Tsitaatide keelamise kohta 'Jaapani autoriõiguse seaduse' näidete põhjal (teksti- ja pildimaterjali osa)

Teose kopeerimine, muutmine või avaldamine võib olenevalt olukorrast ja eesmärgist olla autoriõiguse rikkumine ka ilma loata.

“Teose vaba kasutamine” on täpselt määratletud autoriõiguse seaduses, näiteks:

• Isiklikuks kasutamiseks kopeerimine (paragrahv 30)
• Kopeerimine raamatukogudes jne (paragrahv 31)
• Avaldamine õppekirjanduses (paragrahv 33)
• Kopeerimine eksamiküsimustena (paragrahv 36)

Koos nendega on ka “Avaldatud teose tsiteerimine (paragrahv 32)” lubatud teose kasutamise õiguspärase ulatuse piires.

Käesolevas artiklis selgitame, kuidas tsiteerimist tegelikes kohtuasjades hinnatakse.

https://monolith.law/reputation/relation-between-the-publication-of-photos-without-consent-and-copyright[ja]

Mis on tsitaat?

Tsitaat on tegevus, kus teiste autorite töid tutvustatakse oma töös sekundaarselt, näiteks kui oma väidete tugevdamiseks lisatakse oma esseesse kellegi teise tekst ja seejärel seda selgitatakse. See hõlmab ka teiste kunstiteoste või nende elementide lisamist oma töösse.

Tsitaate kasutatakse autoriõiguste omaniku loata, kuid see on Jaapani autoriõiguse seaduse (Japanese Copyright Law) paragrahvi 32 alusel seaduslik tegevus ja autoriõiguste omanik ei saa tsitaati keelata. Autoriõiguste omanik võib keelduda ainult ebaseaduslikest loata kopeerimistest, mis ei vasta autoriõiguse seaduse tsitaadi nõuetele.

1. Avaldatud teoseid võib tsiteerida. Sel juhul peab tsitaat vastama õiglasele tavale ja olema tehtud õiglases ulatuses uudiste, kriitika, uurimistöö või muu tsitaadi eesmärgi jaoks.

Jaapani autoriõiguse seaduse paragrahv 32

Nõuded korrektsele tsitaadile

Jaapani autoriõiguse seaduse paragrahvis 32 on nõuded nagu “vastab õiglasele tavale” ja “on tsitaadi eesmärgi jaoks õiglases ulatuses”. Paljude kohtuotsuste põhjal on näidatud järgmised praktilised otsustuskriteeriumid, kas tsitaat on seaduslik või mitte.

1. On juba “avaldatud teos”
2. Vastab “õiglasele tavale”
3. On uudiste, kriitika, uurimistöö jms tsitaadi eesmärgi jaoks “õiglases ulatuses”
4. Tsitaadi osa ja muu osa “suhe” on selge
5. Tsitaadi osa on selgelt määratletud, näiteks jutumärkide abil
6. On “vajadus” tsitaati kasutada
7. “Allika” on selgelt märgitud

Sellest, “allika” selge märkimine on sätestatud Jaapani autoriõiguse seaduse paragrahvis 48 ja selle eiramine võib olla plagiaat.

Tsitaadi osa selgitamiseks on võimalusi, nagu jutumärgid, lõigu muutmine või viitekirjanduse järjekorranumbri või viitekirjanduse autori nime jms kasutamine viite märgina asjakohases kohas.

Lisaks, kui tsitaati ei tunnistata ja see kvalifitseeritakse ebaseaduslikuks loata kopeerimiseks, võib Jaapani autoriõiguse seaduse paragrahvi 119 ja järgnevate sätete alusel määrata vangistuse või trahvi.

Vaidlus Twitteris tsitaatide üle

Hageja on isik, kes toodab elektrooniliste sigarettide jaoks maitsestamisvedelikku, ning on loonud Twitteri konto ja postitanud sellele profiilipildi ja päise.

Selle konto kasutaja postitas hageja vedeliku kohta kriitilise artikli, mille peale hageja blokeeris ta. Seetõttu postitas ta Twitterisse kriitika selle blokeerimise kohta ning hoiatuse hageja vedeliku ostmise kohta, lisades postitusele ekraanipildi, mis näitas, et hageja konto on kasutaja blokeerinud.

Lisaks küsis ta hagejalt blokeerimise põhjust ning postitas Twitterisse video, kus hageja vastab. Ta lisas postitusele teksti, mis kirjeldas hageja vastust videos, ning ekraanipildi video osast, kus olid näha hageja profiilipilt ja päis.

