed probleemid tekivad sageli. Selleks, et neid probleeme vältida, selgitame “lepingu mittetäitmise vastutuse” sisu ja muudatuse mõju.

Tsiviilseadustiku lepingu mittetäitmise vastutuse muudatused

2. juunil 2017 (Heisei 29) avaldati “Tsiviilseadustiku osa muutmise seadus”, mis jõustus 1. aprillil 2020.

Tsiviilseadustikus on lepingute ja muude asjade kohta kõige põhilisemad reeglid määratletud “võlaõigusseaduses”.

Võlaõigusseadust ei olnud alates selle kehtestamisest 1896. aastal (Meiji 29) peaaegu 120 aasta jooksul praktiliselt läbi vaadatud.

Seega, selle muudatuse eesmärk oli teha olulisi ülevaateid, et vastata praegusele ühiskonnale.

Kuigi konkreetseid muudatusi on palju, on üks peamisi muudatusi uue kontseptsiooni “lepingu mittetäitmise vastutus” loomine.

Selle tulemusena asendati varem “garantiikohustuseks” nimetatud asi “lepingu mittetäitmise vastutusega”.

Mis on lepingu mittetäitmine

“Lepingu mittetäitmine” tähendab, et toote või teenuse funktsioonid, kvaliteet, jõudlus või seisund ei vasta osapoolte kokkuleppele või lepingu eesmärgile ja olemusele.

See “lepingu mittetäitmine” on sisse viidud tsiviilseadustiku muudatusega, asendades varasema “defekti” mõiste.

Süsteemi või tarkvara arendamisel loetakse “lepingu mittetäitmiseks” juhul, kui valmis süsteem ei vasta eelnevalt määratletud spetsifikatsioonidele või kui süsteem või tarkvara ei oma funktsioone või jõudlust, mida tavaliselt peaks omama, arvestades nende olemust.

“Lepingu mittetäitmise” olemasolu hindamisel võetakse arvesse osapoolte kokkulepet ja lepingu eesmärki ning olemust.

Seetõttu on oluline, et süsteemi või tarkvara arendamise eesmärk ja tellimuse taust oleksid kirjalikult dokumenteeritud, et oleks selge, millised olid tellija soovid ja ootused.

Juhtumid, kus tarkvara vead jms vastavad “lepingu mittesobivusele”

Kui tarkvara tekitab tõrkeid ja parandamine viibib

Esiteks, võib juhtuda, et tarkvaras tekib tõsine viga, mida ei saa kiiresti parandada, näiteks võib olla vajalik tagasi minna kuni projekteerimisetappi.

Näiteks on olemas kohtupraktika, kus tunnistati, et juhtum, kus varude päringusüsteemi otsinguprotsess võttis aega üle 30 minuti ja tekitas tõrkeid, mistõttu klientide päringutele tuli vastata eraldi käsitsi koostatud varude nimekirjaga, vastab praegusele “lepingu mittesobivusele” ehk “defektile” (Tokyo District Court, 22. aprill 2002 (Heisei 14)).

Kui vead ilmnevad järk-järgult

Samuti võib juhtuda, et isegi kui üksikud vead on väikesed ja nende parandamine ei võta palju aega, ilmnevad vead korduvalt ja kõigi vigade parandamine ning süsteemi normaalseks toimimiseks kulub palju aega.

Näiteks, kui varude päringusüsteemis tekivad korduvalt vead ja pole selge, kui palju vigu tulevikus tekib ja kui kaua nende parandamine aega võtab, ning süsteemi kasutades ei saa tavapäraseid tööülesandeid täita, võib öelda, et see on “lepingu mittesobivus”.

Juhud, kus tarkvara vead ei kuulu “lepingu mittetäitmise” alla

Kui vead on parandatud viivitamatult või on võetud alternatiivseid meetmeid

Kohtupraktikas on otsustatud, et isegi kui kasutajad osutavad vigadele, ei loeta seda “puuduseks”, kui vead on parandatud viivitamatult või on kasutajaga konsulteerides võetud mõistlikke alternatiivseid meetmeid (Tokyo District Court, 18. veebruar 1997 (Heisei 9)).

Süsteemi või tarkvara arendamisel on võimatu programmeerida nii, et vigu ei tekiks üldse, ja teatud probleemid on paratamatud.

Seega, isegi kui on esinenud probleeme, ei tohiks neid pidada “puudusteks”, kui on võetud meetmeid, nagu viivitamatu parandamine.

Seda võib mõelda ka praeguse “lepingu mittetäitmise” kontekstis.

Märkusena, “viivitamatu” ja muude otsuste aluseks on tõendid, nagu protokollid, mis on koostatud süsteemiarenduse käigus.

