Millist mõju avaldab Jaapanile „Digitaalteenuste seadus (DSA)“? Selgitame õigusnormide põhipunkte

Alates 17. veebruarist (2024) täies mahus jõustunud Euroopa Liidu digiteenuste seadus (DSA) hõlmab kõiki maailma ettevõtteid, mis pakuvad digitaalseid teenuseid EL-i, sõltumata ettevõtte asukohast. Kuna see hõlmab ka EL-i teenuseid pakkuvaid Jaapani ettevõtteid, on oluline olla kursis selle seaduse nõuetega.

Siin selgitame digiteenuste seaduse põhipunkte ja selle mõju Jaapani ettevõtetele ning võrdleme seda Jaapani sarnaste seadustega, et anda ülevaade vajalikest meetmetest.

Mis on digitaalteenuste seadus (DSA)?

ELi “digitaalteenuste seadus” (DSA – Digital Services Act) on 2022. aasta 16. novembril (2022) jõustunud ELi e-kaubandust käsitlevad kõikehõlmavad reeglid, mis hakkasid täielikult kehtima 2024. aasta 17. veebruaril (2024).

ELis kehtestati e-kaubanduse direktiiv juba aastal 2000, kuid interneti ja veebiplatvormide, samuti muude digitaalsete keskkondade arengu tõttu muutus selle direktiivi kohaldamine keeruliseks. Seetõttu võeti kasutusele DSA, mis on ELi ühtne määrus, millel on otsene õiguslik siduvus, et muuta eelmainitud direktiivi.

See seadus on osa ELi digistrateegiast, mida tuntakse nimetuse “Digiajastule sobiv Euroopa” all.

DSA eesmärgid

15. detsembril 2020 avaldati koos DMA (Japanese Digital Markets Act) seadusega DSA (Japanese Digital Services Act), mille eesmärgid on esimeses artiklis kirjeldatud järgmiselt: “①Kõigi digiteenuste kasutajate põhiõiguste kaitse, nagu need on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, luues seeläbi turvalisema ja usaldusväärsema digitaalse ruumi, ②õiglaste konkurentsitingimuste loomine nii ELi turul kui ka globaalselt, et edendada innovatsiooni.”

Peamine fookus on ebaseadusliku sisu käsitlemisel. Teisisõnu, põhimõtte “mis on ebaseaduslik väljaspool internetti, on ebaseaduslik ka internetis” rakendamiseks on ettevõtetel kohustus võtta meetmeid, sealhulgas eemaldada ebaseaduslik sisu, nagu näiteks veebis leviv vihakõne või terrorismi õhutamine, samuti ebaseaduslikud kaubad nagu võltsingud. Jaapani ettevõtted, kellel on kasutajaid ELi piirkonnas, peavad vastama nendele nõuetele, mis avaldab neile suurt mõju.

DSA kohaldamisala

DSA reguleerimisalasse kuuluvad järgmised nelja liiki teenusepakkujad (vahendusteenuste osutajad):

1. Vahendusteenused
2. Majutusteenused
3. Online-platvormid
4. Hiiglaslikud platvormid (VLOP) ja hiiglaslikud otsingumootorid (VLOSE)

DSA kohaldub digitaalteenustele, mis on suunatud ELi kasutajatele, ja teenusepakkuja asukohariik ei oma tähtsust. Kui Jaapani ettevõte pakub digitaalteenuseid ELi suunal, peab ta järgima DSA nõudeid.

DSA ja kuus kohustust, mis on pandud teenusepakkujatele, ning vastutusest vabastamise sätted

DSA seab teenusepakkujatele järk-järgulised kohustused, mis sõltuvad nende äri iseloomust ja suurusest, ning erinevad nõuded vastutusest vabastamiseks.

Teenusepakkujatele pandud kohustused

DSA-s määratletud teenusepakkujate kohustused jagunevad kuueks kategooriaks: “kasutajate kaitse”, “kasutustingimused”, “sisu ja muu vastavus”, “online-reklaam”, “arusaadavus ja läbipaistvus” ning “muud ja üldised” kohustused.

