MONOLITH LAW OFFICE+81-3-6262-3248Weekdays 10:00-18:00 JST

MONOLITH LAW MAGAZINE

IT

Stablecoinid: mis need on? Selgitame nende seost elektrooniliste maksevahenditega muudetud Jaapani 'Kapitali Maksete Seaduse' (改正資金決済法) kontekstis

IT

Stablecoinid: mis need on? Selgitame nende seost elektrooniliste maksevahenditega muudetud Jaapani 'Kapitali Maksete Seaduse' (改正資金決済法) kontekstis

Erinevalt suure volatiilsusega krüptovaradest nagu Bitcoin, on stabiilcoinid välja antud seaduslike valuutade nagu USA dollar ja jeen tagatisvarana, mis on kujundatud säilitama stabiilset väärtust. See on nende peamine eripära. Jaapani Reiwa 4 (2022) aasta rahandusseaduse muudatuses defineeriti esmakordselt stabiilcoinide regulatsiooni.

Seetõttu keskendume selles artiklis stabiilcoinidele, arvestades Reiwa 4 (2022) aasta rahandusseaduse muudatust[ja], ja selgitame nende suhet elektrooniliste maksevahenditega.

Mis on stabiilsed mündid?

Stabiilsed mündid (Stablecoin) on krüptovarad, mis säilitavad oma väärtuse stabiilsena teiste varade või varakorvi suhtes.

Tuntumate stabiilsete müntide hulka kuuluvad Tether (USDT), DAI, AMPL ja JPYC (Japanese JPY Coin).

Stabiilsetel müntidel on krüptovaradele omastest tunnusjoontest erinevaid omadusi.

Kuigi krüptovarade puhul on üheks iseloomulikuks tunnuseks kõrge volatiilsus (hinna kõikumise määr), siis stabiilsete müntide puhul on iseloomulik nende väärtuse stabiilsus.

Lisaks on krüptovarad peamiselt reguleeritud kui maksevahendid, kuid stabiilsete müntide puhul on küsimus ka selles, kas neid tuleks klassifitseerida valuutana, maksevahendina või finantstooteid.

Veelgi enam, kuigi krüptovarade väljaandjatele ei kehti regulatsioonid, tekib küsimus, kas stabiilsete müntide puhul on võimalik praeguse seadusandluse raames toime tulla.

Nii on stabiilsed mündid varustatud traditsioonilistest krüptovaradest erinevate omadustega.

Stabiilsete müntide liigid

Stabiilseid münte klassifitseeritakse üldiselt selle järgi, millise varaga nende väärtus on seotud, järgmiselt:

Seadusliku raha tagatisegaStabiilsed mündid, mis on välja antud seadusliku raha, nagu USA dollar või jeen, tagatisel
Krüptovara tagatisegaStabiilsed mündid, mis on välja antud krüptovarade, nagu BTC või ETH, tagatisel
Algoritmilised (tagatiseta)Stabiilsed mündid, mille väärtuse reguleerimine toimub plokiahela algoritmi abil
KorvvaluutaStabiilsed mündid, mis on välja antud mitme seadusliku raha tagatisel ja mille väärtus põhineb nende seaduslike rahade omavahelisel kaalutud keskmisel
Kauba tagatisegaStabiilsed mündid, mis on välja antud kindlate kaupade, nagu kuld või nafta, tagatisel

Stablecoinide regulatsioonist

Stablecoinide regulatsioonist

Stablecoinide puhul varieerub regulatsiooni sisu sõltuvalt nende olemusest. Seetõttu selgitame allpool stablecoinide regulatsiooni.

Praeguse seadusandluse raames stabiilcoinide positsioneerimine

Stabiilcoine saab liigitada digitaalse raha sarnasteks ja krüptovara tüüpi coineks.

Digitaalse raha sarnased stabiilcoinid on välja antud seotuna seadusliku maksevahendi väärtusega (näiteks: 1 münt = 1 jeen) ja neid lubatakse lunastada emiteerimishinnaga.

Selliste digitaalse raha sarnaste stabiilcoinide puhul klassifitseeritakse need praeguse seadusandluse kohaselt valuutapõhiseks varaks.

Teisalt, krüptovara tüüpi stabiilcoinid püüavad väärtuse stabiilsust tagada algoritmide abil.

Krüptovara tüüpi stabiilcoinide puhul klassifitseeritakse need praeguse seadusandluse kohaselt krüptovaraks.

Rahal põhinevate varade ja krüptovarade kohta

Rahal põhinevaid varasid on defineeritud järgmiselt (Jaapani Makseteenuste seaduse (平成21年法律第59号) artikli 2 lõige 6).