Peale neid seitset postitust esitas hageja Tokyo Maakohtule ajutise korralduse taotluse. Kohtu ajutise otsuse alusel avaldas Twitter IP-aadressi ja ajatempli, mille peale hageja nõudis lähteinternetiteenuse pakkujalt saatja andmete avaldamist.

https://monolith.law/reputation/indentify-poster-twitter-attorney-fee[ja]

Kohtuasja käik

Hageja nõudis, et anonüümne isik, kes postitas hageja profiilipildi ja päise Twitterisse ilma loata, rikkus hageja avaliku edastamise õigust (Jaapani autoriõiguse seaduse paragrahv 23 lõige 1) ning postitas samuti Twitterisse hageja profiilipildi ja hageja poolt tehtud video osa, mis on staatiline pilt, rikkudes hageja portreeõigusi ja au tunnet. Selle tulemusena nõudis hageja kahjutasu ja palus avaldada saatja teavet.

Kaebuse esitanud teenusepakkuja väitis, et ükski profiilipilt ei kuulu autoriõiguse alla ning isegi kui kõik postitused sisaldavad profiilipilte, mis on tehtud sellisel kujul, nagu need on postitustes, siis see vastab Jaapani autoriõiguse seaduse paragrahv 32 alusel õigustatud tsitaadile.

Teiselt poolt väitis kostja, et:

• Profiilipilt on postitatud sellisena, nagu see on, ja hageja konto nimi ja kasutajanimi, mis on profiilipildi allikad, on selgelt näidatud.
• Hageja iga pilt, mis on nendes piltides, on selgelt eristatav postitaja poolt postitatud osast.
• Postituste hulgas on profiilipiltide osa väga väike, postitaja poolt postitatud osa on peamine ja profiilipiltide osa on sekundaarne.

Kostja väitis ka, et hageja konto kasutaja blokeeris põhjendamatult kostja konto kasutaja ja kritiseeris seda, ning hoiatas neid, kes ostavad hagejalt vedelikku, et “postitaja tegi postitused eesmärgiga avaldada varasemad suhtlused, et edastada oma väiteid selgemalt ja veenvamalt üldisele lugejale, mitte ainult tunnistada postituse vajalikkust ja kasulikkust, vaid ka meetod jääb ühiskondlikult mõistlikkuse piiresse”.

Kohtu otsus

Kohus tunnistas esmalt, et profiilipildi subjekt on hageja ning arvestades, et hageja on saanud kasutusloa naise illustratsiooni jaoks päises ning seda kasutatakse hageja äritegevuses, on profiilipildi looja hageja ning autoriõigused kuuluvad hagejale.

Seejärel, seoses õiguspärase tsiteerimise küsimusega, kohus leidis, et arvestades iga postituse eesmärki ja sisu, ei saa tunnistada, et kasutajal, kes korduvalt kritiseeris hagejat selle eest, et ta blokeeris tema konto ja hoiatas teisi tema vedeliku ostmise eest, oli vajadus postitada Twitterisse hageja profiilipilt ja muud staatilised pildid.

Lisaks, arvestades, et profiilipildid on ekraanil silmapaistvalt kuvatud ja neid saab mobiiltelefoni ekraanil iseseisva vaatamisobjektina suurendada, ei saa väita, et tsiteeritud profiilipildid on sekundaarsed ja muud kirjeldused on peamised.

Seega,

Ülaltoodust lähtudes ei saa tunnistada, et tsiteerimise viis ja meetod on sotsiaalse tava kohaselt mõistlikud seoses tsiteerimise eesmärgiga ning ei ole asjaolusid, mis võimaldaksid tunnistada, et profiilipiltide tsiteerimine ja kasutamine on kooskõlas õiglase tavaga. Seega, ei saa väita, et profiilipiltide postitamine on õiguspärane tsiteerimine.

Tokyo Kohus, 12. veebruar 2020 (Gregoriaani kalendri järgi)

Kohus leidis, et on ilmne, et hageja avaliku edastamise õigust on rikutud, ja käskis teenusepakkujal avaldada saatja teave.

Isik, kes on märkinud “allika”, ja “tsiteeritud osa” on selgelt määratletud, kuid kui “tsiteerimise vajadus” puudub, “pea- ja alluvussuhe” pole selge, “õiguspärane ulatus” pole tsiteerimise eesmärgil asjakohane ja “õiglane tava” ei ole tunnustatud, ei saa seda pidada õiguspäraseks tsiteerimiseks.

https://monolith.law/reputation/copyright-property-and-author-by-posting-photos[ja]

Kokkuvõte

Tsiteerimine on lubatud, sest kui me peaksime igal juhul saama autoriõiguste omaniku loa ja vajadusel maksma kasutustasu, võib see takistada õiglast ja sujuvat kasutamist kultuurilistest toodetest nagu autoriõigusega kaitstud teosed. See võib olla vastuolus autoriõiguse süsteemi eesmärgiga, mis on suunatud kultuuri arengule.

Teiselt poolt, et mitte ebaõiglaselt rikkuda autoriõiguste omanike huve, on tsiteerimise tingimused rangelt määratletud ja peate läbima range hindamiskriteeriumi. Autoriõiguse rikkumise küsimuses on sageli raske otsustada, seega soovitame konsulteerida kogenud advokaadiga.