Foto avaldamise ja autoriõiguse seos ilma nõusolekuta

Kui teie pildid või muud sarnased materjalid avaldatakse ilma teie nõusolekuta, võite teil olla võimalus esitada hagi portreeõiguse rikkumise tõttu.

https://monolith.law/reputation/portraitrights-onthe-internet[ja]

Kuidas on aga lood siis, kui avaldatakse teie poolt tehtud pildid või muud sarnased materjalid ilma teie nõusolekuta? Sellisel juhul võite teil olla võimalus esitada hagi autoriõiguse rikkumise tõttu. Autoriõiguse seadus annab autorile palju õigusi hetkest, mil ta loob teose. Need õigused võib jagada kolme kategooriasse: “autoriõigus”, “autori isiklikud õigused” ja “lähedased autoriõigused”. “Autoriõigus” on õigus teost kasutada ainuõigusena, anda teistele luba või nõuda kasutustasu. Autoriõiguse seadus sisaldab palju õigusi, mida nimetatakse õiguste kogumiks, ja iga autoriõiguse seaduses sisalduvat õigust nimetatakse osaõiguseks. Internetis avaldamisega seotud osaõigused on “koopiate tegemise õigus” ja “avaliku edastamise õigus”.

Autoriõiguse seadus (koopiate tegemise õigus)

Artikkel 21

Autoril on ainuõigus teha oma teosest koopiaid.

(Avaliku edastamise õigus)

Artikkel 23 Autoril on ainuõigus teha oma teosest avalik edastamine (kaasa arvatud edastamise võimaldamine automaatse avaliku edastamise korral).

2 Autoril on ainuõigus edastada oma teost avalikkusele kasutades vastuvõtuseadet.

Artikli 21 “koopiate tegemise õigus” on õigus teha teosest koopiaid, mis on autoriõiguse kõige olulisem ja põhilisem õigus, mida autor ainuõigusena omab. See tähendab, et ainult autoril on see õigus. Artikli 23 “avaliku edastamise õigus” on õigus edastada teost avalikkusele interneti, televisiooni, karaoke jms kaudu või panna see edastamiseks valmis, mida samuti autor ainuõigusena omab.

https://monolith.law/corporate/quote-text-and-images-without-infringing-copyright[ja]

Juhtum, kus autoriõiguse rikkumise tõttu nõuti saatja teabe avalikustamist

On olnud juhtumeid, kus hageja on nõudnud saatja teabe avalikustamist teenusepakkujalt, väites, et tema autoriõigusi (koopiate tegemise ja avaliku edastamise õigus) on rikutud, kuna tundmatu isik postitas tema poolt tehtud foto internetifoorumisse.

Hageja kasutas enda pildistamiseks (iseenda pildistamiseks nutitelefoni või muu seadme abil) rakendust ja postitas foto hiljem oma Twitteri profiilile. Juhtumi saatja kopeeris hageja foto ilma hageja nõusolekuta ja postitas selle artiklitesse nagu “SNOW-s oled sa ikka kole” ja “Kole inimene vajab seda rakendust”, ning postitas need foorumisse “Host Club”.

Kohus tunnistas, et kuna foto oli ise tehtud, on hageja foto autor ja et foto, mis on postitatud käesolevasse artiklisse, on hageja autoriõigusega kaitstud foto koopia. Seega tunnistas kohus, et käesoleva artikli postitamine juhtumi saatja poolt rikub hageja koopiate tegemise ja avaliku edastamise õigusi foto suhtes. Kohus leidis, et hagejal on õigus nõuda juhtumi saatja teabe avalikustamist kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja rahuldas nõude.

Kaebaja väitis, et “käesolev artikkel on lihtsalt link hageja Twitteri konto ekraanile ja et isik, kes postitas käesoleva artikli, ei ole kopeerinud ega avalikult edastanud ekraanil kuvatavat näopilti”. Kuid kohus leidis, et

Kuvamine, mis sisaldab hageja Twitteri konto ekraani kujutist, sealhulgas foto, mis on postitatud käesolevasse artiklisse, ei ole link, vaid pilt, mis on kinnitatud käesolevasse artiklisse, ja kui vaataja klõpsab ikooni kujul kuvatavat pilti, kuvatakse suurendatud pilt koos postituse numbriga.

Tokyo District Court otsus 9. juunil 2017 (Gregooriuse kalendri aasta)

ja lükkas kaebaja väite tagasi.

https://monolith.law/reputation/disclosure-of-the-senders-information[ja]

https://monolith.law/reputation/provider-liability-limitation-law[ja]

Juhtum, kus tasulise foto autoriõigusi rikkus veebis ilma loata kasutamine

On olnud juhtumeid, kus tasulisi fotosid müüv ettevõte nõudis kahjutasu, kuna nende tasulisi fotosid kasutati ilma loata õigus- ja majandusbüroo veebisaidil. Kohus tunnistas esmalt, et hageja ettevõtte autoriõigusi (reproduktsiooniõigus, avaliku edastamise õigus) rikuti, kuna mitu fotot avaldati veebisaidil, ning tunnistas ka, et rikuti ainuõigust kasutada fotosid.