Lisaks on “väga suurtele veebiplatvormidele” (VLOP – Very Large Online Platform) ja “väga suurtele veebiotsingumootoritele” (VLOSE – Very Large Online Search Engine), mis jõuavad EL-i kasutajateni keskmiselt üle 45 miljoni inimese kuus (10% EL-i 450 miljonist inimesest), kehtestatud rangemad reeglid.

Määratud VLOP-id ja VLOSE-d peavad nelja kuu jooksul pärast otsuse teatavaks tegemist kohandama oma süsteeme, ressursse ja protsesse DSA nõuetega, rakendama leevendusmeetmeid ja looma sõltumatud süsteemid seaduste järgimiseks. Lisaks peavad nad läbi viima auditi ja esimese aastase riskihindamise ning esitama aruande Euroopa Komisjonile, mis on järelevalveasutus. Samuti on neile pandud kohustus pakkuda andmetele juurdepääsu. Kohustuste mittetäitmise korral võidakse neile määrata trahve.

DSA hakkab täies ulatuses kehtima alates 17. veebruarist 2024 (2024. aasta 17. veebruar) ja VLOP-de ning VLOSE-de väliseid teenusepakkujaid hakkavad jälgima EL-i liikmesriikide asutused.

Allpool selgitame erinevat tüüpi teenusepakkujatele kehtivaid vastutusest vabastamise nõudeid.

Vastutusest vabastamise sätted

① Vahendusteenuste hulka kuuluvate toruteenuste pakkujad ei vastuta edastatud teabe eest, kui nad täidavad järgmisi nõudeid (artikkel 3):

• Ei edasta teavet ise
• Ei vali teabe saajat
• Ei vali ega muuda edastatavat teavet

① Vahendusteenuste hulka kuuluvate vahemälu (ajutine hoidla) teenuste pakkujad ei vastuta käsitletava teabe eest, kui nad täidavad järgmisi nõudeid (artikkel 4):

• Ei muuda teavet
• Järgivad teabele juurdepääsu tingimusi
• Järgivad teabe uuendamise tööstusstandardeid
• Ei takista teabe kasutamise andmete saamiseks laialdaselt tuntud tehnoloogiate seaduslikku kasutamist
• Kui teave on kustutatud või sellele juurdepääs blokeeritud, kustutavad nad säilitatud teabe või blokeerivad sellele juurdepääsu kiiresti või kui kohus või haldusasutus on andnud korralduse teabe kustutamiseks või juurdepääsu blokeerimiseks, siis kustutavad nad teabe või blokeerivad sellele juurdepääsu kiiresti

② Majutusteenuste pakkujad ei vastuta säilitatud teabe eest, kui nad täidavad järgmisi nõudeid (artikkel 5):

• Ei ole teadlikud tegevuse ebaseaduslikkusest
• Kui nad saavad teada tegevuse ebaseaduslikkusest, kustutavad nad ebaseadusliku sisu või blokeerivad sellele juurdepääsu kiiresti

DSA rakendamise ajakava

Euroopa Nõukogu andis lõpliku heakskiidu “Japanese Digital Services Act” (DSA) (2022. aasta 4. oktoobril). Selle tulemusena jõustus DSA 2022. aasta 16. novembril ja see rakendati täielikult 2024. aasta 17. veebruaril.

• DSA rakendamise ajakava

Rakendamist koordineeritakse riiklikul ja EL-i tasandil uute organisatsioonide vahel. 2024. aasta 17. veebruaril rakendatakse DSA kõikidele asjakohastele ettevõtjatele kogu EL-is ja iga liikmesriik peab nimetama oma riikliku digiteenuste koordinaatori (DSC).

Asutatud sõltumatud reguleerivad asutused rakendavad reegleid oma riigi väikestele platvormidele ning teevad koostööd Euroopa Komisjoni ja DSC komiteega, omades riiklikul tasandil otsest järelevalve- ja karistusõigust ettevõtete üle.