Nende olulisust selgitatakse üksikasjalikult järgmises artiklis.

https://monolith.law/corporate/the-minutes-in-system-development[ja]

Kui konkreetne isik ei suuda kasutusviisi kergesti mõista

Kasutatavuse ja kasutusmugavuse osas on subjektiivsed tegurid suured, seega hinnatakse “lepingu mittetäitmist” juhul, kui üldine kasutaja ei saa seda kasutada.

Kui ainult konkreetne isik ei suuda kasutusviisi kergesti mõista, ei saa öelda, et see kuulub “lepingu mittetäitmise” alla.

Kui viga ilmneb seoses müüja tööga, mis ei ole seotud

Kui süsteemi või tarkvara arendava müüja arendustööga seotud põhjustel tekib viga, ei saa öelda, et selles süsteemis või tarkvaras on “lepingu mittetäitmine”.

Näiteks, kui viga tekib seetõttu, et riistvara, mille hankimise eest müüja ei vastuta, on rikkis, ei hinnata seda “lepingu mittetäitmise” alla kuuluvaks.

[Lisainfo] Kui kasutaja juhiste tõttu tekib viga

Kui kasutaja vale juhise tõttu tekib valmis süsteemis või tarkvaras viga, ei võta müüja põhimõtteliselt vastutust lepingu mittetäitmise eest, isegi kui süsteemis jne on tunnistatud “lepingu mittetäitmist”.

Näiteks, kui ärisüsteemi arendamisel antakse vale selgitus asjaolude kohta, mida teab ainult kasutaja, ja selle vale info alusel nõustutud spetsifikatsioonide alusel arendatud tarkvaras tekib viga, ei teki müüjal mingit vastutust.

Selle otsuse taga on mõte, et tarkvaraarenduse tellijana on ka kasutajal “koostöökohustus”. Lisateavet leiate järgmisest artiklist.

https://monolith.law/corporate/user-obligatory-cooporation[ja]

Asjad, mida tellija või ostja saab nõuda lepingu mittetäitmise vastutuse alusel

Selles artiklis selgitame süsteemi- ja tarkvaraarendusega seotud lepingu mittetäitmise vastutuse sisu, võttes arvesse ka muudatusi seadusemuudatustega.

Parandamise nõue

Kui rike hinnatakse lepingu mittetäitmiseks, võib tellija esitada rikke parandamise nõude.

Enne muudatust ei saanud parandamise nõuet esitada, kui probleemiks olev defekt ei olnud oluline ja parandamine nõudis liigset kulu. See piirang on muudatusega eemaldatud.

Siiski, isegi pärast muudatust, kui “lepingu mittetäitmine ei ole oluline ja parandamine nõuab liigset kulu”, võib parandamise nõue olla võimatu, kuna parandamine on võimatu.

Kahju hüvitamise nõue

Kui süsteem või tarkvara on vigane ja see takistab normaalset äritegevust või nõuab lisakulusid, võib tellija esitada kahju hüvitamise nõude.

Enne muudatust sai kahju hüvitamise nõuet esitada sõltumata süü olemasolust, kui erikokkulepet ei olnud. Kuid muudatusega on see muutunud võimatuks, kui täitjal on vabastav asjaolu (asjaolu, mida ei saa võlgniku süüks panna).

Seetõttu, kui müüja suudab tõestada vabastava asjaolu olemasolu, ei pea ta kandma kahju hüvitamise vastutust.

Lepingu lõpetamine

Süsteemi või tarkvara lepingu mittetäitmise tõttu võib arenduslepingu lõpetada.

Nagu me juba mainisime kohtuotsuses, kui laoseire süsteemi otsinguprotsess võtab aega üle 30 minuti ja töötlemisaeg on liiga pikk ning terminali kasutamine on võimatu ja tekivad muud probleemid, siis tuleb süsteemi kasutamine lõpetada ja leping lõpetada (Tokyo District Court, 22. aprill 2002 (Heisei 14)).

Enne muudatust sai lepingu lõpetada ainult juhul, kui defekt tähendas, et “lepingu sõlmimise eesmärki ei saa saavutada”. Kuid see piirang on muudatusega eemaldatud.

Siiski, isegi pärast muudatust, kui lepingu mittetäitmise aste on “väike”, tuleb märkida, et lõpetamine ei ole lubatud.

Tasu vähendamise nõue

Tasu vähendamise nõue on uus õigus, mis on loodud muudatusega.

Kui süsteemil on viga ja tellija on selle parandamist nõudnud, kuid parandamist ei ole tehtud mõistliku aja jooksul, võib tellija esitada tasu vähendamise nõude.

Vastutuse periood

• Parandamise nõue
• Kahju hüvitamise nõue
• Lepingu lõpetamine
• Tasu vähendamise nõue

On olemas periood, mille jooksul neid õigusi saab kasutada.