Kui tasulisi fotosid kasutatakse ilma loata ja nõutakse kahjutasu, väidavad kasutajad sageli, et nad said need “teistelt saitidelt” ja ei vasta. Traditsiooniliselt oli vaja tõestada, et sellistel rikkujatel oli autoriõiguste rikkumise tahtlikkus või hooletus, mis tõstis ohvri tõendamiskohustuse lati kõrgele. Kuid kohus leidis, et töötaja E, kes kasutas fotosid ilma loata, oli varem asutanud veebidisaini ettevõtte ja tegeles kodulehtede loomisega, seega

Arvestades E tausta ja positsiooni, on mõistlik eeldada, et E teadis täielikult, et tema tegevus võib põhjustada autoriõiguste rikkumise, kuid ta siiski kopeeris fotosid, muutis need edastatavaks ja ei näidanud sel ajal autori nime. Seega on mõistlik eeldada, et fotode autoriõiguste rikkumise puhul oli vähemalt tahtlikkus, mitte ainult hooletus.

Tokyo District Court otsus, 15. aprill 2015 (2015)

See muutus oluliseks kohtupraktikaks, mis tähendab, et võidetakse kohtuasi, kui tõestatakse ainult asjaolu, et fotosid kasutati ilma loata, sõltumata sellest, kas rikkujal oli tahtlikkus või hooletus.

Lisaks tunnistati ka “autori isikliku õiguse” rikkumine, mis on autori nime näitamise õigus. Nagu alguses mainitud, on “autori isiklik õigus” osa autoriõigusest ja see on üldnimetus õigustele, mis kaitsevad autori vaimset tervist, kes on teose looja.

Autoriõiguse seadus (autori nime näitamise õigus)

Artikkel 19

Autoril on õigus näidata oma nime või pseudonüümi originaalteose või teose avalikustamisel või esitamisel autorina või jätta oma nime näitamata. Sama kehtib ka originaalteose autori nime näitamise kohta, kui sekundaarteost esitatakse või avalikustatakse.

2. Teose kasutajal on õigus näidata autori nime vastavalt sellele, kuidas autor on seda juba näidanud, kui autor ei ole teisiti märkinud.

Kuigi oli lubatud jätta nime näitamata, kui tasu on makstud, leiti, et “pole piisavalt tõendeid selle kohta, et nime näitamise õigusest loobuti ka juhul, kui teost kasutatakse ebaseaduslikult”. Seega tunnistati, et kostja õigus- ja majandusbürool on kasutaja vastutus ja hagejatele määrati kokku umbes 300 000 jeeni suurune hüvitis.

Juhtum, kus proovifotot kasutati ilma loata Facebooki kaanefotona

On olnud juhtumeid, kus fotograaf, kes on hageja, on kaevanud kohtusse ettevõtte või selle esindaja, kes on kostja, sest nad on avaldanud ilma loata hageja poolt tehtud fotosid oma veebisaidil, rikkudes seeläbi hageja foto autoriõigusi.

Hageja, fotograaf, andis kostja ettevõttele proovifotode (iga pildi paremas alanurgas on märge “sample”) andmed, mis olid tehtud fotograafianäituse kohas. Kuid kuna foto ostu-müügi lepingu hind ei olnud kokku lepitud, siis leping ei jõustunud. Seetõttu saatis hageja e-kirja, milles palus andmed hävitada, kuid kostja ettevõte avaldas hageja kaks fotot, eemaldades “sample” märke ja tehes muid muudatusi, ning postitas need oma veebisaidile ja Facebooki kaanefotoks. Lisaks ei näidanud nad üldse hageja, fotograafi nime.

Kohus tunnistas, et kahe foto puhul, mis olid asjaomased, on nende kompositsioon, valgustus ja muud kaameratöö aspektid ilmnenud fotograafi isikupära, mistõttu tunnistati nende loomingulisus. Seega tunnistas kohus, et hagejal on autoriõigused fotodele. Ja kuna kostja oli hagejalt nõudnud andmete hävitamist, kuid oli postitanud pildid oma veebisaidile ja Facebooki ning avaldanud avaldamata fotosid ilma autori nime näitamata, siis rikkus ta autoriõigusi, avaliku edastamise õigusi ja autori isiklikke õigusi (avalikustamise õigus ja õigus nime näidata) tahtlikult või hooletuse tõttu. Kohus määras, et kostja peab maksma 50 000 jeeni kahe foto autoriõiguste ja avaliku edastamise õiguste kasutamise eest, 100 000 jeeni hageja vaimse distressi hüvitamiseks autori isiklike õiguste (avalikustamise õigus ja õigus nime näidata) rikkumise tõttu, ja 100 000 jeeni advokaaditasude eest, kokku 250 000 jeeni.

