Mängud ja seadus (I osa): autoriõiguse seadus, auhindade esitamise seadus, rahaliste vahendite ülekandmise seadus

Viimastel aastatel on interneti arenguga muutunud ka mängude vormid.

Enne interneti arengut olid peamiselt levinud offline-mängud, kuid interneti arenguga on peamiseks muutunud online-mängud.

Samuti oli varem peamiselt levinud mängude ühekordne müük, kuid viimasel ajal on üha rohkem levinud mängud, kus saab mängu sees makseid teha.

Nii muutuvad mängud iga päev erineval viisil ja koos mängude muutumisega muutuvad ka mängudega seotud seadused, kuid arvan, et on inimesi, kes ei mõista mängudega seotud seadusi piisavalt.

Seetõttu selgitame selles artiklis mõningaid mängudega seotud seadusi, mida ei pruugi olla laialdaselt teada.

Kuna mängudega seotud seadusi on palju, jagame seletuse kaheks artikliks.

Mis seadused on seotud mängudega?

Mängudega seotud seadused hõlmavad autoriõiguse seadust, ebaõiglaste auhindade ja ebaõiglaste esituste tõkestamise seadust (edaspidi “auhinna esitamise seadus”), rahaliste vahendite ülekandmise seadust (edaspidi “rahaliste vahendite ülekandmise seadus”), tarbijalepingute seadust, teatud kaubandustehingute seadust (edaspidi “teatud kaubandustehingute seadus”) ning elektroonilise side ettevõtete seadust jne.

Allpool selgitame nende seaduste üldist sisu ja seda, kuidas need mängudega seotud on.

Autoriõiguse seadus

Mis on autoriõiguse seadus?

Paljud inimesed on kuulnud autoriõigusest, kuid “autoriõigus” tähendab õigusi, mis on seotud autoriõigusega kaitstud teostega ja mis on tunnustatud autorile. Autoriõigus tekib seaduse järgi automaatselt hetkel, mil teos on loodud, ilma et oleks vaja teha mingeid toiminguid, nagu patendiõiguse registreerimine. Autoriõigust nimetatakse vormivabaks, kuna see ei nõua seadusega tunnustamiseks erimenetlust.

Autoriõiguse seadus on seadus, mis kaitseb seda autoriõigust.

Autoriõiguse seaduse eesmärk

Autoriõiguse seaduse eesmärk on sätestatud järgmises autoriõiguse seaduse paragrahvis 1.

(Eesmärk)

Paragrahv 1. Selle seaduse eesmärk on määratleda autoriõigused ja sellega seotud õigused teoste, esituste, heliplaatide, ringhäälingu ja kaabeltelevisiooni suhtes, pöörates tähelepanu nende kultuuriliste toodete õiglasele kasutamisele, kaitsta autoriõigusi ja seeläbi aidata kaasa kultuuri arengule.

Seega on autoriõiguse seaduse eesmärk kaitsta autoriõigusi, et kaitsta autori loomeprotsessi ja aidata kaasa kultuuri arengule.

Regulatsioonid autoriõiguse seaduse alusel

Esiteks, et mäng saaks autoriõiguse seaduse kaitse, peab mängul olema autoriõigus.

Küsimus, kas mängule antakse autoriõigus, on olnud teemaks Tokyo ringkonnakohtu otsuses 28. septembril 1984 (Showa 59) (Pac-Man juhtum), ülemkohtu otsuses 13. veebruaril 2001 (Heisei 13) (Tokimeki Memorial juhtum), ülemkohtu otsuses 25. aprillil 2002 (Heisei 14) (kasutatud mängude juhtum) ja Tokyo ringkonnakohtu otsuses 25. veebruaril 2016 (Heisei 28) (Shingoku no Valhalla Gate juhtum). Mängud on tunnustatud autoriõigusega kaitstud teostena, mida koheldakse nagu filme.

Kuid ainuüksi mängu olemasolu ei tähenda, et sellele antakse autoriõigus. Nagu on näidatud Tokyo apellatsioonikohtu otsuses 18. märtsil 1999 (Heisei 11) (Sangokushi III juhtum) ja intellektuaalomandi kõrgkohtu otsuses 30. septembril 2009 (Heisei 21) (Ryouki no Ori juhtum), tuleb olla ettevaatlik, sest mängud, kus kasutatakse palju staatilisi pilte, ei pruugi saada autoriõigust.

