Jaapani äriühinguõiguses ettevõtte likvideerimine: tähendus ja menetluse selgitus

Ettevõtte elutsükli ühes viimases etapis paikneb “likvideerimine”. See protsess tähendab ettevõtte äritegevuse ametlikku lõpetamist ja selle juriidilise isiku staatuse lõppemist. Siiski segatakse terminit “likvideerimine” tihti “pankrotiga”. Nende kahe mõiste selge eristamine on äärmiselt oluline Jaapani ettevõtteõiguse mõistmisel ja sobivate juhtimisotsuste tegemisel. Kui pankrott viitab peamiselt finantsseisundi kokkuvarisemisele, nagu võlgade ülekaal, siis likvideerimine hõlmab laiemat põhjuste spektrit. Näiteks võib ettevõte, mis on saavutanud oma ärieesmärgid, puudub järeltulija või on osa organisatsiooni ümberkorraldamisest, valida strateegiliselt likvideerimise, isegi kui finantsseisund on tugev. Seega ei tähenda likvideerimine alati juhtimise ebaõnnestumist, vaid võib olla osa planeeritud ettevõtlusstrateegiast. Kui ettevõte likvideeritakse, kaotab see võime tavapäraseid äritegevusi läbi viia ja liigub “likvideerimise” faasi. Likvideerimisprotsess on rida toiminguid, kus ettevõtte varad muudetakse rahaks, võlad tasutakse ja ülejäänud vara jaotatakse aktsionäride vahel. Selles artiklis keskendume Jaapani ettevõtteõiguse alusel ettevõtte likvideerimisele, selle õiguslikule tähendusele, seadusega määratletud likvideerimispõhjustele, erilisele süsteemile “eeldatav likvideerimine”, mis kohaldub tegevuseta ettevõtetele pikema aja vältel, ja protsessile, kuidas taastada juba likvideeritud ettevõte taas äritegevuseks võimeliseks olekuks, tuginedes konkreetsetele seadustele ja kohtupraktikale.

Mis on ettevõtte likvideerimine Jaapanis?

Jaapani äriühingu seaduse kohaselt viitab ettevõtte “likvideerimine” aktsiaseltsi põhilise eesmärgi ehk kasumit taotleva tegevuse lõpetamisele ja sellega seotud õigussuhete korraldamisele likvideerimismenetluse käigus. Oluline on mõista, et likvideerimine ei tähenda ettevõtte juriidilise isiku staatuse kohest lakkamist. Likvideeritud ettevõte muutub sel hetkel “likvideerimisel olevaks aktsiaseltsiks” ja jätkab eksisteerimist ainult likvideerimise eesmärkide piires. See tähendab, et ettevõte kaotab oma staatuse “jätkuva ettevõttena” (going concern) ja läheb üle erilisele eksisteerimisvormile, et tegeleda õiguslike lõpetamistoimingutega.

See üleminek toob kaasa põhjalikud muutused ettevõtte juhtkonna, eriti direktorite vastutuses ja kohustustes. Tavapäraste äritegevustega ettevõtte direktorid on kohustatud kasvatama ettevõtet, et maksimeerida aktsionäride väärtust. Kuid kui ettevõte likvideeritakse ja siseneb likvideerimisfaasi, muutuvad nende peamised kohustused: nad peavad ettevõtte vara õiglaselt haldama, kõiki võlausaldajaid võrdselt koheldes võlgasid tasuma ja seejärel ülejäänud vara aktsionäridele jaotama. Selle kohustuste muutuse mõistmine on hädavajalik likvideerimisjärgsete õiguslike riskide haldamisel. Jaapani äriühingu seaduse artikkel 475 sätestab selgelt, et kui ettevõte on likvideeritud, tuleb alustada likvideerimismenetlust, välja arvatud juhul, kui ettevõte on ühinemise tõttu lakanud eksisteerimast või on pankrotimenetluses. Seega tuleks likvideerimist mõista mitte lihtsalt kui “väljalülitusnuppu”, mis peatab ettevõtte tegevuse, vaid kui “režiimilülitit”, mis muudab põhjalikult ettevõtte õiguslikku seisundit ja juhtkonna kohustusi.