Kuna fotosid ei kopeeritud autori veebisaidilt ega Twitterist, vaid need olid avaldamata, siis rikkus see ka avalikustamise õigust.

Autoriõiguse seadus (avalikustamise õigus)

Artikkel 18. Autoril on õigus pakkuda avalikkusele oma teost, mis pole veel avaldatud (see hõlmab ka teoseid, mis on avaldatud ilma autori nõusolekuta. Sama kehtib ka selle artikli puhul.), või esitada see. Sama kehtib ka teose kohta, mis põhineb algse teose põhjal.

Twitteris loata ümber postitatud ja laimavate kommentaaridega varustatud kinbaku-fotode juhtum

Kinbaku-fotode modellina töötav hageja esitas kaebuse, kuna kostja postitas loata Twitterisse foto, mille üks kaasautoritest oli Twitterisse postitanud, ning jätkas hageja laimamist. Hageja nõudis autoriõiguste rikkumise, privaatsuse rikkumise ja portreeõiguste rikkumise eest hüvitist.

Foto kujutab olukorda, kus mees A istub tatamiga kaetud toas, hoides käes piitsa, ning naise kinniseotud keha on posti külge riputatud. Foto on tehtud automaatselt fikseeritud kaameraga. Foto valik, kombinatsioon, paigutus, kompositsioon, kaamera nurk, valguse ja objekti suhe, varjude kasutamine, osade rõhutamine ja taust on kõik fotograafi isikupära väljendused, mistõttu on foto loomulikult tunnistatud autoriõigusega kaitstavaks teoseks. Kohus tunnistas, et kaasautor A oli pärast autoriõiguste üleandmist hagejale postitanud foto oma Twitteri kontole hageja loal. Kostja, kes laadis foto loata üles oma Twitteri kontole, rikkus hageja paljundusõigust ja avalikustamisõigust.

Kostja väitis, et kuna ta postitas ainult Twitteris avaldatud foto, ei rikkunud ta autoriõigusi. Kuid kohus leidis, et asjaolu, et foto oli avaldatud Twitteris, ega asjaolu, et foto oli postitatud ainult Twitteris, ei välista autoriõiguste rikkumist.

Lisaks leidis kohus, et arvestades foto sisu, võib öelda, et see on selline foto, mida inimene ei soovi avalikustada, ning seega võib selle foto avalikustamine ilma inimese nõusolekuta rikkuda tema privaatsusõigusi. Kuna foto subjekti naise identiteet ei olnud veel avalikkusele teada, võimaldas kostja tegevus esmakordselt tuvastada, et foto subjekt on hageja, ning see fakt sai avalikkusele teatavaks.

Kostja on võimaldanud tuvastada, et foto subjekt on hageja, laadides foto üles oma Twitteri kontole. Arvestades, et ta on samal ajal säutsunud “Professionaalne köisemeister ei riputa kunagi amatöörmodelle”, “Veel üks vale on paljastatud!”, võib öelda, et kostja tegevus oli suunatud foto avalikustamisele, mida hageja ei soovinud avalikustada. Seega leiti, et kostjal oli tahtlik kavatsus rikkuda hageja privaatsusõigusi ja isiklikke huve.

Tokyo District Court otsus, 27. september 2018 (2018)

Lisaks leidis kohus, et “sõltumata sellest, kas seda nimetatakse portreeõiguseks, on inimesel õigus mitte lasta enda foto avalikustada ilma tema nõusolekuta”, ning tunnistas privaatsusõiguste rikkumise. Arvestades, et internetis samalaadsete fotode kasutamise tasu on 121 500 jeeni kuue kuu kuni aasta pikkuse postitamise perioodi eest, määras kohus, et hageja peaks saama kostjalt selle summa autoriõiguste kasutamise eest. Lisaks määras kohus kostjale maksta hagejale 300 000 jeeni hageja vaimse distressi leevendamiseks, mis tekkis privaatsusõiguste rikkumise tagajärjel, ning 50 000 jeeni advokaaditasude katteks, kokku 471 500 jeeni.

https://monolith.law/reputation/crime-on-twitter[ja]

Kokkuvõte

Kui teie poolt tehtud fotosid või muud materjali avaldatakse ilma teie nõusolekuta, võib teil olla võimalus esitada hagi autoriõiguse (koopiaõiguse ja avaliku edastamise õiguse) rikkumise tõttu. Loomulikult, kui pildistatav isik on teie ise, võib esineda ka portreeõiguse rikkumine, kui teid on laimavas artiklis mainitud, võib esineda ka au teotamist, au tunnete rikkumist ja privaatsuse rikkumist. Palun konsulteerige meie advokaadibüroo kogenud advokaatidega.