Mängude puhul, millele on antud autoriõigus, tuleb olla ettevaatlik, sest nende kasutamine ilma õiguste omaniku loata võib olla autoriõiguse rikkumine.

https://monolith.law/corporate/game-litigation-copyright[ja]

Seadus auhindade esitlemise kohta

Mis on seadus auhindade esitlemise kohta?

Seadus auhindade esitlemise kohta on seadus, mis reguleerib ettevõtjate tegevust, mis seisneb toodete või teenuste kvaliteedi, sisu, hinna jne valesti esitlemises.

Seaduse auhindade esitlemise eesmärk

Seaduse auhindade esitlemise eesmärk on sätestatud järgmises seaduse auhindade esitlemise paragrahvis 1.

(Eesmärk)

Paragrahv 1. Selle seaduse eesmärk on kaitsta tarbijate huve, kehtestades piirangud ja keelud tegevustele, mis võivad takistada tarbijate vaba ja ratsionaalset valikut, et vältida ebaõiglast klientide meelitamist seoses toodete ja teenuste müügiga, kasutades ebaõiglasi auhindu ja esitlusi.

Seega on seaduse auhindade esitlemise eesmärk kaitsta tarbijate huve, vältides ebaõiglast klientide meelitamist seoses toodete ja teenuste müügiga, kasutades ebaõiglasi auhindu ja esitlusi.

Regulatsioonid seaduse auhindade esitlemise alusel

Regulatsioonid auhindade kohta

Online-mängudes, eriti mobiilimängudes, on sageli olemas süsteem, mida nimetatakse tasuliseks gachaks.

Kui see tasuline gacha vastab seaduse auhindade esitlemise paragrahvi 2 lõike 3 määratlusele “auhind”, siis see kuulub seaduse auhindade esitlemise reguleerimise alla.

3. Selle seaduse mõistes “auhind” tähendab füüsilist eset, raha või muud majanduslikku kasu, mida ettevõtja pakub kliendile seoses toote või teenuse pakkumisega (sealhulgas kinnisvaratehingud), olenemata sellest, kas see on otsene või kaudne, või kas see on loterii meetodil, mida peaminister määrab.

Seega on küsimus, kas tasuline gacha vastab “auhinna” määratlusele. Tarbijate Amet on avaldanud dokumendi nimega “Online-mängude “komplektne gacha” ja seaduse auhindade esitlemise auhinna reguleerimine”, milles nad väidavad, et tasuline gacha ei vasta “auhinna” määratlusele.

Tasulise gacha enda reguleerimine auhinna reguleerimise alusel
Tavalised tarbijad teevad tasulise gacha eest makseid ettevõtjatele ja saavad vastutasuks mõne majandusliku kasu, näiteks eseme. Teisisõnu, majanduslik kasu, mida tavalised tarbijad saavad tasulise gacha kaudu, on tehingu objekt ise tarbijate ja ettevõtjate vahel. Teisisõnu, majanduslik kasu, mida saadakse tasulise gacha kaudu, ei ole midagi, mida ettevõtja pakub tarbijatele, et meelitada neid teise tehinguga, mis on eraldi tasulise gachast (auhinna määratluse teade, punkt 1. Vaadake eespool 4 (1) A).
Seega, isegi kui tavalised tarbijad saavad tasulise gacha kaudu mingit majanduslikku kasu, ei vasta see seaduse auhindade esitlemise “auhinna” määratlusele ja seaduse auhindade esitlemise auhinna reguleerimine ei kehti.

https://www.caa.go.jp/policies/policy/representation/fair_labeling/pdf/120518premiums_1.pdf[ja]

Arvatakse, et tasuline gacha ei kuulu seaduse auhindade esitlemise “auhinna” määratluse alla ja seega ei kuulu see seaduse auhindade esitlemise reguleerimise alla.

Lisaks võib mobiilimängudes juhtuda, et mäng ei ole mängitav erakorralise hoolduse või uuenduse tõttu, ja vabandusena võidakse mängijatele jagada mängus kasutatavaid esemeid.