DSA rikkumise korral kohaldatavad sanktsioonid

VLOP ja VLOSE välistele ettevõtjatele on riiklikul tasandil järelevalve- ja sanktsioonide rakendamise õigus, samas kui VLOP ja VLOSE suhtes teostab otsest järelevalvet ja sanktsioonide rakendamise õigust Euroopa Komisjon (EL tasandil).

Kui seadust rikutakse, võib VLOP ja VLOSE suhtes määratava trahvi (sanktsiooniraha) ülempiiriks olla kuni 6% vastava ettevõtja eelmise aasta kogu maailma aastakäibest. Lisaks, kui VLOP või VLOSE esitab nõutud teabe osas ebatäpset informatsiooni, on võimalik neile määrata trahv, mis võrdub 1% nende eelmise aasta kogu maailma käibest.

Lisaks on Euroopa Komisjonil õigus VLOP ja VLOSE suhtes kehtestada järelevalvetoimingute tasusid, et rahastada nende täitmistegevust.

Jaapani sarnaste õigusnormide võrdlus

Siin selgitame DSA-le sarnaste Jaapani õigusnormide ja DSA erinevusi.

Digitaalsete platvormide tehingute läbipaistvuse seadus

Jaapani “Digitaalsete platvormide tehingute läbipaistvuse seadus (eriliste digitaalsete platvormide läbipaistvuse ja õigluse parandamise seadus)” loodi digitaalsete platvormide tehingute läbipaistvuse ja õigluse suurendamiseks ning see jõustus 2021. aasta 1. veebruaril.

See seadus kohaldub erilistele digitaalsete platvormide ettevõtjatele, kes on määratletud reguleerimisobjektidena, ning nõuab nendelt tehingutingimuste ja muu teabe avalikustamist, läbipaistvuse ja õigluse tagamist operatsioonides (meetmed kasutajate vastastikuse mõistmise edendamiseks) ning operatsioonide olukorra aruandlust.

Erilised digitaalsed platvormid on need digitaalsete platvormide ettevõtjad, kellel on eriti suur vajadus tehingute läbipaistvuse ja õigluse parandamiseks. Jaanuari (2024) seisuga on määratletud kokku viis ettevõtet: kolm üldist kaupade online-müügiplatvormi ja kaks rakenduste poodi.

Lisaks sätestab seadus kasutajate teabe edastamise majandus- ja tööstusministrile, koostöö õiglase kaubanduse komisjoniga, välismaiste ettevõtjatele kohaldatavate teadaannete kättetoimetamise menetlused ning nõuab seaduse jõustumise kolme aasta järel olukorra ja majandus-sotsiaalse keskkonna muutuste arvessevõtmist ning vajadusel meetmete kohandamist.

Rikkumise korral on ette nähtud karistused: mõlemat poolt puudutavate rikkumiste eest võib määrata kuni 500 000 jeeni suuruse trahvi ning majandus- ja tööstusministeeriumi soovituste eiramise eest kuni 1 000 000 jeeni suuruse trahvi.

DSA ja Jaapani seaduse erinevused seisnevad reguleerimisobjektide piiratuses Jaapani seaduse puhul, trahvisummade suuruses ja jõustamismehhanismides. DSA-l on sõltumatu täitevasutus, samas kui Jaapani seaduse puhul toimub jõustamine majandus- ja tööstusministeeriumi ning õiglase kaubanduse komisjoni koostöös läbiviidavate kontrollide kaudu.

Seega, kui soovite laiendada digitaalteenuseid EL-i, tuleb arvestada, et DSA reguleerib kõiki digitaalteenuseid.

Teenusepakkujate vastutuse piiramise seadus

Jaapani “Teenusepakkujate vastutuse piiramise seadus (teatud elektroonilise side teenuste pakkujate kahjuhüvitise vastutuse piiramine ja saatja teabe avalikustamine)” sätestab internetis leviva teabe tõttu toimunud õiguste rikkumise korral teenusepakkujate kahjuhüvitise vastutuse vähendamise ja saatja teabe avalikustamise kohtumenetluse.