Jaapani ettevõtteõiguse (会社法) määratletud likvideerimise alused

Jaapani ettevõtteõigus (会社法) loetleb piiratult aktsiaseltside likvideerimise konkreetseid aluseid. Jaapani ettevõtteõiguse (会社法) artikli 471 kohaselt likvideeritakse aktsiaselts järgmistel alustel:

• Põhikirjaga määratud tegutsemisperioodi lõppemine
• Põhikirjaga määratud likvideerimise aluse esinemine
• Aktsionäride üldkoosoleku otsus
• Ühinemine (ainult juhul, kui ühinemise tulemusena aktsiaselts lakkab olemast)
• Pankrotimenetluse algatamise otsus
• Likvideerimise määramine kohtuotsusega

Neid aluseid võib laias laastus jagada kahte kategooriasse: vabatahtlikud, mis põhinevad ettevõtte enda tahtel, ja sundlikvideerimised, mis on tingitud välistest teguritest või kohtuotsusest. Põhikirjas tegutsemisperioodi või konkreetsete likvideerimise aluste ette määratlemine on eriti kasulik projektide elluviimisele suunatud ettevõtete puhul.

Praktikas on kõige sagedamini kasutatav likvideerimise meetod “aktsionäride üldkoosoleku otsus”. See protseduur võimaldab ettevõtte omanikel ehk aktsionäridel otsustada oma tahte alusel ettevõtte tegevuse lõpetamise üle. Kuna ettevõtte likvideerimine on selle jätkusuutlikkuse seisukohalt äärmiselt oluline otsus, nõuab Jaapani ettevõtteõiguse (会社法) artikkel 309 lõige 2 punkt 11 tavapärasest rangemat “erakorralist otsust”. Erakorralise otsuse vastuvõtmiseks on vaja, et kohal oleksid hääleõiguslikud aktsionärid, kellel on üle poole kõigist hääleõigustest, ja et vähemalt kaks kolmandikku kohalolijate häältest oleks otsuse poolt.

See “kahe kolmandiku” nõue omab strateegiliselt väga olulist tähendust. See tähendab, et kui aktsionäril on rohkem kui kolmandik aktsiatest, võib ta likvideerimisotsuse vastu hääletades selle peatada. Teisisõnu, isegi vähemusaktsionär võib omades üle kolmandiku aktsiatest, faktiiliselt keelduda ettevõtte likvideerimisest, omades blokeerimisõigust. See aspekt on eriti oluline strateegiline element, mida tuleks hoolikalt kaaluda ühisettevõtete loomisel või mitme peamise aktsionäri olemasolul ettevõtte kapitalipoliitikas.

Jaapani kohtupraktikast tulenev ettevõtte likvideerimise nõue

Ettevõtte likvideerimise põhjuste seas on eriline menetlus, kus aktsionärid võivad kohtule esitada ettevõtte likvideerimise nõude. Jaapani äriühingu seaduse (Companies Act) artikkel 833 sätestab, et kui ettevõtte tegevuse juhtimine on märkimisväärselt raskendatud ja on oht, et ettevõte võib saada taastamatut kahju, võivad vähemalt kümnendikku kogu aktsionäride hääleõigusest omavad aktsionärid nõuda ettevõtte likvideerimist, kui esinevad “vältimatud asjaolud”. Siiski, kuna kohtu määratud ettevõtte likvideerimine tähendab ettevõtte juriidilise isiku staatuse sundlõpetamist, tehakse selliseid otsuseid äärmise ettevaatlikkusega.

Üheks oluliseks kohtupraktika näiteks on Tokyo ringkonnakohtu 2016. aasta 1. veebruari (2016) otsus. See juhtum puudutas perekondlikku ettevõtet, kus kaks aktsionäri, kes mõlemad omasid 50% aktsiatest, olid täielikult vastuolus ning ei suutnud valida juhatuse liikmeid ega teha ettevõtte jaoks otsuseid, mis viis ettevõtte tegevuse täieliku seiskumiseni. Üks aktsionäridest esitas hagi ettevõtte likvideerimiseks, et ummikseisust välja tulla.

Kohus tuvastas, et aktsionäride vaheline vastuolu oli tõsine ja et aktsionäride üldkoosolek ning juhatuse koosolekud olid funktsioneerimisvõimetud. Kohus leidis, et ettevõtte jätkamine oleks mõttetu, kuna olukord oli halvenenud niivõrd palju ja teiste meetmete, nagu aktsiate üleandmine, abil olukorra lahendamine oli võimatu. Järeldusena tunnistas kohus, et esines “tegevuse juhtimisel märkimisväärseid raskusi” ja “vältimatuid asjaolusid”, ning määras ettevõtte likvideerimise.