Selle kohta on “Piirangud auhindade pakkumisele tarbijatele” (https://www.caa.go.jp/policies/policy/representation/fair_labeling/public_notice/pdf/100121premiums_7.pdf#search=’%E7%B7%8F%E4%BB%98%E6%99%AF%E5%93%81%E5%91%8A%E7%A4%BA'[ja]), mis näitab, et see võib vastata üldisele auhinnale, ja kuna see on vabandusena jagatud, võib tehingu väärtus olla 0 eurot, seega on auhinna piirmäär 200 eurot, nii et peate olema ettevaatlik.

Regulatsioonid esitluse kohta

Esitluse reguleerimise osas on probleemiks suhe hea maine eksitava esitlusega (seaduse auhindade esitlemise paragrahv 5 punkt 1) ja eelise eksitava esitlusega (seaduse auhindade esitlemise paragrahv 5 punkt 2).

Nende kohta on üksikasjalikumalt kirjutatud järgmises artiklis, nii et palun vaadake seda.

https://monolith.law/corporate/stealth-marketing-youtuber[ja]

Seoses Jaapani rahaliste vahendite seadusega

Mis on Jaapani rahaliste vahendite seadus?

Jaapani rahaliste vahendite seadus (Funds Settlement Law) reguleerib kinkekaartide, eelnevalt makstud kaartide ja muude rahaliste vahendite (sealhulgas elektromagnetiseeritud elektroonilise raha) ning pangandussektoris mitte tegutsevate rahaliste vahendite ülekandega seotud tegevusi.

Praegu on olemas mitmesuguseid makseviise ja see seadus reguleerib neid.

Rahaülekande seaduse eesmärk

Rahaülekande seaduse eesmärki reguleeritakse järgnevalt Rahaülekande seaduse paragrahvis 1.

(Eesmärk)

Paragrahv 1. Selle seaduse eesmärk on tagada rahaülekandega seotud teenuste nõuetekohane rakendamine, kaitsta nende kasutajaid ning soodustada nimetatud teenuste pakkumist. Selleks võetakse ette vajalikud meetmed, sealhulgas eelnevalt makstud maksevahendite väljaandmine, valuutatehingute tegemine pankade ja muude isikute poolt, virtuaalraha vahetamine ning pankadevaheliste valuutatehingute alusel tekkinud võlgade ja nõuete likvideerimine, et parandada rahaülekande süsteemi turvalisust, tõhusust ja mugavust.

Seega on Rahaülekande seaduse eesmärk kaitsta rahaülekande kasutajaid, soodustada rahaülekande süsteemi pakkumist ning parandada rahaülekande süsteemi turvalisust, tõhusust ja mugavust.

Regulatsioonid vastavalt rahaliste vahendite maksesüsteemi seadusele (Japanese Funds Settlement Act)

On olemas online-mänge, kus kasutajad saavad mängusiseseid esemeid osta, tehes selleks makseid. Need esemed võivad olla näiteks mängusisese loterii (gacha) loosipiletid või relvad, mida saab mängus kasutada.

Selliste kasutajate poolt tehtavate maksete reguleerimiseks on olemas rahaliste vahendite maksesüsteemi seadus (Japanese Funds Settlement Act).

Rahaliste vahendite maksesüsteemi seaduses on määratletud “ette makstud maksevahend” järgnevalt paragrahvi 3 lõikes 1, ja mängudes tehtavad maksed võivad selle määratluse alla kuuluda.

(Definitsioon)

Artikkel 3. Selles peatükis tähendab “ette makstud maksevahend” järgmist:

1. Väärtuspaberid, elektroonilised seadmed või muud esemed (edaspidi selles peatükis nimetatud “väärtuspaberid jms”), millele on märgitud või mis on salvestatud elektromagnetilisel meetodil (elektrooniline meetod, magnetiline meetod või muu meetod, mida ei saa inimese taju abil tuvastada, edaspidi selles lõigus sama), mis on välja antud vastutasuks rahasumma eest (kaasa arvatud juhul, kui rahasumma on teisendatud mõõtühikuks ja kuvatakse sellisena, edaspidi sama selles punktis ja lõikes 3), mida saab kasutada kauba ostmiseks, laenamiseks või teenuse saamiseks väljaandjalt või isikult, kelle väljaandja on määranud (edaspidi selles punktis nimetatud “väljaandja jms”), esitades, üle andes, teatades või muul viisil.