6. Käesolevas seaduses mõistetakse “rahal põhineva varana” vara, mis on väljendatud kodumaises või välisvaluutas ning mille puhul on ette nähtud, et võlgnevuste täitmine, tagasimaksed või muud sarnased toimingud (edaspidi selles lõigus “võlgnevuste täitmine jms”) viiakse läbi kodumaises või välisvaluutas. Sellisel juhul loetakse vara, mille puhul võlgnevuste täitmine jms toimub rahal põhineva varana, samuti rahal põhinevaks varaks.

Teisalt on krüptovarad defineeritud järgmiselt (Jaapani Makseteenuste seaduse artikli 2 lõige 5).

5. Käesolevas seaduses mõistetakse “krüptovarana” alljärgnevat, välja arvatud elektroonilise kirje ülekandeõigused, mis on määratletud Jaapani Finantstoodete Kauplemise seaduse (昭和二十三年法律第二十五号) artikli 2 lõike 3 alusel:
1. Varaline väärtus, mida saab kasutada kaupade ostmiseks, laenamiseks või teenuste saamiseks ning mida saab kasutada maksevahendina määramata isikute vastu ning mida saab osta ja müüa määramata isikutele, piirdudes elektrooniliste seadmete või muude esemetega, millele on elektroonilisel viisil salvestatud andmed, välja arvatud kodumaine ja välisvaluuta ning rahal põhinevad varad (järgmises punktis sama).
2. Varaline väärtus, mida saab määramata isikutele vastu vahetada eelmises punktis nimetatud varaga ning mida saab üle kanda elektroonilise info töötlemise organisatsiooni abil.

Nii on näha, et rahal põhinevad varad on krüptovarade definitsioonist välja jäetud.

Sellest tulenevalt on kehtiva seadusandluse kohaselt olemas nii rahal põhinevate varade kui ka krüptovarade hulka kuuluvaid stabiilseid münte ning rahal põhinevate varade hulka kuuluvaid stabiilseid münte ei klassifitseerita krüptovaradena.

Seega, kehtiva seadusandluse kohaselt on olemas stabiilseid münte, mis ei kuulu krüptovarade hulka.

Ettevõttevälise maksevahendi ja valuutapõhiste varade kohta

Ettemakstud maksevahendi kohta on sätted määratletud järgnevalt Jaapani Funds Settlement Act (資金決済法) artikli 3 lõige 1.

【Tsitaat】(Definitsioon)
Artikkel 3. Selles peatükis tähendab “ettevõttevälise maksevahend” järgnevat.
1. Väärtpaber, elektrooniline seade või muu ese (edaspidi selles peatükis “väärtpaber jms”), millele on märgitud või mis on elektromagnetilisel viisil (elektrooniline meetod, magnetiline meetod või muu meetod, mida ei saa inimese meeleorganitega tajuda; edaspidi selles lõikes sama) salvestatud summa (kaasa arvatud juhud, kui summa on esitatud mõõtühikutes või muudes ühikutes, mida peetakse rahasumma ekvivalendiks; edaspidi selles punktis ja lõikes 3 sama), mille eest on saadud vastav tasu ja mis on välja antud väärtpaber jms või number, sümbol või muu märk (kaasa arvatud juhud, kui elektromagnetilisel viisil väärtpaber jms-le salvestatud summa eest on saadud vastav tasu ja selle summa salvestus on suurendatud), mida saab kasutada kaupade ostmiseks, laenamiseks või teenuste saamiseks väljaandjalt või väljaandja poolt määratud isikult (edaspidi selles punktis “väljaandja jms”), esitades, üle andes, teavitades või muul viisil makse tasumiseks
2. Väärtpaber jms, millele on märgitud või mis on elektromagnetilisel viisil salvestatud kaupade või teenuste kogus, mille eest on saadud vastav tasu ja mis on välja antud väärtpaber jms või number, sümbol või muu märk (kaasa arvatud juhud, kui elektromagnetilisel viisil väärtpaber jms-le salvestatud kaupade või teenuste koguse eest on saadud vastav tasu ja selle koguse salvestus on suurendatud), mida saab kasutada väljaandja jms poole pöördumiseks, esitades, üle andes, teavitades või muul viisil nõudes vastavate kaupade üleandmist või teenuste osutamist

Funds Settlement Act artikli 3 lõike 1 alusel peavad ettemakstud maksevahendi puhul olema täidetud järgmised tingimused:

  • Rahalise väärtuse või koguse säilitamine, mis on märgitud või salvestatud (väärtuse säilitamine)
  • Väärtpaber jms või number jms, mis on välja antud vastava tasu eest, mis vastab rahalisele väärtusele või kogusele (tasu väljaandmine)
  • Kasutamine konkreetse isiku vastu suunatud tasu tasumiseks (õiguste kasutamine)

Ülaltoodud tingimusi arvestades võib järeldada, et ettemakstud maksevahendid võivad samuti kuuluda valuutapõhiste varade hulka.