Konkreetselt, tellija saab neid õigusi kasutada ainult siis, kui ta on teavitanud müüjat lepingu mittetäitmise olemasolust süsteemis või tarkvaras “aasta jooksul pärast selle teada saamist”.

Enne muudatust oli õiguste kasutamise periood piiratud “aastaga pärast süsteemi või tarkvara üleandmist”. Seega, muudatusega on õiguste kasutamise periood pikenenud.

Lisaks sellele perioodipiirangule kohaldatakse lepingu mittetäitmise vastutuse alusel tunnustatud ülaltoodud õigustele ka aegumise sätteid.

Seega, kui näiteks süsteemi või tarkvara üleandmise järel avastatakse 11 aastat hiljem esmakordselt rike, siis kahju hüvitamise nõudeõigus ja muud õigused on “kümne aasta” aegumistähtaja möödumisel aegunud, olenemata sellest, kas lepingu mittetäitmist teatatakse “aasta jooksul pärast selle teada saamist”.

Tasu maksmisest keeldumine

Tellijal on õigus keelduda tasu täielikust maksmisest, kuni arendaja on teinud parandusi või hüvitanud kahju.

Lepingu mittesobivuse arvestamise punktid lepingutingimustes

Lepingu mittesobivuse vastutuse sätted on vabatahtlikud ning poolte erikokkuleppega on võimalik vastutuse sisu piirata või õiguste teostamise perioodi lühendada.

Seetõttu selgitame siin süsteemi- ja tarkvaraarenduses lepingu mittesobivuse vastutusega seotud lepingutingimusi, millele tuleks tähelepanu pöörata.

Punkt 1: Lepingu mittesobivuse objektiks olevad sündmused ja ulatus

Kui süsteemi või tarkvaraga on probleeme, soovib tellija tõenäoliselt pöörduda tarnija poole lepingu mittesobivuse vastutusega.

Kuid tarnijana ei saa nad aktsepteerida, et neid süüdistatakse lepingu mittesobivuse vastutuses lihtsalt seetõttu, et tellijale ei meeldi mõni spetsifikatsioon.

Lisaks võib tarnija ebaõiglase lepingu mittesobivuse vastutuse tõttu tõsta oluliselt hinnapakkumist, mis on ka tellijale kahjulik.

Seetõttu on oluline, et tellija näitaks kirjalikult, millist eesmärki ta soovib saavutada ja milliseid funktsioone süsteem peaks omama, et selgitada lepingu mittesobivuse objektiks olevaid sündmusi ja ulatust.

Samuti võib olla mõistlik selgitada, et kui tarnitakse süsteem või tarkvara, mis vastab spetsifikatsioonides määratletud asjadele, ei loeta seda lepingu mittesobivuseks, isegi kui spetsifikatsioonides on mõni ebakõla.

Selle sätte abil saab vältida olukorda, kus tellija küsib lepingu mittesobivuse vastutust, kuigi süsteem on arendatud vastavalt spetsifikatsioonidele.

Punkt 2: Garantiiperioodi selgitamine

Lepingu mittesobivuse vastutuse õiguste teostamise periood algab mitte “toote üleandmisest”, vaid “lepingu mittesobivuse avastamisest”.

Lisaks, isegi kui kohaldatakse eraldi aegumistähtaega, on see periood kõige pikem “kümme aastat” ja see kestab pikka aega.

Tarnijale on “kümneaastane” pikk garantiiperiood tasuta suur koormus ja nad peavad selle hinna pakkumise etapis lisama.

Samuti võib tellijale olla kasulikum määrata süsteemi või tarkvara kasutusaja jms alusel paindlik garantiiperiood, mis võib olla kulude jms osas kasulikum.

Seetõttu võib olla mõistlik määrata süsteemi sisu järgi paindlik garantiiperiood.

Punkt 3: Kuidas toimida, kui leping ei ole sobiv

Kui leping ei ole sobiv, võib poolte kokkuleppel piirata tsiviilõigusega tunnustatud õiguste, nagu kahju hüvitamise nõue või lepingu lõpetamine, teostamist.

Tellijana on oluline mõista, milliseid piiranguid lepingus on määratletud.

Kokkuvõte: Konsulteerige advokaadiga lepingu koostamisel, mis sisaldab “lepingu mittetäitmise vastutust”

Tsiviilseadustiku muudatuste tõttu on süsteemi ja tarkvara arendamise õigussuhted oluliselt mõjutatud.

Kui tarnitud süsteemis ilmneb viga, ei saa üheselt öelda, kas see vastab “lepingu mittetäitmisele” või millist vastutust saab küsida.

Lisaks on vaidluste ennetamiseks hädavajalik, et arenduslepingu etapis toimuks tellija ja tarnija vahel piisav arutelu.

Kui teil on mure lepingu koostamise pärast, pöörduge kindlasti spetsialiseerunud advokaadi poole.