MONOLITH LAW OFFICE+81-3-6262-3248Weekdays 10:00-18:00 JST

MONOLITH LAW MAGAZINE

Internet

Kas asjadel on avalikustamisõigus?

Internet

Kas asjadel on avalikustamisõigus?

Publitsiteediõigusest, selle tekkimise ja mitte-tekke tingimustest on üksikasjalikult juttu eraldi artiklis.

https://monolith.law/reputation/publicityrights[ja]

Kui mõelda nime või portree poolt tekitatud kliendimagnetismi materiaalsele väärtusele, võib olla mõistlik mitte piirata seda ainult inimestele. Kui objektil on kliendimagnetism, võib olla võimalik väita, et selle objekti omanikule tuleks tunnustada publitsiteediõigust. Kui mängutarkvaras kasutatakse ilma loata tegeliku pesapalli- või jalgpallimängija nime, on see sama, mis portree kasutamine, ja see rikub publitsiteediõigust. Mis siis saab, kui mängutarkvaras kasutatakse inimese omanduses oleva võidusõiduhobuse nime või portreed?

Publitsiteediõigus ei ole õiguslik termin. See on suhteliselt uus õigus, mis on kohtuotsuste kaudu järk-järgult selgunud ja tunnustatud. Objekti publitsiteediõigus oli samuti vaidluse all kohtus, kui mängutarkvara loodi ilma omaniku nõusolekuta, kasutades võidusõiduhobuse nime.

Galopp Racer’i juhtum (Nagoya ringkonnakohus, jaanuar 2000 (2000. aasta Gregooriuse kalendri järgi))

Kirjutatud on, kas esemel on avalikkuse õigus.

22 võidusõiduhobuste omanikku esitasid kohtusse kaebuse mängutarkvara “Galopp Racer” tootja ja müüja vastu, väites, et nad on kasutanud nende hobuste nimesid ilma loata. Mängus saab mängija olla džokker, valida oma võidusõiduhobuse (sealhulgas Jaapani Kesk-Võidusõidu Assotsiatsiooni G1, G2, G3 ja muude oluliste võistluste osalejad) ja võistelda virtuaalsel võidusõidurajal, mis jäljendab tegelikku võidusõidurada.

Nagoya ringkonnakohus leidis, et

“Mitte kuulsate” “esemete” nimedel võib samuti olla avalikkuse väärtus ja ei saa öelda, et “esemetele” ei saa avalikkuse õigust omistada. Avalikkuse õigus, mida tunnustatakse kuulsate inimeste puhul, on isikliku õiguse ja portreeõigusest eraldi majanduslik väärtus, seega ei ole põhjust piirata avalikkuse väärtusega esemeid ainult isikliku õigusega “kuulsatele inimestele”.

Selline avalikkuse väärtus, mida esemete nimedel on, tuleneb eseme kuulsusest, sotsiaalsest hinnangust, tuntusest jne, seega tuleks seda kaitsta kui omandiõigusega isiku (nagu allpool selgitatakse, kui ese hävib, saab omanikust õiguste omanik) varalist kasu või õigust.

Nagoya ringkonnakohus, 19. jaanuar 2000 (2000. aasta Gregooriuse kalendri järgi)

ja tunnustas esemete avalikkuse õigust.

Lisaks märkis kohus, et “arvestades, et eseme avalikkuse õigus on ainult majandusliku väärtuse omandamise õigus, ei saa praegusel etapil tunnustada eseme avalikkuse õiguse alusel keeldu”, kuid “siiski, isegi kui tegemist on eseme avalikkuse õigusega, võib seda tunnustada kui õigust või seaduslikult kaitstavat huvi kahju hüvitamise suhtes, seega tuleb kahju hüvitamist tunnustada”. Seetõttu mõistis kohus mängu tootjalt ja müüjalt 20 võidusõiduhobuste omanikule, kes olid osalenud G1 võistlustel, hüvitist summas 41 412 kuni 608 420 jeeni.

Gallop Racer’i juhtum (Nagoya kõrgem kohus, märts 2001 (2001))

Kaebuse läbivaatamise otsuses, mis puudutas hobuse nime kasutamise kaitset kaubamärgiõiguse alusel, toetati Nagoya ringkonnakohtu otsust, mis tunnustas asja publitsiteediõigust. Otsuses öeldi, et “kaubamärgina registreeritud hobuse nime kaitstakse kaubamärgiõiguse alusel ainult juhul, kui seda kasutatakse oma äritegevusega seotud toodete või teenuste puhul”. Seega, “hobuseomaniku poolt omatava võidusõiduhobuse maine, sotsiaalne hinnang, tuntus jne, mis tulenevad kliendibaasi meelitamise majanduslikust kasust või väärtusest, ei saa piisavalt kaitset ainult kaubamärgiõiguse alusel. On mõistlik mõista, et on vaja tunnustada asja publitsiteediõigust teatud tingimustel ja kaitsta seda”. Siiski piirdus see ainult G1 võidusõidu võitnud hobuste publitsiteediõiguse tunnustamisega.