Sellest otsusest tuleneb oluline punkt, et kohtu poolt ettevõtte likvideerimise määrus ei ole lubatud pelgalt aktsionäride arvamuste erinevuse või juhtimisstrateegiate vastuolu tõttu. Kohus peab likvideerimist “viimaseks abinõuks” ja rakendab seda tugevat meedet ainult juhul, kui ettevõtte jätkamine on muutunud võimatuks tõsise ja püsiva funktsioneerimisvõimetuse tõttu. Lisaks hindab kohus, kas likvideerimise nõue ei ole õiguste kuritarvitamine, mille eesmärk on avaldada ebaõiglast survet teistele aktsionäridele. Seega tuleks likvideerimise nõuet kohtus käsitleda mitte kui esmast strateegiat juhtimisvastuolude lahendamiseks, vaid kui viimast abinõud, kui kõik muud läbirääkimisvahendid on ammendatud.

Jaapani seadusandluse alusel toimuvad nõuetekohase tegevuse lõpetanud ettevõtete loomulik likvideerimine

Jaapani äriõiguses on olemas ainulaadne süsteem, mida nimetatakse “nõuetekohase tegevuse lõpetanud ettevõtete loomulikuks likvideerimiseks”. See süsteem käsitleb seaduslikult likvideerituna neid ettevõtteid, mis ei ole pikka aega tegevust üles näidanud ning mille registreeringuid ei ole muudetud. Jaapani äriõiguse artikkel 472 lõige 1 määratleb “nõuetekohase tegevuse lõpetanud ettevõtted” kui aktsiaseltsid, mille puhul on möödunud 12 aastat viimasest registreeringust seoses nimetatud aktsiaseltsiga.

Selle süsteemi eesmärk on kahekordne. Esiteks on eesmärk säilitada registri usaldusväärsus. Kui registrites püsivad ettevõtted, millel puudub tegelik tegevus, võib see kahjustada kaubandustehingute turvalisust. Teiseks on eesmärk vältida nõuetekohase tegevuse lõpetanud ettevõtete omandamist kuritegelike organisatsioonide poolt ja nende kasutamist pettuste ning muude ebaseaduslike tegevuste jaoks. Justiitsministeerium viib regulaarselt läbi nõuetekohase tegevuse lõpetanud ettevõtete korrastamist, et nende probleemidega tegeleda.

See protsess toimub administratiivselt ja on automaatne. Näiteks 2024. aasta (Reiwa 6) korrastamistööd viidi läbi järgneva ajakava alusel:

1. Alustuseks tegi justiitsminister 2024. aasta 10. oktoobril ametliku teadaande riiklikus teatajas.
2. Samal ajal saatis vastutav justiitsbüroo teatekirjad nõuetekohase tegevuse lõpetanud ettevõtete registreeritud peakontorite aadressidele. Kui teade ei jõua kohale, ei peatu protsess siiski.
3. Teate saanud ettevõtted pidid kahe kuu jooksul, ehk hiljemalt 2024. aasta 10. detsembriks teatama, et nad ei ole oma tegevust lõpetanud, või esitama vajalikud registreeringumuudatused, nagu juhatuse vahetuse.
4. Kui ettevõte ei reageerinud selle tähtaja jooksul, loeti see 2024. aasta 11. detsembrist likvideerituks ja registripidaja tegi likvideerimise registreeringu ametiülesannete raames.

See süsteem võib kaasa tuua riski kaotada kogemata väärtuslikke ettevõtteid. Kujutage ette olukorda, kus välismaal asuv emaettevõte omab Jaapanis tütarettevõtet, mis on ajutiselt oma tegevuse peatanud. Kui see tütarettevõte omab väärtuslikke varasid, nagu kinnisvara või intellektuaalomandi õigusi, kuid ei ole täitnud Jaapani äriõiguse nõuet teha juhatuse ametiaja (maksimaalselt 10 aastat) lõppedes muudatusi registreeringutes ja 12 aastat on möödunud, muutub see automaatselt loomuliku likvideerimise objektiks. Kuna teated saadetakse registreeritud aadressile, siis kui see aadress on vananenud või seda ei hooldata, võib emaettevõte jääda teadmatusse, et tütarettevõte on likvideerimise ohus, ja protsess võib lõppeda ilma nende teadmata. See näitab, et lihtne halduslik hooletus võib viia pöördumatute tagajärgedeni, muutudes “administratiivseks lõksuks”, ja rõhutab, et kõik juriidilised isikud peavad säilitama põhilist õiguslikku vastavust, olenemata nende tegevuse seisundist.