Siiski tuleb olla ettevaatlik, kuna on arutelu all, kas ettemakstud maksevahendeid saab üldiselt pidada valuutapõhiseks varaks.

Vahetustehingute ja valuutapõhiste varade kohta

Vahetustehingute kohta on Jaapani Ülemkohtu otsuses, mis on tehtud 12. märtsil Heisei 13 (2001), 55. köite 2. numbris leheküljel 97, öeldud järgmist:

“Vahetustehing…” tähendab kliendi poolt antud ülesannet kasutada mehhanismi, mis võimaldab raha liigutada ilma seda füüsiliselt kaugemate osapoolte vahel transportimata, ning selle ülesande vastuvõtmist või selle täitmist.”

“Raha” all mõistetakse üldiselt rahalisi vahendeid ja neid, mis on kergesti rahaks muudetavad (nt hoiused, välisvaluuta), seega ei peeta põhimõtteliselt stabiilseid münte, mis kuuluvad krüptovaradesse, vahetustehingute vahendiks (välja arvatud juhul, kui on võimalik raha tagasi maksta).

Teisalt, stabiilsete müntide puhul, mis liigituvad valuutapõhisteks varadeks, peetakse nende emiteerimist ja lunastamist põhimõtteliselt vahetustehinguteks.

Seetõttu kohalduvad valuutapõhiste varadena klassifitseeritud stabiilsete müntide emiteerijatele pangandus- ja rahasiirdeäri regulatsioonid, kuid vahendajatele need regulatsioonid ei laiene.

Reiwa 4 (2022) aasta rahaliste vahendite arveldamise seaduse muudatused ja stabiilsete müntide positsioon

Reiwa 4 (2022) aasta rahaliste vahendite arveldamise seaduse muudatused ja stabiilsete müntide positsioon

Reiwa 4 (2022) aasta rahaliste vahendite arveldamise seaduse muudatuste kohaselt reguleeritakse digitaalse raha sarnaseid stabiilseid münte kui “elektroonilisi maksevahendeid”.

Lisaks on Reiwa 4 (2022) aasta rahaliste vahendite arveldamise seaduse muudatustes iseloomulik, et reguleerimisstruktuur on loodud eeldades ärimudeleid, kus “emiteerijad” ja “vahendajad” on eraldatud.

Seotud artikkel: Mis on krüptovarade regulatsioon? Selgitame rahaliste vahendite arveldamise seaduse ja finantstoodete kauplemise seaduse suhet[ja]

Elektrooniliste maksevahendite kohta

Reiwa 4 (2022) aasta rahaliste vahendite arveldamise seaduse muudatustes on elektroonilised maksevahendid määratletud järgnevalt 2. paragrahvi 5. lõikes.

(Rahaliste vahendite arveldamise seaduse muudatus 2. paragrahv 5. lõik)
Selles seaduses “elektroonilised maksevahendid” tähendavad järgmisi asju:
1. Väärtused, mida saab kasutada kaupade ostmiseks, laenamiseks või teenuste saamiseks ning mida saab kasutada maksete tegemiseks määramata isikutele ja mida saab osta ja müüa määramata isikutele.
2. Väärtused, mis on elektrooniliselt salvestatud ja mida saab elektroonilise info töötlemise organisatsiooni abil üle kanda.
3. Väärtused, mis on valuutapõhised varad (eristatavad krüptovaradest).
4. Väärtused, mis ei kuulu väärtpaberite, elektrooniliste nõuete, ettemakstud maksevahendite hulka ega muud sellised, mis on määratletud kabineti määrusega (välja arvatud need, mis on määratletud kabineti määrusega arvestades likviidsust ja muid asjaolusid).
5. Väärtused, mis ei kuulu eriliste usaldusfondide hüvede hulka (punkt 3).

Kui kokku võtta eelnev punkt 1 nõuded, siis need on järgmised:

  • Väärtused, mida saab kasutada maksete tegemiseks määramata isikutele ja mida saab vastastikku vahetada määramata isikutega.
  • Väärtused, mis on elektrooniliselt salvestatud ja mida saab üle kanda.
  • Väärtused, mis on valuutapõhised varad (eristatavad krüptovaradest).
  • Väärtused, mis ei kuulu väärtpaberite, elektrooniliste nõuete, ettemakstud maksevahendite hulka ega muud sellised, mis on määratletud kabineti määrusega (välja arvatud need, mis on määratletud kabineti määrusega arvestades likviidsust ja muid asjaolusid).
  • Väärtused, mis ei kuulu eriliste usaldusfondide hüvede hulka (punkt 3).

