Selgitame ebaausa konkurentsi tõkestamise seadust (Jaapani ebaausa konkurentsi tõkestamise seadus): krediidi kahjustamise tegevuse kahju hüvitamise nõuded ja kohtupraktika

Äritegevuse mainet kahjustavad teod võivad karistusseadustiku kohaselt vastata mainekahju ja äritegevuse takistamise kuritegudele (karistusseadustiku § 233).

Lisaks, kui mainekahjustav tegevus on toimunud, on tsiviilseadustiku kohaselt võimalik nõuda kahjutasu “õigusvastase teo” eest (tsiviilseadustiku § 709).

Teiselt poolt, eraldi tsiviilseadustiku alusel õigusvastase teo eest vastutusest, võib ebaausa konkurentsi vastu seadusega (ebaõiglase konkurentsi vastu võitlemise seadus) võidelda, teavitades või levitades äritegevuse mainet kahjustavaid valefakte. Selle vastu saab nõuda mitte ainult kahjutasu, vaid ka peatamist või ennetamist.

Siin selgitame, millised on nõuded kahjutasu nõudmiseks ebaausa konkurentsi vastu võitlemise seaduse alusel ja millised eelised on sel juhul.

https://monolith.law/reputation/trust-damage-crime-establishment[ja]

Au- ja krediidikahjustus

Karistusseadustiku § 230 lõige 1 sätestab, et isiku au teotamise eest avalikult faktide esitamise teel on ette nähtud karistus. Selle “isiku” all mõistetakse ka juriidilisi isikuid ja organisatsioone ning on olemas kohtupraktika, mis võimaldab juriidilistel isikutel nõuda hüvitist au teotamisest tuleneva “mittemateriaalse kahju” eest (Jaapani Ülemkohus, 28. jaanuar 1964).

Siinkohal tuleb märkida, et tavaliselt on au teotamise hagis tunnustatud kahju piiratud hageja poolt au teotamise tõttu kannatatud moraalse kahjuga ning vara kahju, nagu saamata jäänud tulu, on harva tunnustatud.

Kuid au teotamise korral, mis vähendab ettevõtte või muu organisatsiooni majanduslikku mainet, võib tekkida kahju, mis ei piirdu mittemateriaalse kahjuga, vaid võib hõlmata ka vara kahju, nagu tehingute lõpetamine või müügi vähenemine krediidireitingu languse tõttu.

Seetõttu võib ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse alusel krediidikahjustuse hagi esitada, võib olla võimalik kasutada “kahju hinnangu sätet” (sama seaduse § 4).

Kuigi krediidikahjustuse toimepanemise korral on tsiviilseadustiku alusel väga keeruline arvutada ja tõendada kahju, mis on põhjuslikus seoses vastava teoga.

Kuid kui tugineda ebaausa konkurentsi tõkestamise seadusele, võib kasutada sätteid, mis võimaldavad eeldada, et kahju suurus on võrdne rikkumise toimepanija poolt saadud kasuga, mis vähendab õiguste omaniku kahju tõendamise raskust.

Lisaks, kuigi tsiviilseadustiku alusel võib kahju hüvitamise nõue olla tunnustatud, ei pruugi peatamise nõue olla tunnustatud. Kuid kui tugineda ebaausa konkurentsi tõkestamise seadusele, võib olla võimalik nõuda ebaausa konkurentsi tegevuse peatamist (sama seaduse § 3) või krediidireitingu taastamise meetmeid (sama seaduse § 14).

https://monolith.law/reputation/honor-infringement-and-intangible-damage-to-company[ja]

Ebaausa konkurentsi ennetamise seadus ja ebaausa konkurentsi tegevused

Ebaausa konkurentsi ennetamise seaduses (Jaapani Ebaausa konkurentsi ennetamise seadus) on ebaaus konkurents määratletud järgmiselt:

Paragrahv 2. Selle seaduse kohaselt tähendab “ebaaus konkurents” järgmist:

14. Tegevus, mis seisneb konkurentsiseoses oleva teise isiku ärikrediidi kahjustamises, levitades või kuulutades välja valefakte.

Vaatame lähemalt selle ebaausa konkurentsi nõudeid.

Ebaausa konkurentsi tingimus 1: konkurentsivõime

Ebaausa konkurentsi esimene tingimus on konkurentsivõime olemasolu.

Non-konkurentide vahelised krediidikahjustused, nagu laimamine, ei ole ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse (Jaapani ebaausa konkurentsi tõkestamise seadus) küsimus, vaid neid käsitletakse üldise õigusrikkumise küsimusena.

Selles kontekstis tähendab konkurentsivõime, et “mõlema poole äritegevuse puhul on piisav, kui on võimalik, et nõudjad või kauplejad on ühised” (Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeerium: Ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse punkt-punkti selgitus).

Lisaks on seniste kohtuotsuste põhjal selge, et konkurentsivõime säilitamise seisukohast, kui on olemas ärisuhe, mis hõlmab samalaadseid tooteid, loetakse, et on olemas konkurentsivõime, ja isegi kui tegelik konkurentsivõime puudub, on piisav, kui turul on konkurentsi tekkimise võimalus või potentsiaalne konkurentsivõime.

