Kas vara kahju, mis on põhjustatud maine kahjustamisest, kauplemise peatamisest või müügi vähenemisest, on võimalik hüvitist nõuda?

Kui teie õigusi on ebaseaduslikult rikutud, võite kohtuotsuse alusel, mis tunnistab selle ebaseaduslikkuse, nõuda kahjutasu süüdlaselt.

Tavaliselt on nõustutav kahju maine kahjustamise kohtuasjades piiratud hüvitistega, mida hageja on maine kahjustamise tõttu kannatanud, ja varalisi kahjusid, nagu saamata jäänud tulu, praktiliselt ei tunnustata.

Kahju, mis tekib ettevõtete ja muude majanduslike aspektide sotsiaalse hindamise alandamisest läbi maine kahjustamise, ei piirdu ainult immateriaalse kahjuga, vaid võib hõlmata ka varalist kahju, nagu tehingute peatamine või müügi vähenemine maine kaotuse tõttu.

Kuidas käsitletakse varalist kahju, mis ei ole hüvitis ega immateriaalne kahju, mis tuleneb maine kahjustamisest?

Selgitan seda üksikasjalikult, tuginedes tegelikele kohtuotsustele.

https://monolith.law/reputation/netslander-against-companies[ja]

https://monolith.law/reputation/honor-infringement-and-intangible-damage-to-company[ja]

Kohtuasjad, kus nõuti immateriaalset ja materiaalset kahju

On olnud juhtumeid, kus kontaktläätsede tootmise, müügi jms eesmärgil loodud aktsiaselts on väitnud, et nende ettevõtte maine ja sotsiaalne hinnang on kahjustatud reklaamlehtede levitamise ja selgituste tõttu müügikohtades asuvates silmakliinikutes. Selle tulemusena on nad nõudnud immateriaalset ja materiaalset kahju põhjendades seda ebaseadusliku tegevusega.

https://monolith.law/reputation/trust-damage-crime-establishment[ja]

Kohtuasja käik

Hageja väitis, et kostja ettevõtte poolt juhitud kaupluses tehti järgmisi toiminguid klientide suhtes igapäevaselt, mis kahjustas nende sotsiaalset mainet ja usaldusväärsust:

• Hageja toodete kohta levitati lendlehti, milles oli kirjas, et “toode on madala veesisaldusega ja õhuke lääts. Seetõttu on võimalik, et sarvkesta (pupilli) ülemise pinna rakud surevad hapnikupuuduse tõttu ja kooruvad maha.”
• Kaupluse juures asuvas silmakliinikus selgitati, et “toode võib kergesti silma kahjustada”, “võib põhjustada põletikku” ja “on kergesti rebenemisele kalduv”.

Kostja kauplus müüs kontaktläätsi peaaegu 100% ulatuses retseptide alusel, mille olid väljastanud kaupluse juures asuvad silmaarstid. Retsepti sisu sisestasid silmakliiniku töötajad arvutisse. Selle info jagati kõrval asuva kauplusega ja tehti tihedat infovahetust.

Hage, mida kaebaja nõudis

Kaebaja väitis, et kostjate toodete alandavad ja laimavad kommentaarid on oluliselt vähendanud kaebaja sotsiaalset hinnangut ja usaldusväärsust, põhjustades kaebajale suurt immateriaalset kahju. Selle tulemusena nõudis kaebaja 10 miljoni jeeni suurust hüvitist.

Varalise kahju osas väitis kaebaja, et alates septembrist 2003 (Gregoriuse kalendri järgi) kuni kohtuasja algatamiseni 11 kuu jooksul tekitatud ärikasumi kahju ulatub 120 miljoni jeenini. Sellest tulenevalt nõudis kaebaja osa sellest, 50 miljonit jeeni, maksmist.

Kokkuvõttes nõudis kaebaja immateriaalse kahju eest 10 miljonit jeeni, varalise kahju eest 50 miljonit jeeni, kokku 60 miljonit jeeni.

Kohtu otsus

Kohus jõudis järeldusele, et “käesoleva juhtumi lendlehe ja selgituste osas, mida hageja on märkinud, võib tunnistada, et need näitavad järgmisi kolme asjaolu, mis kõik peaksid vähendama hageja sotsiaalset hindamist ja usaldusväärsust.”

• Võrreldes teiste toodetega on see kergemini rebitav. (Jätab kliendile mulje, et toode on madalama kvaliteediga kui teised tooted)
• Võrreldes teiste toodetega on see silmadele kergemini kahjustav. (Jätab kliendile mulje, et toode võib olla ohtlik ja põhjustada silmadele kahju)
• Kasutamisel võib sarvkesta ülemise pinna rakkude hapnikupuudus põhjustada nende surma ja koorumist. (Jätab kliendile mulje, et toode võib olla ohtlik ja põhjustada silmadele kahju)

Kohus leidis, et “ükski neist ei saa olla tõsi ja kostjatel ei olnud mõistlikku põhjust uskuda, et need asjaolud on tõesed.” ning tunnistas krediidi kahjustamise,

Arvestades lendlehe ja selgituste sisu ning muljet, mida need jätavad üldistele klientidele, hageja sotsiaalset positsiooni, kostjate ebaseaduslikku käitumist ja kõiki muid asjaolusid, mis on ilmnenud käesolevas asjas, on mõistlik tunnistada, et hageja on kannatanud mittevaralise kahju summas 5 miljonit jeeni.

Tokyo District Court otsus 26. aprillil 2006 (2006)

otsustas ta.

Varalise kahju osas,

Varalise kahju summa arvutamine on oma olemuselt üsna keeruline. Arvestades kõiki neid asjaolusid, peaks hageja varalise kahju summa tõendamine olema äärmiselt keeruline (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 248).

Seetõttu otsustab kohus, tuginedes suulise vaidluse kogu sisule ja tõendite uurimise tulemustele, tunnistada hageja ärikasumi vastava kahju summa 10 miljonit jeeni.

Tokyo District Court otsus 26. aprillil 2006 (2006)

ja määras kostjatele mittevaralise kahju 5 miljonit jeeni, varalise kahju 10 miljonit jeeni, kokku 15 miljonit jeeni.

Siin mainitud Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 248 on

Kui kahju tekkimine on tunnistatud ja kahju summa tõendamine on äärmiselt keeruline kahju olemuse tõttu, võib kohus suulise vaidluse kogu sisu ja tõendite uurimise tulemuste põhjal tunnistada mõistliku kahju summa.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 248 (Jaapani tsiviilkohtumenetluse seadus)

selline. Ka kõrgeim kohus soovitab Tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklit 248 aktiivselt kasutada.

Kokkuvõte

Usalduse kaotamisest tuleneva varalise kahju summa arvutamine on oma olemuselt üsna keeruline ning sageli ei pruugi see olla lubatud.

Kohtud peaksid aktiivselt kasutama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Jaapani tsiviilkohtumenetluse seadus) artiklit 248.

Kohtusse pöördumisel on vaja arvutada nõutava kahju summa ning oluline on ka tõendite ja muude dokumentide koostamine.

Sellise keeruka protsessi puhul on soovitatav pöörduda viivitamatult spetsialiseerunud advokaadi poole.