2. Väärtuspaberid jms, millele on märgitud või mis on salvestatud elektromagnetilisel meetodil, mis on välja antud vastutasuks kauba või teenuse koguse eest (kaasa arvatud juhul, kui kauba või teenuse kogus on teisendatud mõõtühikuks ja kuvatakse sellisena), mida saab kasutada väljaandja jms vastu, esitades, üle andes, teatades või muul viisil, nõudes kauba tarnimist või teenuse osutamist.

Kui makse kuulub ülaltoodud “ette makstud maksevahendi” kategooriasse, siis see kuulub rahaliste vahendite maksesüsteemi seaduse reguleerimise alla.

Konkreetselt tähendab see, et ettevõtted, mis pakuvad mänge, kus on kasutusel maksesüsteem, peavad täitma järgmised kohustused:

1. Informatsiooni esitamise kohustus
2. Kohustus tagada väljaantud garantii

Teabe esitamise kohustuse kohta

Teabe esitamise kohustuse kohta on eelnevalt makstud maksevahendi väljaandjal kohustus esitada kasutajale järgmine teave (Jaapani rahaliste vahendite seaduse (Funds Settlement Act) paragrahv 13 lõige 1):

• Nimi, ärinimi või nimetus (Funds Settlement Act paragrahv 13 lõige 1 punkt 1)

• Eelnevalt makstud maksevahendi makstav summa jne (Funds Settlement Act paragrahv 13 lõige 1 punkt 2)

• Kui kaupade ostmiseks või laenamiseks või teenuste saamiseks kasutatakse neid maksevahendeid või kui kaupade või teenuste pakkumist on võimalik nõuda, siis periood või tähtaeg, mil seda saab teha (Funds Settlement Act paragrahv 13 lõige 1 punkt 3)

• Eelnevalt makstud maksevahendi väljaandmise ja kasutamise kohta kasutajate kaebuste või konsultatsioonidega tegeleva äri- või kontoriruumi asukoht ja kontaktandmed (Funds Settlement Act paragrahv 13 lõige 1 punkt 4)

• Rajatised või kohad, kus saab kasutada eelnevalt makstud maksevahendit (Kabineti määrus eelnevalt makstud maksevahendite kohta paragrahv 22 lõige 2 punkt 1)

• Vajalikud ettevaatusabinõud eelnevalt makstud maksevahendi kasutamisel (Kabineti määrus eelnevalt makstud maksevahendite kohta paragrahv 22 lõige 2 punkt 2)

• Eelnevalt makstud maksevahendi puhul, mis salvestab elektromagnetilisel viisil summa (kaasa arvatud juhul, kui summat kuvatakse muudes ühikutes) või kaupade või teenuste koguse, selle kasutamata jääk (Funds Settlement Act paragrahv 3 lõige 1 punkt 1 tähendab summat, mida saab kasutada makse tegemiseks, ja sama lõike punkt 2 tähendab kaupade või teenuste kogust, mida saab nõuda) või viis, kuidas saab teada jäägi (Kabineti määrus eelnevalt makstud maksevahendite kohta paragrahv 22 lõige 2 punkt 3)

• Kui on olemas eelnevalt makstud maksevahendi kasutamise tingimused või juhised või nendega sarnased dokumendid (edaspidi “tingimused jne”), siis asjaolu, et need tingimused jne on olemas (Kabineti määrus eelnevalt makstud maksevahendite kohta paragrahv 22 lõige 2 punkt 4)

Kui teabe esitamise kohustust eiratakse, võib selle eest määrata kuni 300 000 jeeni suuruse trahvi (Funds Settlement Act paragrahv 114 lõige 2).

Väljaandmise tagatisraha hoiustamise kohustuse kohta

Väljaandmise tagatisraha hoiustamise kohustus on sätestatud järgnevas Jaapani rahaliste vahendite seaduse (Japanese Funds Settlement Act) paragrahvis 14.

