Mängubaaride juhtimisega seotud autoriõiguste rikkumise võimalus

Mängubaaride kasv ja juriidilised riskid

Viimastel aastatel on kasvanud selliste kohtade arv, mida nimetatakse “mängubaarideks”, kus kliendid saavad nautida toitu ja jooke ning samal ajal mängida omavahel koduseid videomänge.
Siiski tuleb mängubaaride haldamisel pöörata erilist tähelepanu autoriõiguste rikkumise probleemidele.
Kuna mängude kuvamine suurtele ekraanidele mängubaarides aitab kaasa mängude edasisele levikule ja arengule, on Jaapani e-spordi edendamise seisukohalt oluline kaaluda, kuidas luua juriidiline keskkond, mis võimaldaks neid tegevusi seaduslikult läbi viia.
Sellegipoolest on mängubaaride juhtimisel oluline keskenduda autoriõiguste rikkumise probleemidele ja muudele juriidilistele riskidele ning rakendada sobivaid meetmeid nende lahendamiseks.

Autoriõiguse seaduse alusel esitusõigus ja mängubaaride seos

Tegelikult arreteeriti 2018. aasta (Heisei 30) juunis Kyoto ja Kobe linnas mängubaaride omanikud, keda kahtlustati Jaapani autoriõiguse seaduse rikkumises (2018. aasta (Heisei 30) 2. augusti Asahi Shimbun artikkel “Mängubaaride esimene haarang: Mis on esitusõigus?”).
Selles juhtumis peeti kodumängude ekraanipildi kuvamist teleriekraanil Jaapani autoriõiguse seaduse artikli 22-2 alusel esitusõiguse rikkumiseks.
Esitusõigus viitab õigusele avalikult esitada teoseid, st kuvada teoseid ekraanil või displeil ning näidata või kuulata neid määramata või kindlale suurele hulgale inimestele.

Kuigi mängude kui teoste positsioneerimise kohta on erinevaid arvamusi, on Jaapani ülemkohtu pretsedendi (kasutatud mängude tarkvara müügi juhtum) kohaselt teatud mängud tunnistatud “filmiteosteks”, mistõttu teatud ulatuses mängudele laieneb kaitse filmiteostena.
Selles olukorras, kui mängubaar kuvab mänge ekraanil või suurel displeil ning pakub keskkonda, kus mitu klienti saavad neid samaaegselt vaadata, on esitusõiguse rikkumise risk paratamatult kõrge.

Teisalt, kui mängitakse individuaalsetes boksides, kus ainult mängija näeb ekraani, ei kaasne sellega määramata isikute vaatamist, mistõttu on esitusõiguse rikkumise tõenäosus suhteliselt madal.
Kuigi on arutelu, kas mängude ekraanipiltidele saab rakendada Jaapani autoriõiguse seaduse artikli 38 lõike 3 teise lause erandit, nagu televisioonisaadete puhul, ei kuulu mängud kehtiva seaduse kohaselt edastatavate teoste hulka, mistõttu on selle erandi rakendamine üldiselt keeruline.

Lisaks, isegi kui esitusõiguse rikkumist ei tuvastata, ei saa välistada võimalust, et mängubaarid kuuluvad Jaapani meelelahutuskohtade seaduse või avaliku meelelahutuse seaduse reguleerimisalasse.
Samuti, kuna paljud mängutootjad keelavad mängutarkvara ärilise kasutamise, võib ilma litsentsilepinguta mängutarkvara klientidele kasutamiseks andmine tekitada lepingurikkumise probleeme.