Ettevõtte jätkamine pärast likvideerimist Jaapanis

Kui ettevõte on kord likvideeritud, on teatud tingimustel võimalik see otsus tühistada ja taastada ettevõtte tegevusvõime. Seda protseduuri nimetatakse “ettevõtte jätkamiseks”. Jaapani ettevõtteseaduse (jaapani keeles: 商法, Shōhō) artikkel 473 sätestab ettevõtte jätkamise tingimused.

Ettevõtte jätkamine sõltub likvideerimise põhjustest ja ei ole alati võimalik. Jätkamine on võimalik, kui likvideerimine toimus järgmistel vabatahtlikel alustel: 1) põhikirjaga määratud tegutsemisperioodi lõppemine, 2) põhikirjaga määratud likvideerimise põhjuste ilmnemine, 3) aktsionäride üldkoosoleku otsus. Samuti on ettevõtte jätkamine lubatud juhul, kui ettevõte on loetud likvideerituks “dormantsete ettevõtete likvideerimise” alusel. Nendes olukordades on võimalik ettevõtet jätkata aktsionäride üldkoosoleku erakorralise otsusega (Jaapani ettevõtteseaduse artikkel 309 lõige 2 punkt 11), kuni likvideerimine on lõpule viidud.

Teisalt on olukordi, kus ettevõtte jätkamine ei ole lubatud. Näiteks ei saa ettevõtet jätkata, kui see on likvideeritud ühinemise tulemusena, pankrotimenetluse algatamise otsusega või kohtu poolt antud likvideerimiskäsu tõttu. Sellised likvideerimise põhjused tõlgendatakse kui ettevõtte tahtest sõltumatuid või kohtuliku otsusega lõplikke.

Erilist tähelepanu vajab eeldatava likvideerimise korral kehtiv ajapiirang. Eeldatava likvideerimise tulemusena likvideerituks loetud ettevõtet saab jätkata ainult kolme aasta jooksul alates likvideerituks loetuks kuupäevast. See kolmeaastane periood on justkui “aegumistähtaeg” haldusliku hooletuse parandamiseks. Kui eeldatava likvideerimise fakti ei märgata üle kolme aasta, kaotatakse igaveseks võimalus ettevõtet taaselustada ja ainus võimalus on lõpetada likvideerimismenetlus. Ettevõtte jätkamine on paindliku juhtimisotsuse tegemiseks võimas vahend, kuid selle kasutamisel tuleb arvestada selgete tingimuste ja ajaliste piirangutega.

Kokkuvõte

Jaapani ettevõtete seaduse (Japanese Corporate Law) kohaselt on pankrot ja likvideerimine, nagu käesolevas artiklis üksikasjalikult kirjeldatud, selgelt eristatavad mõisted. Pankrot viitab peamiselt finantsseisundi kokkuvarisemisele, nagu võlgade ülekaal, samas kui likvideerimine võib toimuda näiteks ettevõtte eesmärkide saavutamisel, järeltulijate puudumisel või osana organisatsiooni ümberkorraldamisest. Selle eristuse mõistmine on oluline Jaapani ettevõtete elutsükli mõistmiseks seadusandluse kontekstis.

Monolith õigusbüroo on Jaapanis paljudele klientidele pakkunud laia valikut õigusteenuseid, mis on seotud ettevõtete elutsükliga, sealhulgas käesolevas artiklis käsitletud ettevõtete likvideerimisega. Meie büroos töötavad mitte ainult Jaapani advokaatide kvalifikatsiooniga spetsialistid, vaid ka inglise keelt kõnelevad eksperdid, kellel on välisriikide advokaatide kvalifikatsioonid, võimaldades meil pakkuda kõrgeima taseme õigusabi ka rahvusvahelistes küsimustes ilma keelebarjäärideta.