Ebaausa konkurentsi tingimus 2: teine isik

Ebaausa konkurentsi teiseks tingimuseks on vajadus, et tegevuse, nagu teatamine, tõttu kahjustatud usaldusväärne osapool oleks kindlaks määratud kui “teine isik”.

Kuid isegi kui “teise isiku” nime ennast ei ole otseselt välja toodud, on öeldud, et “kui teatise sisu või tööstusharu üldtuntud teabe põhjal saab äripartner, kes on saanud teiseks osapooleks, aru, keda teine isik viitab, siis see on piisav” (Jaapani Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeerium: Ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse (Japanese Unfair Competition Prevention Act) punkthaaval selgitus).

Kuigi räägitakse kindlaksmääratud teisest isikust, pole vaja nimepidi nimetada. Kui on võimalik kindlaks teha, kellele teine osapool viitab, siis see täidab tingimuse.

Muuhulgas hõlmab see teist isikut, sealhulgas ettevõtteid ja muid juriidilisi isikuid, samuti füüsilisest isikust ettevõtjaid.

Lisaks hõlmab see ka juriidilise isiksuseta organisatsioone, nagu akadeemilised ühingud (õigusvõimetud ühingud), kuid kuna peab olema kindlaksmääratud teine isik, siis tavaliselt ei peeta teiseks isikuks neid, kes on kahjustanud kogu tööstusharu mainet.

Ebaausa konkurentsi tingimus 3: Valed faktid

Ebaausa konkurentsi kolmas tingimus, “valed faktid”, viitab faktidele, mis on vastuolus objektiivse tõega.

“See hõlmab juhtumeid, kus isegi kui väljendus on leebem, kui selle sisuline sisu on vastuolus tõega, olenemata sellest, kas tegija on selle ise välja mõelnud või on keegi teine selle välja mõelnud” (Jaapani Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeerium: Ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse (Japanese Unfair Competition Prevention Act) punkthaaval selgitus).

Lisaks, “sõltumata sellest, kas tegija on selle ise välja mõelnud või on keegi teine selle välja mõelnud”, ei pääse tegija ebaausa konkurentsi tekkimisest lihtsalt seetõttu, et ta on ekslikult arvanud, et teade või levitatav sisu on tõene, isegi kui ta teadis, et see on vale.

Ja isegi kui see on kriitika teatud toote omaduste või kvaliteedi kohta, ei ole see vale fakt, kui see ei ole vastuolus objektiivse tõega. Kuid teatiste või levitatava teabe puhul ei pea fakti kindlaks tegema, isegi kui see on “leebem väljendus”, nagu “see võib olla nii” või “sellel on võimalus olla nii”, kui “väljenduse sisuline sisu on vastuolus tõega”, võib see olla vale fakt.

Ebaausa konkurentsi tingimused 4: teatamine ja levitamine

Ebaausa konkurentsi neljanda tingimuse “teatamine” all mõistetakse valeinfo edastamist konkreetsele isikule.

Näiteks võib see hõlmata tegevusi, nagu konkureeriva ettevõtte toote puuduste teatamine kliendile, kes on poodi tulnud, või konkureeriva ettevõtte äripartneritele kirjalikult teatamine.

“Levitamine” tähendab valeinfo edastamist määratlemata või suurele hulgale inimestele. Näiteks võib see hõlmata artikli postitamist internetis või konkureeriva ettevõtte tooteid laimava reklaami avaldamist ajalehes.

Võltskonkurentsi küsimust käsitlevad kohtupraktikad

Vaatame läbi juhtumeid, kus on nõutud kahjutasu, tuginedes Jaapani ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse (Japanese Unfair Competition Prevention Act) paragrahvile 2, lõige 1, punkt 14, ning uurime, kuidas neid nõudeid tegelikult kohtus hinnatakse.

Ebaaus konkurentsi ümber käiv kohtuprotsess

Vaidlustatud ettevõte, mis väidab, et omab patendiõigusi seadmele, mida nimetatakse breketiks ja mida kasutatakse hambumuse korrigeerimisel, teatas A-ettevõttele, mis on hageja ettevõtte äripartner, e-kirja teel, et

“nad rikuvad oma patendiõigusi” seoses hageja toodetega, mida USA filiaal toodab ja mida A-ettevõte impordib ja müüb. Selle tulemusena oli A-ettevõttel sunnitud lõpetama hageja toodete impordi ja müügi.

Vaidlustatud ettevõtte sõnul olid B ja C, kes on vaidlustatud ettevõtte juhatuse liikmed, leiutanud selle toote koos ja olid esitanud patenditaotluse, märkides mõlemad kaasleiutajatena.

Kuid tegelikult ei olnud vaidlustatud ettevõte saanud B-lt õigust patenti saada ja see patenditaotlus oli esitatud isiku poolt, kellel ei olnud õigust patenti saada (isik, kellel ei ole õigust patenti saada, esitab patenditaotluse).