2022. aasta 1. oktoobril jõustunud muudatusega ühendati seni anonüümse saatja tuvastamiseks ja tsiviilvastutuse nõudmiseks vajalikud kaks kohtumenetlust üheks mittevaidlustatava menetluseks, mis vähendas ajalist ja majanduslikku koormust.

Teenusepakkujate vastutuse piiramise seadus kehtib kõikidele teenusepakkujatele, olenemata nende suurusest.

Võrreldes DSA-ga, kuigi mõlemad reguleerivad internetis leviva teabe eest vastutust ja reageerimist, on nende kohaldamisala ja sätete sisu erinev.

DSA kohaldub kõikidele veebivahendajatele (platvormidele jne), kuid sätestab vastutuse ebaseadusliku sisu leviku eest sõltuvalt ettevõtja omadustest (teenuse tüüp) ja suurusest.

Näiteks DSA kohustab majutusteenuse pakkujaid looma süsteemi, mis võimaldab kasutajatel teatada neile ebaseaduslikuna tunduvast teabest, samas kui “Teenusepakkujate vastutuse piiramise seadus” sellist kohustust ei sea.

DSA erinevused “Teenusepakkujate vastutuse piiramise seadusest” hõlmavad ka kohustust eelistatult reageerida usaldusväärsete lipukandjate teadetele ning EL-i ja liikmesriikide järelevalveasutuste poolt ebaseadusliku teabe käsitlemise ja kasutaja teabe edastamise korralduste täitmise kohustust.

Lisaks on DSA-s sätestatud sisemiste kaebuste käsitlemise süsteemi menetlusreeglid ning lahendamata juhtumite puhul tsiviilkohtumenetluse asemel ADR (kohtuväline vaidluste lahendamise menetlus).

Jaapani ettevõtetele nõutavad meetmed

DSA (Digital Services Act) täieliku jõustumisega peavad ka Jaapani ettevõtted kontrollima oma teenuste levikut ELis ja teenuste sisu, määratlema vastavad teenuse liigid ning seejärel välja töötama ja rakendama vastavuspoliitikat iga nõude jaoks.

Nagu eelpool mainitud, on olemas järgmised nõuded:

• Kasutajakaitse
• Kasutustingimused
• Sisu ja muu vastavus
• Online-reklaam
• Vastutus ja läbipaistvus
• Muud üldised aspektid

Soovitame konsulteerida kõrge kvalifikatsiooniga advokaadiga, et saada rohkem teavet.

Viide: Jaapani 「ELi digitaalteenuste seaduse (DSA) ülevaade」[ja]

Kokkuvõte: Jälgige DSA arenguid ja rakendage põhjalikke meetmeid

Ülaltoodud tekstis selgitasime Euroopa Liidu Digitaalteenuste seadust (DSA), mis jõustus täies mahus 2024. aasta 17. veebruaril.

EL-i DSA võib saada rahvusvaheliseks kuldstandardiks. Seadusega hõlmatud ettevõtetel tuleb kontrollida regulatsioonide sisu ja viia oma tegevus vastavusse DSA nõuetega. DSA nõuetele vastavuse tagamiseks soovitame konsulteerida kõrge kvalifikatsiooniga advokaatidega.

Meie büroo poolt pakutavad meetmed

Monolith õigusbüroo on IT-alal, eriti interneti ja õiguse valdkonnas, rikkaliku kogemusega õigusbüroo. Viimastel aastatel on globaalne äri jätkuvalt laienenud ja professionaalse õigusliku kontrolli vajadus on üha suurenenud. Meie büroo pakub lahendusi rahvusvahelise õiguse valdkonnas.

Monolith õigusbüroo tegevusvaldkonnad: Rahvusvaheline õigus ja välisäri[ja]