(Väljaandmise tagatisraha hoiustamine)

Paragrahv 14. Eelnevalt makstud maksevahendi väljaandja peab, kui standardpäeva kasutamata jääk ületab valitsuse määrusega kindlaks määratud summa (edaspidi selles peatükis nimetatakse “standardsumma”), hoiustama väljaandmise tagatisraha, mis vastab vähemalt selle standardpäeva kasutamata jäägi poolele (edaspidi selles peatükis nimetatakse “nõutav hoiustamissumma”), peamise äri- või kontoriruumi lähimasse hoiustamiskohta, vastavalt kabineti määrusele.

2. Eelnevalt makstud maksevahendi väljaandja peab, kui tagatisraha summa (mis sisaldab järgmises paragrahvis sätestatud säilitamissummat ja paragrahvi 16 lõike 1 alusel määratud usaldusvara summat. Sama kehtib paragrahvi 18 punkti 2 ja paragrahvi 23 lõike 1 punkti 3 kohta.) jääb alla nõutava hoiustamissumma, mis oli kehtiv enne sündmuse toimumist, mis viis õiguste teostamise menetluse lõpuleviimiseni või muu sarnase sündmuseni, vastavalt kabineti määrusele hoiustama puudujääva summa ja viivitamatult teavitama sellest peaministrit.

3. Väljaandmise tagatisraha võib katta riigivõlakirjade, kohalike võlakirjade või muude kabineti määrusega kindlaks määratud võlakirjadega (sealhulgas võlakirjad, mis on seotud ettevõtte võlakirjade ja aktsiate ülekandega seaduse (2001. aasta seadus nr 75) paragrahvi 278 lõike 1 alusel. Sama kehtib paragrahvi 16 lõike 3 kohta.) Sel juhul määratakse võlakirjade hindamissumma vastavalt kabineti määrusele.

Väljaandmise tagatisraha hoiustamise kohta on keeruline sätteid, seega selgitan neid allpool üksikasjalikumalt.

Esiteks, väljaandmise tagatisraha hoiustamine on vajalik juhul, kui “standardpäeva kasutamata jääk ületab valitsuse määrusega kindlaks määratud summa”, nagu on sätestatud rahaliste vahendite seaduse paragrahvis 14 lõikes 1.

Standardpäeva kohta on sätestatud rahaliste vahendite seaduse paragrahvis 3 lõike 2 märkuses ja see on määratud igal aastal 31. märtsiks ja 30. septembriks.

Lisaks on standardpäeva kasutamata jääk määratud rahaliste vahendite seaduse rakendusmääruse paragrahvis 6 summas 10 miljonit jeeni (umbes 77 000 eurot).

Seega, kui kasutamata jääk ületab 31. märtsil või 30. septembril 10 miljonit jeeni, peate hoiustama vähemalt pool sellest summat peamise äri- või kontoriruumi lähimasse hoiustamiskohta.

Näiteks, kui mängu kasutajad on kokku kulutanud 100 miljonit jeeni ja 100 miljoni jeeni eest mängusiseseid esemeid ei ole veel kasutatud, peab mängufirma hoiustama väljaandmise tagatisrahana 50 miljonit jeeni, mis on 100 miljoni jeeni poole, peamise äri- või kontoriruumi lähimasse hoiustamiskohta.

Selle nõude eesmärk on kaitsta kasutajaid, tagades neile raha tagastamise, kui mängufirma äkki pankrotistub või lõpetab teenuse pakkumise.

Kui te ei täida väljaandmise tagatisraha hoiustamise kohustust, võib teid karistada kuni kuue kuu pikkuse vangistuse või kuni 500 000 jeeni (umbes 3 850 euro) suuruse trahviga (rahaliste vahendite seaduse paragrahv 112 punkt 3).

Kokkuvõte

Ülaltoodud tekstis selgitasime mängudega seotud seadusi (esimene osa), mis on üllatavalt vähe tuntud. Selgitasime autoriõiguse seadust, auhindade esitlemise seadust ja rahaliste vahendite ülekandmise seadust.

Järgnevas osas, mis käsitleb samuti üllatavalt vähe tuntud mänge puudutavaid seadusi (teine osa), selgitame tarbijalepingute seadust, teatud kaubandustehingute seadust ja elektroonilise side ettevõtluse seadust.

https://monolith.law/corporate/game-copyright-part2[ja]