Müügi peatamise nõude osas,

Publitsiteediõigus, mis puudutab kuulsaid inimesi, on tihedalt seotud nende isiklike õigustega, sealhulgas privaatsusõiguse ja portreeõigusega, seega on tunnustatud õigus nõuda peatamist publitsiteediõiguse alusel. Asja publitsiteediõigus ei ole seotud asja omaniku isiklike õigustega, vaid on seotud majandusliku kasuga, mis tuleneb asja kliendibaasi meelitamisest, seega ei saa seda kohelda samamoodi nagu kuulsate inimeste publitsiteediõigust.

Nagoya kõrgem kohus, 8. märts 2001 (2001) otsus

Ei tunnustatud, nagu ka esimese astme Nagoya ringkonnakohus.

Derby Stallion juhtum (Tokyo District Court, august 2001 (Gregoriaani kalendri järgi))

Kohtuotsus lükkas tagasi avalikkuse õiguse asjadele.

23 võidusõiduhobuste omanikku esitasid kohtusse kaebuse hobuste kasvatamise simulatsioonimängu “Derby Stallion” (kokku 4 versiooni) tootja ja müüja vastu, väites, et nad kasutasid nende hobuste nimesid ilma loata. Nad nõudsid müügi keelustamist ja kahjutasu ebaseadusliku tegevuse eest, tuginedes avalikkuse õigusele. Tokyo ringkonnakohus otsustas, et “ei saa nõustuda olemasoluga ‘varalise õigusega, mis kontrollib eksklusiivselt asjade, nagu klientide meelitamise võime, majanduslikku väärtust’, mida hagejad väidavad”, lükates seega tagasi asjade avalikkuse õiguse.

Tokyo ringkonnakohus otsustas:

1: Eksklusiivse õiguse tunnustamiseks on vaja tegeliku õiguse alust (kaasa arvatud need, millel pole sõnaselget alust, nagu isiksuse õigused). Kuid hagejate poolt väidetud “õigust kontrollida eksklusiivselt asja majanduslikku väärtust” ei saa kuidagi põhjendada, laiendades omandiõiguse ja isiksuse õiguste mõju, mida on traditsiooniliselt tunnustatud eksklusiivsete õigustena.

2: Nagu eespool mainitud, on eksklusiivse õiguse tunnustamiseks vaja tegeliku õiguse alust. Kuid intellektuaalomandi õiguste süsteemi loonud praeguse seaduse kogu süsteemi eesmärgi valguses ei saa tunnustada eksklusiivse õiguse olemasolu valdkondades, mida intellektuaalomandi õiguste seadus ei kaitse. Lisaks, isegi kui eeldada, et “asja majanduslikku väärtust eksklusiivselt kontrolliva” kasu austamine muutub pikaajalise sotsiaalse tavaga harjumusõiguseks, ei saa hagejate poolt väidetud eksklusiivset õigust kuidagi tunnustada, isegi kui sõnaselget alust pole.

Tokyo District Court, 27. august 2001 (Gregoriaani kalendri järgi)

Kohtuotsus lisas, et “sellist eksklusiivset õigust tunnustatakse ainult siis, kui hinnatakse, et on rikutud loomuliku isiku isiksuse õigusi. Erinevalt sellest, kui kolmas isik kasutab kellegi teise omandit, ei riku see otseselt asja omaniku isiksuse õigusi, seega ei saa isiksuse õigusi aluseks võtta, et põhjendada hagejate poolt väidetud eksklusiivset õigust.” Samuti lisati, et “intellektuaalomandi õiguste seaduste poolt antud eksklusiivsed õigused tuleks mõista kui piiranguid, mis on seadusega kehtestatud õiguste omanikele, ja kolmandatele isikutele tuleks neid mõista kui piiranguid nende tegevuse seaduslikkusele. Seega, kui kolmas isik tegutseb viisil, mis ei kuulu intellektuaalomandi õiguste seaduste poolt määratud eksklusiivsete õiguste alla, tuleks seda pidada seaduslikuks tegevuseks.”

Derby Stallion juhtum (Tokyo Kõrgem Kohus, september 2002 (Gregoriaani kalendri järgi))

Esimese astme kohtus müügikeelu ja õigusvastase tegevuse alusel kahjutasu saamise õigust mitte saanud hagejad esitasid apellatsiooni, kuid Tokyo Kõrgem Kohus jättis apellatsiooni rahuldamata.