Stabiilsete müntide seas, mis klassifitseeritakse valuutapõhisteks varadeks, peetakse neid, mis vastavad eeltoodud nõuetele, elektroonilisteks maksevahenditeks.

Ettemakstud maksevahendite puhul, mille definitsiooni kohaselt ei saa neid põhimõtteliselt rahaks tagasi vahetada, peetakse neid üldiselt mittevastavaks elektroonilistele maksevahenditele, kuid sõltuvalt sisust võivad need siiski kvalifitseeruda elektroonilisteks maksevahenditeks.

Elektrooniliste maksevahendite ja muude tehingute kohta

Rahaliste vahendite arveldamise seaduse muudatustes on elektrooniliste maksevahendite ja muude tehingute ettevõtjad määratletud järgnevalt 2. paragrahvi 10. lõikes.

(Rahaliste vahendite arveldamise seaduse muudatus 2. paragrahv 10. lõik)
Selles seaduses “elektrooniliste maksevahendite ja muude tehingute ettevõte” tähendab ettevõtet, mis tegeleb ühega järgmistest tegevustest:
1. Elektrooniliste maksevahendite ostmine, müümine või vahetamine teiste elektrooniliste maksevahendite vastu.
2. Vahendamine, vahendus või esindamine eelnevalt mainitud tegevustes.
3. Teiste isikute nimel elektrooniliste maksevahendite haldamine (välja arvatud juhul, kui kabineti määruse kohaselt on arvestatud sisu ja on väike oht, et kasutajate kaitse on puudulik).

Kui ettevõte kuulub elektrooniliste maksevahendite ja muude tehingute ettevõtjate hulka, on vajalik teha vajalikke toiminguid kasutajate kaitse ja rahapesu vastaste meetmete seisukohast. Konkreetsete regulatsioonide sisu osas on oluline jälgida tulevasi arenguid.

Stablecoinide positsioneerimine muudetud Jaapani makseteenuste seaduses

Käesolevas artiklis selgitatud muudetud Jaapani makseteenuste seaduse (Payment Services Act) kohaselt võib stablecoinide positsioneerimise kokku võtta järgneva joonise abil:

Stablecoinidest, mida nimetatakse krüptovara tüüpi ja mis püüavad väärtuse stabiilsust tagada algoritmi abil, reguleeritakse kui krüptovara. Teisalt, digitaalse raha sarnased stablecoinid, mis omavad omadust lubada lunastamist emiteerimishinnaga, kuuluvad elektrooniliste maksevahendite hulka.

Krüptovara puhul ei ole emiteerijatele kehtestatud õigusakte, kuid elektrooniliste maksevahendite puhul on emiteerijatele kehtestatud regulatsioonid. Seetõttu peavad stablecoinide emiteerimist kaaluvad ettevõtjad arvestama nende regulatsioonidega seotud kuludega.

Nii on stablecoinide puhul nende olemusest tulenevalt regulatsioonide sisu erinev, mistõttu on vajalik eriline tähelepanu.

Kokkuvõte: Pöörduge stabiilsete müntide õiguslike küsimuste korral advokaadi poole

Ülaltoodud tekstis selgitasime stabiilsete müntidega kauplemist tegevatele isikutele ja stabiilsete müntidega seotud ettevõtlust arendavatele ettevõtjatele stabiilsete müntide kohta, keskendudes peamiselt nende suhtele uuendatud Jaapani elektrooniliste maksevahendite seadusega (Japanese Funds Settlement Act).

Krüptovara tüüpi stabiilsed mündid reguleeritakse krüptovarana, samas kui digitaalse raha sarnased stabiilsed mündid reguleeritakse elektrooniliste maksevahenditena.

Stabiilsete müntide regulatsioonide mõistmiseks on vajalik mitte ainult õigusalane teadmine, vaid ka põhjalikud teadmised stabiilsete müntide ja krüptovara kohta. Seetõttu soovitame neil, kes kaaluvad stabiilsete müntidega seotud ettevõtluse alustamist, konsulteerida spetsialiseerunud teadmistega advokaadiga.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolith õigusbüroo on IT ja eriti interneti ning õiguse valdkonnas kõrge erialase pädevusega õigusbüroo. Meie büroo pakub terviklikku tuge äridele, mis on seotud krüptovarade ja plokiahelaga (blockchain). Allpool olevas artiklis on toodud täpsemad üksikasjad.

https://monolith.law/blockchain[ja]

Managing Attorney: Toki Kawase

The Editor in Chief: Managing Attorney: Toki Kawase

An expert in IT-related legal affairs in Japan who established MONOLITH LAW OFFICE and serves as its managing attorney. Formerly an IT engineer, he has been involved in the management of IT companies. Served as legal counsel to more than 100 companies, ranging from top-tier organizations to seed-stage Startups.

Tagasi üles