Pärast ligikaudu kolmeaastast müügipeatust ja sellest teada saamist taasalustas hageja ettevõte müüki ning väitis vaidlustatud ettevõtte vastu, et eespool nimetatud patendiõigus on kehtetu ja seega oli vaidlustatud ettevõtte teade A-ettevõttele vale fakti teatamine ning see on ebaaus konkurents, mis on määratletud Jaapani ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse (Japanese Unfair Competition Prevention Law) 2. paragrahvi 1. lõike 14. punktis, ning nõudis kahjutasu.

Kas tegemist on ebaausa konkurentsi tegevusega või mitte

Kohus leidis, et hageja ettevõtte poolt A-ettevõttele antud hoiatus, et A-ettevõtte poolt hageja ettevõttelt imporditud ja müüdavad hageja ettevõtte tooted on patendi rikkumise tooted, on teade, mis kahjustab hageja ettevõtte ärikrediiti.

Ja seoses patendiga, mis puudutab käesolevat leiutist, on see ekslik taotlus ja seega peetakse, et sellist patentõigust ei ole algusest peale olemas olnud (Jaapani patendiseaduse 125. paragrahv). Seega ei riku A-ettevõtte poolt hageja ettevõtte toodete importimine ja müümine kostja ettevõtte patentõigusi ning kostja ettevõte ei saa patentõiguste alusel õigusi teostada.

Seega, kostja teated A-ettevõttele, hoolimata asjaolust, et patenti, mis puudutab käesolevat leiutist, ei eksisteeri, teatavad, et hageja toodete importimine ja müümine rikub selle patentõigusi, on valede faktide teatamiseks ja seda tuleks tunnistada õigeks.

Tokyo District Court ruling on February 17, 2017 (2017)

Leiti.

Kostja ettevõte väitis ka, et “õiguste rikkumise kahtlusega tegevuse teostamise isikule õiguste rikkumise faktide esitamine ei ole ebaausa konkurentsi tegevus vastavalt ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse 2. paragrahvi 1. lõikele 14”, kuid kohus leidis, et

Kuigi A-ettevõte on isik, kes teostab õiguste rikkumise kahtlusega tegevust, kahjustab hageja, mitte A-ettevõte, hageja ärikrediiti, kuna A-ettevõttele antakse teateid. Seega peaksid need teated olema “teise isiku ärikrediiti kahjustavate valede faktide teatamine”.

Leiti ka.

On ilmne, et hageja ettevõte ja kostja ettevõte, kes mõlemad müüvad breketeid, mida kasutatakse hammaste korrigeerimisel, on konkurentsivõimelised, seega on kostja ettevõtte tegevus “valede faktide teatamine või levitamine, mis kahjustab konkureeriva isiku ärikrediiti” ja see tunnistati ebaausa konkurentsi tegevuseks vastavalt ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse 2. paragrahvi 1. lõikele 14.

Kahju tekkimine ja selle suurus

Jaapani ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduses (Japanese Unfair Competition Prevention Law) on kahju hüvitamine määratletud järgmiselt:

Artikkel 4: Isik, kes on tahtlikult või hooletusest tekitanud ebaausa konkurentsi ja rikkunud teise isiku ärihuve, on kohustatud hüvitama sellest tuleneva kahju.

Selle alusel arvutas kohus kahjusumma, võttes aluseks umbes kolme aasta jooksul peatatud müügitulu. Aasta enne müügi peatamist ja aasta pärast müügi taasalustamist arvutati välja aastane keskmine müügimaht, mille põhjal hinnati kolme aasta jooksul võimalik müügimaht. Sellele korrutati müügihind, millest lahutati tooraine kulud ja allhanke kulud.

Nii tunnistati kahjusummaks hinnanguliselt 127,174.5 USA dollarit saamata jäänud tulu, 13,000 USA dollarit advokaaditasusid, kokku 141,174.5 USA dollarit.

Seega, kui tugineda ebaausa konkurentsi tõkestamise seadusele ja süüdistada krediidikahjustuses, hinnatakse kahjusumma.

Selles juhtumis oli tegemist ainult e-kirjaga müügifirmale, mitte laialdase “levitamisega”, seega ei nõudnud hageja vabandusreklaami. Kuid kui oleks teatatud laiemalt, näiteks internetis, ja levitatud laialdaselt, oleks võinud nõuda ka vabandusreklaami.

https://monolith.law/reputation/credit-damage-litigation[ja]

Kokkuvõte

Kui ettevõtte maine või usaldusväärsus on kahjustatud, on kahju suuruse rahaline hindamine sageli keeruline ja tõendamine võib olla keeruline. Kuid kui nõuate kahju hüvitamist ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse (Jaapani ebaausa konkurentsi tõkestamise seadus) alusel, määrab kohus kahju suuruse oma äranägemise järgi.

Kui teie ettevõtte maine või usaldusväärsus on kahjustatud, võite võimalik, et saate nõuda kahjutasu ebaausa konkurentsi tõkestamise seaduse alusel. Palun konsulteerige kogenud advokaadiga.