Tokyo Kõrgem Kohus märkis,

Kuulsuste nimede ja portreede kasutamine toote reklaamimiseks või toote enda juures on üldiselt tuntud kui efektiivne meetod toote reklaamimiseks ja müügi edendamiseks. Sellised kuulsuste nimed ja portreed on isikliku identifitseerimise info, mis sümboliseerib vastavat kuulsust, omades iseenesest klientide ligimeelitamise võimet ning eraldiseisvat majanduslikku kasu või väärtust, mis eristab neid tavalistest inimestest. Isegi tavalistel inimestel on oma isiksuseõiguste alusel õigus mitte lasta kolmandatel isikutel ilma õigustatud põhjuseta kasutada nende nime või portreed. Seega on mõistetav, et kuulsustel, kelle nimed ja portreed erinevalt tavalistest inimestest meelitavad ligi kliente, on õigus eksklusiivselt kontrollida majanduslikku kasu või väärtust, mis tuleneb nende nimedest ja portreedest. Seda õigust võib nimetada “avalikkuse õiguseks” (Japanese “パブリシティ権”), kuid see õigus põhineb algselt isiksuseõigustel.

Tokyo Kõrgem Kohus, 12. september 2002 otsus

ning väitis, et “avalikkuse õigus põhineb isiksuseõigustel”,

Kuulsuste avalikkuse õigus, nagu eespool mainitud, peaks põhinema isiksuseõigustel, seega on selge, et võistlushobuse puhul ei saa tunnustada nimeõigust, portreeõigust või avalikkuse õigust, mis põhinevad isiksuseõigustel.

Samas

ja jõudis sellisele järeldusele.

Galopp Raceri juhtum (Jaapani Ülemkohus, veebruar 2004 (Gregooriuse kalendri järgi))

Nagu eespool mainitud, tehti erinevad otsused “Galopp Raceri” ja “Derby Stallioni” puhul. “Galopp Raceri” juhtumi apellatsioonimenetluses tühistas Jaapani Ülemkohus algse otsuse ja lükkas tagasi hagejate nõuded, eitades asja avalikkuse õigust.

Jaapani Ülemkohus järgis oma otsuses meie veebisaidil eraldi artiklis “Kas on lubatud teiste omandis olevaid asju ilma loata pildistada ja avaldada?” tutvustatud Jaapani Ülemkohtu pretsedenti “Fang Zhenqingi isiklikult kirjutatud Jianzhongi mälestustahvli” kohta. Ülemkohus leidis, et “kuigi esimese astme hagejad on või olid antud võidusõiduhobuste omanikud, piirdub võidusõiduhobuste omandiõigus nende füüsilise olemuse suhtes ainuõigusega. See ei ulatu nende nimede või muude mittefüüsiliste aspektide ainuõigusliku kontrolliõiguseni. Seega, kui kolmas isik kasutab võidusõiduhobuse mittefüüsilist aspekti, nagu kliendimeelitus, ilma et see rikuks võidusõiduhobuse füüsilise olemuse suhtes omaniku ainuõigust, ei tohiks seda pidada võidusõiduhobuse omandiõiguse rikkumiseks.”

https://monolith.law/reputation/photographing-others-property[ja]

Jaapani Ülemkohus leidis, et

“Isegi kui võidusõiduhobuse nimi omab kliendimeelitusvõimet, ei ole mõistlik tunnustada võidusõiduhobuse omanikule ainuõigust kasutada võidusõiduhobuse nime või muid mittefüüsilisi aspekte, ilma seaduse või muu õigusakti aluseta. Samuti ei saa praegusel ajal, kui ebaseadusliku tegevuse ulatust ja olemust ei ole seaduse või muu õigusakti alusel selgelt määratletud, tunnustada ebaseadusliku tegevuse toimepanemist seoses võidusõiduhobuse nime või muude mittefüüsiliste aspektide kasutamisega ilma loata. Seega ei saa selles juhtumis tunnustada keelamise või ebaseadusliku tegevuse toimepanemist.”

Jaapani Ülemkohus, 13. veebruar 2004 (Gregooriuse kalendri järgi)

Kohus otsustas, et ei saa tunnustada keelamise ega ebaseadusliku tegevuse toimepanemist. Lisaks esitasid “Derby Stallioni” juhtumi Tokyo apellatsioonikohtu otsuse peale võidusõiduhobuste omanikud apellatsiooni ja taotluse apellatsiooni vastuvõtmiseks, kuid need lükati samal päeval tagasi ja otsustati, et apellatsiooni ei võeta menetlusse.

Kokkuvõte

Kohtupraktika on eitanud avalikkuse õigust asjade suhtes, mida on tunnustatud kuulsuste ja sportlaste puhul, ning ebaseadusliku tegevuse osas on öeldud, et asjade immateriaalse kasutamise puhul ei ole ebaseaduslik tegevus põhimõtteliselt võimalik. Asjade avalikkuse õiguse osas võib eeldada, et järeldus on saavutatud.

Managing Attorney: Toki Kawase

The Editor in Chief: Managing Attorney: Toki Kawase

An expert in IT-related legal affairs in Japan who established MONOLITH LAW OFFICE and serves as its managing attorney. Formerly an IT engineer, he has been involved in the management of IT companies. Served as legal counsel to more than 100 companies, ranging from top-tier organizations to seed-stage Startups.

Return to Top